Obsah (4)

§ 209§ 137§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2010 Kohtuasi R.M avaldus

) § 143 lg 21) selgitas maakohus, et suunas vanemaid kokkuleppele ning andis enne lahendi tegemist perele võimaluse taastada suhteid ühise teraapia abil. Teraapiast hoolimata lapse ja isa vahelised suhted ei paranenud ning vanemad ei jõudnud suhtluskorra osas kokkuleppele. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ning kohalik omavalitsus ei pidanud lapse isa taotletud suhtluskorda lapse huvidega kooskõlas olevaks, kuna lapsel puudub isaga lähedussuhe ning laps ei soovi isaga suhelda. Isa hinnangul vajab suhtluse taastamine kohtu jõulist sekkumist, kuid taotletud meetmed (videokohtumised, vaheaegade välismaal veetmine) ei viita lapsega suhtlemise tagamiseks jõulise sekkumise vajadusele. Laps väljendas ärakuulamisel, et peab oma isaks lapse ema abikaasat ning tal pole suhteid oma pärisisaga, kellega ta pole aastaid suhelnud. Laps kinnitas, et lapse ja isa kontakt katkes

1. aastal. Maakohtule esitatust ei nähtu, et isa oleks pärast lapsega kontakti kaotamist otsinud ise aktiivselt võimalusi oma vanemaõiguste kasutamiseks. Seega on eluliselt usutav, et laps on hakanud isa võõrastama isa enda vähese aktiivsuse tõttu. 9.
2. Isa heidab emale ette, et ema on hirmutanud last sellega, et isa soovib teda jõuga välismaale viia. Sealjuures taotleb isa suhtluskorda, mille kohaselt veedaks laps osa oma vaheajast isa juures välismaal ning suhtluskorra täitmine tuleks isa hinnangul tagada sunnivahenditega. Seega ei saa lapsele ega emale ette heita, kui nad on tõlgendanud isa taotlust soovina laps jõuga välismaale viia. Kuna lapsel ei ole isast pikaaegse eemaloleku tõttu lähedussuhet tekkinud, on mõistetav, et lapsel on vastumeelsus isaga suhelda ainuüksi hirmust viibida välismaal, eemal oma senisest turvalisest keskkonnast ja lähedastest inimestest. 9.
3. Maakohus nõustus, et lapse ja isa suhte taastamist tuleb soodustada, kuid suhte taastamist tuleb alustada eelkõige tuttavas keskkonnas ja viisil, mis tundub lapsele turvaline. Seega ei pidanud maakohus põhjendatuks kohustada last viibima suhte taastamise etapis koolivaheaegadel välismaal isaga, kellega tal puudub usalduslik suhe. Kuna lapse ise avaldas maakohtule, et lapse koolivaheaegadel on tal võimalik puhkust saada, ei ole maakohtu hinnangul isale põhjendamatult koormav lapsega Eestis kohtuda. Määratud kohtumised ei kohusta isa iga kord määratud suhtlusajal Eestisse sõitma, kuid annavad isale õiguse ja võimaluse seda teha. Maakohus leidis, et lisaks sellele võiks laps isaga suhelda ühel korral nädalas video teel. Maakohus ei näinud lapse keelebarjääris takistust leides, et teismelised omandavad inglise keele kiiresti ning tehnoloogia võimaldab suhelda ka keeles, mida piisavalt ei vallata. Kuna vanemad ei suhtle omavahel, tuleb lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks määrata erieestkostja (

§ 209

lg 1), kelle ülesanne on osutada abi lapse ja isa vahelise kontakti loomisel ning aidata kaasa lapse ja isa kohtumiste korraldamisele. Maakohus määras erieestkostja ülesandeid täitma eestkosteasutuse, kellel on selleks olemas eriväljaõppe saanud lastekaitsetöötajad. Erieestkostja määramisega piiras maakohus vanemate hooldusõigust lapse ja isa suhtlemise korraldamise osas. 9.

