§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik.
sätestatud nõuetele: - selles pole
lg 3 p 1 järgi märgitud, kas Inna Petrova soovib kohtuistungist osa võtta või soovib, et kaebus lahendataks kirjalikus menetluses; - selles pole
lg 3 p 2 järgi märgitud, kas Inna Petrova soovib, et menetluses osaleks kaitsja; selles pole
lg 1 p 9 järgi märgitud isikuid, kelle istungile kutsumist Inna Petrova taotleb ja tõendeid, mida on tema hinnangul vaja uurida. 2.1 Samuti toodi määruses välja, et juhul, kui Inna Petrova soovib kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist, tuleb tal märkida tunnistajate nimed ja aadressid (
Ühtlasi selgitas kohus, et siis, kui Inna Petrova ei kõrvalda tähtaegselt ülalkirjeldatud puudusi, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata.
lg 1 p 2 ja § 118 lg 2 p 3 kohaselt teeb maakohtunik eelmenetluses kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebuse esitanud isik pole tähtaegselt kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kuna Inna Petrova pole kohtule esitanud nõuetekohast kaebust, s.o märkinud, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta, kas ta soovib kaitsja osalemist kohtumenetluses ning kas ja milliste tõendite uurimist ta taotleb, pole kohtul võimalik väärteoasja kohtumenetlust planeerida ega Inna Petrova kaebust lahendada. Määruskaebus
sätestatud nõudeid ja kehtivat kohtupraktikat. 6.
on mõnevõrra ajale jalgu jäänud ning sestap on vähemalt osa
§-s 115 loetletud nõuetest praktikas vaikimisi taandunud formaalseteks, kaebuse menetlemist mitte takistavateks puudusteks (nt
lg 2 sätestatud koopiate või
KKo nr 4-22-1214). Sel põhjusel tuleks kohtul iga kord väärteomenetluse üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat arvesse võttes sisuliselt hinnata, kas puudus pärsib väärteoasja menetlemist viisil, mis tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise või mitte (RKKKo nr 4-22-3036 p 13). Silmas tuleb pidada ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on
§-s 115 sätestatud kaebusele esitatavate nõuete eesmärk siiski kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning menetlusõiguse rikkumiseks ei loeta seda, kui kohus võtab puudustega kaebuse menetlusse (RKKKo nr 3-1-119-04, p 8). 10.2
Kehtiva kohtupraktika järgi võib väärteoasja võib lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik lahendada kõik
§-s 133 nimetatud küsimused. Kui kohtul tekivad kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral
§-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung
10.2.1 Lisaks ei saa maakohus mööda vaadata väärteoasjas kohtule pandud uurimispõhimõttest – on kohtuväline menetleja jätnud midagi olulist, mis on asja lahendamiseks vajalik, välja selgitamata, peab seda tegema kohus. Järelikult ei sõltu kaebaja seisukohast tegelikult see, kas kohus lahendab väärteoasja suulises või kirjalikus menetluses, sest kohtul lasub kohustus hinnata seda asjaolu iseseisvalt, arvestades eraldiseisvalt iga üksiku väärteoasja eripära ja tõendamisvajadust. Olukorras, kus kaebusest nähtub, et kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist mõne asjaolu tõttu, mis on ilmnenud pärast otsuse tegemist, on ilmselge, et väärteoasja ab ovo läbivaatav maakohus peab oma otsustuse tegema mõnevõrra teistsuguse tõendikogumi põhjal kui menetleja. Vastab tõele, et ka kirjalikus menetluses on võimalik uusi tõendeid esitada, kuid sealjuures tuleb arvestada sellega, millist liiki tõendiga eelduslikult kaebuses sisalduvaid argumente tõendada tahetakse. Peaks tõendamist vajama mingi asjaolu, mida isik saab tõendada kas enda (ehk menetlusaluse isiku) või teise isiku ütlustega, on üpris ilmne, et sellisel juhul väärteoasja kirjalikus menetluses lahendada ei või. 10.2.2 Kuivõrd kohtule on antud ulatuslik diskretsioon küsimuses, kas viia menetlus läbi suuliselt või kirjalikult, ei ole seega kaebuses sisalduv märge menetlusliigi valiku kohta kindlasti puudus, mis takistaks – tsit maakohus menetluse planeerimist ja kaebuse lahendamist (vt siinkohal ka TrtRKko 03.08.2023. a määruses nr 4-23-1110 p-des 12-13 toodud seisukoht). 10.2.3 Arvestada tuleb sedagi, et kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse suulise ja vahetu arutamise põhimõte realiseerub eeskätt maa-, mitte riigikohtus (vt
