← Eesti

2-25-10502/15

Obsah (5)§ 444§ 468§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-10502 Tsiviilasi Rapla v

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine ei ole vaidlustatav. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. XXX (Rapla Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas
  2. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagi J.U (J.U, kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 550 eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga
  3. juuni
  4. a 82 eurot 3 senti ja viivis põhivõlalt alates
  5. juulist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 550 eurot 60 senti. Samuti 2 palub hageja välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxxxxxxxxxxxxx ja kostja
  6. augustil 2022 suuliselt lasteaiakoha kokkuleppe, mille alusel võttis hageja kohustuse võtta kostja laps alates
  7. septembrist 2022 lasteaeda ning kostja võttis kohustuse tasuda õigeaegselt lasteaia kohatasu ja toidukulud. Kostja ei ole täitnud enda kohustust maksta hagejale kohatasu ja toidukulude eest ning on käesolevaks ajaks sattunud maksmisega viivitusse. Hageja on kostjale teenust osutanud, kostja laps käis ajaperioodil 30.10.2023-30.06.2024 xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx lasteaias ja sai seal toitlustust kohal viibitud päevadel.
  8. oktoobri
  9. a kuni
  10. juuni
  11. a arvete alusel on kostja võlgnevuses 550 eurot 60 senti. Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel summas 40 eurot.
  12. Kohus võttis hagi
  13. novembri
  14. a määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai hagimaterjalid kätte
  15. novembril
  16. Kostja vastas hagile
  17. jaanuaril 2026 märkides, et täitemenetlus on nende arvete osas lõpetatud. Kohus korraldas asjas istungi
  18. veebruaril
  19. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu
  20. jaanuaril
  21. Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, siis on kohtul hageja taotlusel võimalik teha tagaseljaotsus. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
  22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Täitemenetlus, millele kostja on viidanud, oli algatatud Pärnu Maakohtu

  1. septembri
  2. a kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-22-132349) alusel, milles nõuti
  3. a arvete tasumist. Praegusel juhul nõuab hageja
  4. oktoobri
  5. a kuni
  6. juuni
  7. a arvete tasumist. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhivõla ja viiviste osas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 2 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja viidatud normi kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal õigus nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et hageja Rapla Vallavalitsus (xxxxxxxxxxxxx kaudu) ei saa nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist, sest hageja ei ole majandusja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, mille eesmärk ei ole kasumi teenimine vaid seadusest tuleneva avaliku ülesande (alushariduse andmine) täitmine. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 605 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 245 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulud 3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), s.o 360 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 245 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (menetlusse on esitatud üks menetlusdokument, s.o hagiavaldus ja toimunud on üks kohtuistung), siis asub kohus seisukohale, et põhjendatud on õigusabile kulunud aeg kolme tunni ulatuses. Hageja põhjendatud kulud õigusabile on 360 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 605 eurot (245 + 360), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.