1. Kokkuvõttes rahuldas maakohus lapse isa suhtluskorra määramise avalduse osaliselt ning määras, et isal on õigus suhelda lapsega Skype’i, Facebooki või Messengeri videosilla või muu taolise digitaalse suhtluskanali vahendusel ilma ema juuresolekuta igal pühapäeval kindlaksmääratud kellaajal. Maakohus määras kindlaks ka isa ja lapse vahelised vahetud kohtumised, mida aitab korraldada erieestkostja. Maakohus leidis, et üks kord nädalas video vahendusel kohtumine on esialgu piisav, kuna suhte taastamine peaks toimuma lapsele sobivas tempos. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kohustada teismelist last kohtuma oma isaga oma sünnipäeval video teel ühe tunni ulatuses, kuna määratud suhtluskord ei takista lapsel isaga tihedama suhtluse pidamist, kui laps on selleks ise valmis ning selleks soovi avaldab. 8 2-22-2010 9.
2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse p-ide 2 (hooldusõigus lapse ees- ja perekonnanime ja kodakondsuse muutmiseks) ja 3 (otsustusõigus perekonnanime muutmiseks) osas tühistada ning teha uue määruse, millega anda lapse emale ainuotsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks. Samuti palus lapse ema maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 osas ning jätta lapse isa vastuavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Menetluskulud palus lapse ema jätta lapse isa kanda. 10.
4. Lapse ema hinnangul väljus maakohus avalduste lahendamise piiridest sellega, et piiras lapse eesnime vahetust ning õigust muuta lapse kodakondsust. Pooled ei ole neid asjaolusid vaidlustanud ning maakohus ei ole neid küsimusi menetluses kordagi pooltega arutanud. Lapse ema selgitas lapse perekonnanime vahetuse osas, et laps on ise selleks soovi avaldanud. Laps ei soovi kanda ülejäänud perekonnast erinevat nime. Kuna lapse ema muutis abielludes oma perekonnanime, on see oluline ka lapse identiteedi jaoks. Lapse ema ei nõustu maakohtuga, et tegemist ei ole kiireloomulise küsimusega. Lapse huvides on kanda vähemalt ühe tema vanemaga seotud perekonnanime ning tunda perekonnanime kaudu, et laps on osa sellest perest, kus ta alaliselt kasvab ning kellega koos ta on elanud suurema osa oma elust. Lapse perekonnanime vahetus ei riiva lapse isa õigusi, sest laps ei kanna praegu lapse isa perekonnanime. Maakohus ei ole neid asjaolusid kaalunud. 10.
5. Lapse ema ei nõustu maakohtu määrusega osas, millega maakohus piiras vanemate ühist hooldusõigust lapsega suhtlemise korraldamisel ning määras selleks erieestkostja. Lapse ema hinnangul ei ole menetluses tuvastatud, et lapse ema ei toeta lapse ja isa vahelist suhtlemist või teeb sellele takistusi. Suhtlusõiguse takistused tulenevad lapsest endast, kes on kinnistanud, et ei tunne oma bioloogilist isa, tunneb tema suhtes hirmu ja vastumeelsust ega soovi temaga seetõttu suhelda. Lapse ema ei ole keeldunud lapse suhtlusõiguse tagamiseks lapse isaga koostöö tegemisest. Lapse võõristav suhtumine isasse on tekkinud sellest, et lapse isa ei ole lapse vastu pikaajaliselt huvi tundnud. Maakohtu määrus on suhtluse korraldamise õiguse osas hooldusõiguse piiramise osas üllatuslik. Maakohus ei arutanud menetluse kestel kordagi erieestkostja määramise vajadust ega selgitanud välja, kas erieestkostjale pandud ülesandeid suudaks täita lapse ema ise. Menetluse ajal läbitud teraapiast ilmnes, et laps ei ole nõus isaga vahetult kohtuma ilma ema juuresolekuta. Seega pole erieestkostjale määruse p-iga 7 pandud ülesanded reaalselt täidetavad. Erieestkostja rolli täitjaks on pandud linna esindajana Veronika Laur, kes on menetluses linna seisukohti esindades maakohtule korduvalt selgitanud, et ei toeta praeguses asjas suhtluskorra kindlaksmääramist, sest laps on isaga suhtlemisest kategooriliselt keeldunud. Lapse meelsust ei saa muuta sundtäidetava määrusega, see kahjustab lapse huve ja õigust oma arvamusele. 10.