lg 1), s.o kui riigikohtus on kirjalik menetlus reegel ja suuline menetlus erand, siis maakohtu puhul tuleb täitmist vajavate eelduste paljususe tõttu eeldada pigem vastupidist ning see, kui kaebaja jätab märkimata, mil moel tuleb tema kaebus läbi vaadata, asja edasist menetlust ei takista. Põhimõtteliselt pole maakohtul sellises olukorras siis, kui ta on veendunud, et asja võib lahendada ka kirjalikus menetluses, keelatud küsida kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohti kirjaliku menetluse võimalikkuse kohta edaspidi (vt siinkohal uuesti TrtRKko 03.08.2023. a nr 4-23-1110 p 13). 10.3
lg 3 järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik siis, kui menetlusalune isik on 14kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Riigi õigusabi seaduse (RÕA) § 6 lg 2 järgi antakse väärteoasjas riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata üksnes sellisele füüsilisele isikule, kes pole valinud kaitsjat kokkuleppel ning kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Kriminaalasjas saab seevastu riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kaitsja kohustuslikkusest olenemata iga kahtlustatav või süüdistatav kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kes taotleb kaitsja osavõttu. Järelikult kehtib väärteomenetluses põhimõte, et täisealine ja teovõimeline inimene ei vaja kaitsjat ning esindab ennast üldjuhul maakohtus ise (vt siinkohal ka kaitsjasund
Seega tuleks siis, kui kaebaja ei märgi kaebuses andmeid kaitsja kohta, eeldada, et ta esindab ennast ise ning kaitsjat puudutavate andmete puudumine asja edasist menetlust takistada ei tohiks. Peaks edasise menetluse käigus selguma, et kaitsja osavõtt on kohustuslik, on menetleval kohtul võimalik kaitsja RÕA § 6 lg 2 alusel ka määrata. 10.4 Viimaks heitis maakohus Inna Petrovale ette, et too ei märkinud kaebuses isikuid, kelle ülekuulamist ta soovib ning tõendeid, mille uurimist taotleb. Vajalike tõendite puudumine võib tõepoolest asja edasist ladusat menetlust takistada, kuid menetlust ei edenda oluliselt ka see, kui kohus viitab tõendamisvajadusele väga üldiselt.
§ § 115 lg 1 p 9 kohaldamisel tuleb silmas pidada järgmist. 10.4.1 Esiteks kehtib väärteomenetluses uurimispõhimõte, s.o kohus pole seotud poolte väidete ja nende esitatud tõenditega, vaid võib vajadusel ise selgitada asjaolusid ning koguda neid kinnitavaid tõendeid. Järelikult ei riku maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust olukorras, kus ta
lg 1 p 9 nimetatud puuduse tuvastamisel selgitab paralleelselt kaebajale tõendamisvajadust, s.o näitab ära asjaolu, mida too peab tõendama. Toodu teenib üldsõnalisest etteheitest märksa enam menetluse edasist planeerimise ja sujuva kulgemise eesmärki. 10.4.2 Teiseks on kohtupraktikas loetud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks sedagi, kui tõendatusele esitatakse ülemääraselt rangeid nõudeid (viimati RKKKo 4-21-950, vt ka TrtRKKo 4-16-6867). Siin ei tohi unustada, et KrMS § 63 lg 1 ja
MS § 61 lg 1 järgi ettemääratud jõudu pole, s.o teiste tõendite esitamise vajadust ei või sisustada eeldusega, et võibolla menetlusalune isik valetab ja sestap tuleb tal oma väiteid kohe kinnitada teiste tõenditega.
Väärteoasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, sest võimalust saata asi tagasi samale kohtukoosseisule
paraku ette ei näe, kuigi see oleks mõistlik ja põhjendatud, sest käsiloleval juhul ei ole tegu
Viidanud normi kohaselt saadetakse väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, kui ringkonnakohus tuvastab kohtuliku arutamise käigus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, mis toob endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise.
sätestatud nõue tagastada väärteoasi arutamiseks teisele kohtukoosseisule lähtub seega loogikast, et
§-s 133 loetletud küsimustes kord juba sisulise seisukoha võtnud kohtukoosseis ei peaks asja uuesti arutama. Inna Petrova kaebuse käiguta ja seejärel läbi vaatamata jätnud kohtukoosseis tegi vea eelmenetluses, mitte kohtuliku arutamise käigus ning maakohtunik asjas otsust ei teinud ehk seda sisuliselt ei lahendanud. Paraku on määruskaebemenetlust puudutavad sätted ära toodud
ptk-s 16 ja need ei reguleeri seda, kuidas peaks ringkonnakohus toimima siis, kui tuvastab väärteomenetlusõiguse rikkumise väärteoasja kohtulikus eelmenetluses. Kuna
lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
11.–14. ptk sätteid, tuleb vältimatult kohaldada
sätestatut, mis võimaldab väärteoasja saata maakohtule uueks arutamiseks üksnes teises kohtukoosseisus. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.