Obsah (8)

§ 657§ 654§ 651§ 447§ 175§ 174§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-148358 Kohtu

) § 163 lg 1 alusel 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda. Maakohus pidas põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kulu 20 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 100 eurot. Maakohus märkis, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu on maakohtu menetluses õigusabi põhjendatud taotletud 5 tunni asemel 1 tund. Maakohus pidas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta), kuna 3 2-23-148358 hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas. Seega oli maakohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu kokku 610 eurot, millest kostjalt mõisteti hageja kasuks välja mõista 35%, s.o 213,50 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud 610 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 35% ehk 213,50 eurot (resolutsiooni p 10)) ning punktide osas, milles maakohus on märkinud hagejaks Aktiva Finance Group OÜ, mitte TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu). Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud 1355 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 35% ehk 474,25 eurot ning märkida otsuse resolutsioonis hagejaks TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu). Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. 5.
2. Maakohus ületas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel selgelt diskretsioonipiire. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel kohus hageja lepingulise töö tunnihinda ja ajakulu vähendas. 5.
3. Hageja selgitab, millised toimingud oli hagiavalduse koostamiseks vajalikud:  hagiavalduse koostamiseks vajalike dokumentide ja info kogumine ning nende salvestamine;  hagi koostamiseks vajalike dokumentide ja andmetega tutvumine (sh 4 lepingut koos lisadega, vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendavad dokumendid, analüüs jm);  võlgnevuse arvestuse kontrollimine ja arvestuse koostamine andmete põhjal;  hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine;  info edastamine riigilõivu tasumiseks;  hagi lisade komplekteerimine;  hagiavalduse digitaalne allkirjastamine;  hagiavalduse ja lisade kohtule esitamine. 5.
4. Isegi, kui hageja oli esitanud oma nõude esialgselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses, siis ei ole põhjendatud arvata, et menetluse jätkamisel hagimenetluses ei oleks eelnimetatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot ilma käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kuidagi pidada mõistlikuks maakohtu otsuses märgitud ajakulu 1 tund ning tunnihinda 100 eurot ilma käibemaksuta. Vastustaja seisukoht
5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata, kuid ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse vea ja märgib hagejaks Aktiva Finance Group OÜ asemel TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu. Ringkonnakohus esitab seetõttu

§ 654lg 2² alusel otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

4 2-23-148358 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja hageja on vaidlustanud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Lisaks on hageja palunud maakohtu otsuse tühistada seetõttu, et otsuse resolutsiooni kohaselt on hagi rahuldatud Aktiva Finance Group OÜ kasuks, samuti on välja mõistetud menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kasuks ning osaliselt ka menetluskulud viimase kanda jäetud. 9. Tulenevalt

§ 447

lg-st 2 parandab kohus määrusega igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Selle sätte sõnastuse kohaselt on kohtul selline kohustus ex officio ehk see ei nõua menetlusosalise sellekohast taotlust. See tähendab ühtlasi, et kohtuotsuses esineva vea või ebatäpsuse võib ex officio parandada ka kõrgema astme kohus. Riigikohus on selgitanud, et muuta võib vaid selliseid kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi, mis ei mõjuta otsuse sisu.

§ 447

lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada (RKTKo 13.12.2017, 2-15-19042/157, p 10; RKTKm 12.01.2011, 3-2-1-86-10, p-d 16-17; RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-97-08, p 18). Kui kohtulahendi resolutsioonis endas või resolutsioonis ja kohtulahendi päises esineb vastuolu, siis on kohtulahendi resolutsiooni parandamine

§ 447lg 2 alusel lubatud.

Selline olukord esineb ka nt juhul, kui menetlusosalise nimes on kirjaviga või nende nimed on ekslikult vahetuses (RKTKo 21.01.2026, 2-22-10090, p 13).

1. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohtu otsuse resolutsioonis on ekslikult läbivalt hageja asemel märgitud Aktiva Finance Group OÜ. Otsuse sissejuhatusest, kirjeldavast osast ega põhjendustest nähtuvalt ei saa kuidagi järeldada, et maakohus oleks rahuldanud osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi, kuna siinses asjas ei ole Aktiva Finance Group OÜ hagi kostja vastu esitanud, vaid maakohus on ekslikult üksnes otsuse resolutsioonis märkinud vale isiku. Selliselt ei vasta otsuse resolutsioon otsuse sissejuhatavale osale ega põhjendustele. Seetõttu parandab ringkonnakohus vea maakohtu otsuse resolutsioonis.
2. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses menetluskulude suuruse kindlaksmääramist üksnes osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hüvitise hageja kohtumenetluses kantud esindajakulu hüvitamiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramist üksnes selles osas. 11.1.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174

lg 8).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 5 2-23-148358 11.2.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud. 11.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus põhjendas otsuses piisavalt, millest lähtudes pidas maakohus siinse hagi esitamisega seotud hageja põhjendatud esindajakuluks 100 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsioonile vastav isik ja hagi koostamine ei olnud õiguslikust aspektist keerukas. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel.

Õige on maakohtu järeldus, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu ei olnud 5 tundi, sest avaldus on õiguslikult lihtne tüüphagi. Hageja pidi juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist nõude alusdokumentidega tutvuma ja neid analüüsima, seega pidid olema selleks ajaks ka kostja vastu nõude esitamiseks vajalikud lisad kogutud ja komplekteeritud. Seetõttu võis siinses asjas hagiavalduse koostamise mõistlikuks ajakuluks lugeda 1 tunni. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõuete analüüsi. Hagi koostamist ei teinud keerumakamaks ka asjaolu, et kostja koguvõlg tulenes neljast tarbijakrediidilepingust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on võrreldes maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga apellatsioonkaebuses lisanud vajalike toimingute hulka ka dokumentide ja info salvestamine, võlgnevuse arvestuse kontrollimine ja arvestuse koostamine andmete põhjal, riigilõivu info edastamine, hagiavalduse digitaalne allkirjastamine ja selle kohtule esitamise. Nimetatud toimingud on hõlmatud hagiavalduse koostamisega. Dokumentide salvestamist, allkirjastamist ja kohtule edastamist ei ole põhjendatud eraldi toimingutena ja täiendava ajakuluna arvestada. Kuivõrd arvutustehete tegemine ja tüüphagi koostamine ei ole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud tunnitasu 100 eurot. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, et kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja järgib neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

12.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 6