6. Lapse ema hinnangul on suhtluskorra p-i 8.1 täitmine problemaatiline, sest laps ei räägi isaga sama keelt ning tal puudub igasugune soov isaga suhelda. Isa ei saa tundma õppida viisil, et lapsele sisuliselt võõras isik korra nädalas helistab ilma, et laps ise seda sooviks. Lapse ema edastas määruse p-i 8.4 alusel lapse isale lapse kontaktid. Esimene kõne lapse ja isa vahel toimus 27.04.
7. Laps ei reageerinud isa kõnele, võttis kõne küll vastu, aga lõpetas selle kohe ära. Ema selgitas lapsele, et isa hakkab talle igal pühapäeval kindlal ajal helistama, aga laps on isaga rääkimisest keeldunud ning ärritub selgitamise peale. Laps on 9 2-22-2010 väljendanud, et ei soovi isaga rääkida ning tunneb ennast survestatuna. Maakohtu määratud suhtluskord ei ole õige viis lapse ja isa vahelise suhte taastamiseks. Erieestkosja määramine tuleb tühistada ning jätta suhtlemiskord isaga kindlaks määramata. Lapse isal on võimalus võtta igal ajal lapse emaga ise ühendust ning leppida kokku lapsega Eestis kohtumine ning leida lühiajaline vahetu suhtlemisviis. Kõnede kohustuslikkus üksnes survestab last. 10.
8. Lapse ema leidis, et maakohus jättis menetluskulud ekslikult poolte endi kanda. Praeguse kohtumenetluse põhjustas lapse isa käitumine. Kuna lapse isa hoidis lapse kasvatamisest ning tema hooldusõiguse teostamisest kõrvale, oli ema sunnitud kohtusse pöörduma ning kandma sellega kaasnevad kulud. 10.
9. Lapse ema esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu 11.04.2025 määruse p-i 11 täitmise osas, millega maakohus kohaldas omal algatusel esialgse õiguskaitse abinõusid.
10. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse isa leidis, et lapsega suhte taastamise teraapia ei õnnestunud põhjusel, et lapse emal puudus selleks tegelik tahe ning ta ei toetanud ega soosinud lapse ja lapse isa suhte taastamist ega julgustanud last isaga suhtlema.
11. Eestkosteasutus toetas lapse ema määruskaebust. Eestkosteasutus selgitas, et lapsel ei tekkinud
12. a augustis teraapias osalemise ajal isaga kontakti ning kuna laps ei valda isaga samu keeli, siis on sellist kontakti keeruline luua. Lapsel puudus viimase seitsme aasta jooksul isaga side eelkõige isa enda passiivsuse tõttu. Lapse isa ei ole lapse elus osalenud ega teda kasvatanud. Lapse jaoks on tema bioloogiline isa sisuliselt võõras inimene. Lapse isa ei ole kohtumenetluse ajal (kolm aastat) ise ega ka oma lepingulise esindaja või eestkosteasutuse kaudu teinud ühtegi katset lapsega sidet luua. Eestkosteasutuse esindaja tegi lapse isale tema lepingulise esindaja kaudu korduvalt ettepanekuid läbida lahus elava vanema lapsega suhtlemise teenus. Lapse isa selgitas, et tal on palju tööd ja ta ei saa Eestisse lapsega kohtuma tulla. Eestkosteasutuse hinnangul tegi maakohus lapse soovist erineva lahendi. Laps on menetluses väljendanud selgelt ja konkreetselt, et ei soovi oma isaga suhelda. Lapsel on õigus oma vanemaga suhelda, mitte kohustus. Eestkosteasutus nõustub kaebusega ka selles osas, et maakohtu lahend on üllatuslik vanemate hooldusõiguse peatamise osas suhtluse korraldamise küsimuses, kuna keegi menetlusosalistest ei taotlenud seda. Istungitel ei arutatud kordagi erieestkoste seadmise võimalust ja vajalikkust.
13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14. Maakohus jättis 23.05.2025 määrusega lapse ema määruskaebuses esitatud taotluse peatada 11.04.2025 määruse p-i 11 täitmine, rahuldamata. Maakohus selgitas 23.05.2025 määruses ka erieestkostja määramise kaalutlusi.
15. Ringkonnakohus palus eeskosteasutusel esitada ülevaate perekonna praegusest olukorrast ning maakohtu määratud suhtluskorra täitmise asjaoludest.
16. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialist, kes määrati erieestkostja ülesandeid täitma, andis ülevaate suhtluskorra täitmisest. Erieestkostja selgitas, et laps ja isa kohtusid maakohtu määratud suhtluskorra alusel ainult ühe korra terapeut KK osavõtul EELK Diakoonia perekeskuses 11.07.
17. Kohtumine jäi pooleli, sest laps hakkas nutma ning 10 2-22-2010 lahkus teraapiaruumist. Kohtumisel osales vene ja inglise keelt valdav tõlk, kuid lapse ja terapeudi vahel ei tekkinud head koostööd. Erieestkostja pakkus välja teise terapeudi, kes on lapsega varem suhelnud. Terapeut JV määras
18. a augustikuusse ja septembri algusesse lapsele eraldi kohtumiste ajad ning kohtumised koos lapse emaga. Samuti pakkus terapeut välja ühiseid kohtumiste aegu lapsele ja isale. Augusti lõpus tühistas terapeut septembrisse määratud kohtumiste ajad, kuna laps väljendas selgelt soovimatust isaga suhelda. Terapeudil ei õnnestunud last isaga kohtumiseks ette valmistada ega veenda. Terapeut selgitas, et laps on emotsionaalselt väsinud ning iga vestlus isast ärritab teda ja tekitab temas stressi. Lapsele olid määratud isaga kohtumised ka
19. a novembrisse ja
20. a jaanuari, kuid neid kohtumisi ei toimunud, kuna isa ei tulnud määratud aegadeks Eestisse. Lapse terapeut selgitas, et laps ei ole hetkel valmis bioloogilise isaga ühelgi viisil suhtlema. Lapse otsus isaga mitte suhelda on järjekindel ja stabiilne juba üle aasta. Laps avaldas korduvalt lapse heaolu spetsialistile nii kohtumenetluses, kui ka pärast maakohtu määruse tegemist, et ei soovi bioloogilise isaga isegi video teel suhelda. Vestlused lapsega toimusid alati ema juuresolekuta ning erinevates keskkondades erinevate spetsialistide juuresolekul (lapse esindaja, kohtutäitur, teine lapse heaolu spetsialist). 10.08.2025 täitetoimingul oli märgata lapse vastumeelsust ja suurt stressi isaga suhtlemisest – enne isa kõnet lapse käed värisesid (lapse ema selgitas hiljem, et see juhtub iga kord), laps keeras kaamera seina poole, kuna ei tahtnud, et isa teda näeks. Tüdruk võttis kõne vastu, kuid ei alustanud isaga rääkimist. Linna esindaja kinnitas, et lapse ema ei ole lapse isal lapsega suhtlemist takistanud, võimaldades isal lapsega videokõne kaudu ühendust saada ning viies last teraapiasse. Lapsel on oma isast negatiivsed mälestused, kuna laps nägi 5-aastaselt pealt isa vägivaldset käitumist lapse ema suhtes. Lapsel tekib isa mainimise peale ärevus. Linna esindaja hinnangul tuleb lapse tahet mitte suhelda oma bioloogilise isaga austada ning edasine suhtlus isaga tuleb planeerida ainult lapse nõusolekul ja soovil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 alusel koosmõjus § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 18.

§ 137

lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (

§ 137

lg 3).

§ 123

lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). 18.

1. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti vanemate ühise hooldusõigus lapse ees- ja perekonnanime osas, samuti kodakondsuse küsimuses muutmata. Kolleegium mõistab, et lapsel võib hetkel olla emotsionaalne soov omada ühist perekonnanime oma praeguse perekonnaga, kuna ta kasvab selles peres. Kolleegiumi hinnangul peaks lapse perekonnanimi 11 2-22-2010 seostuma eelkõige tema päritoluga. Laps pärineb oma emast ja isast. Soovitud perekonnanimi „R.M“ ei viita kummagi vanema päritolu perele. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks lapse perekonnanime määramise õiguse osas hooldusõigust muuta. Lapse täiskasvanuks saades võib lapse perekonnanimi niikuinii veel muutuda. 18.
2. Kolleegiumi ei nõustu lapse ema seisukohaga, et maakohus väljus vanemate avalduste lahendamisel vaidluse piiridest, kui määras määruse resolutsioonis, et vanematele jääb lapse ühine hooldusõigus lapse ees- ja perekonnanime muutmise ja kodakondsuse muutmise küsimustes. Kuna kumbki lapse vanem ei soovinud ainuhooldusõigust lapse eesnime vahetuse ja kodakondsuse küsimustes, siis jäidki need õigused vanematele ühiselt ning maakohus ei muutnud selles osas vanemate ühist hooldusõigust. 19.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult suhelda.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 2 1 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22). 19.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas suhtluskorda kindlaks määrates diskretsiooni piire ületanud, mistõttu maakohtu määrus tuleb suhtluskorda reguleerivas osas muutmata jätta. Kolleegium hinnangul on maakohus suhtluskorda kindlaks määrates järginud kohtupraktikas selgitatud põhimõtteid. Maakohus ei määranud suhtluskorda kindlaks isa taotletud viisil leides, et lapse huvides ei ole määrata sellist suhtluskorda, mille kohaselt laps peab veetma osa oma vaheajast koos isaga väljaspool Eestit Norras või mujal riikides, eemal oma praegusest perekonnast ja lähedastest. Kolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu määrusest, et määratud suhtluskord tagab lapse isale ja lapsele õiguse omavahel digitaalsete suhtluskanalite vahendusel suhelda. Seega ei ole isal kohustust määruses määratletud ajavahemikes lapsega suhelda, vaid see on õigus, mida isa saab kasutada. Menetluses esitatust nähtub, et isa ei ole last endaga suhtlema sundinud ning on jätnud oma suhtlusõiguse viimastel kuudel üldse kasutamata (dtl 758–760). Määruses määratletud suhtluskord annab lapse isale võimaluse lapsega suhtlemist algatada ja annab piisavalt paindlikud võimalused lapse ja isa vahelisi vahetut suhtlemist kokku leppida. Maakohtu määratud paindlikud tingimused võimaldavad arvestada lapse huvidega ja asjaoluga, et lapse valmisolek isaga suhelda on hetkel vähene. Aja jooksul, kui lapse keeleoskus paraneb ja talle ei avaldata isaga suhtlemiseks survet, võib lapsel tekkida suurem valmisolek isaga suhelda. Maakohtu määratud suhtluskord ei piira seda võimalust ühelgi juhul. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse ja isa suhte taastamist tuleb soodustada ning seda tuleb alustada ja toetada lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas.
2. Erieestkostja määramist põhjendas maakohus lapse ema määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel (dtl 743). Maakohus selgitas, et kuna maakohus peatas lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapsega suhtlemise korraldamise osas, kuid suhtluskorra osas 12 2-22-2010 on maakohtu määrus täitmiseks kohustuslik teateavakstegemisest, tuli lapsega suhtlemise korraldamiseks määrata ajutine erieestkostja. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna lapse vanemate omavaheline suhe on keeruline ja vastumeelne, siis tuli lapse ja isa suhtluse korraldamiseks määrata neutraalse osapoolena erieestkostja. Vastasel juhul ei tekigi lapsel võimalust suhet oma isaga taastada ja arendada.
3. Kuna lahend tehakse ja menetlus on toimunud lapse huvides, jättis maakohus praeguses asjas menetluskulud õigesti poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud samuti poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 13