Obsah (7)

§ 633§ 187§ 459§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6292 Tsiviilasi S.U hagi Q.T vastu elatise vä

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja taotleb vähendada tema alaealisele lapsele Q.T-le makstavat elatist 100 euroni või 0 euroni. Enne lapse saamist elasid vanemad koos lapse emale kuuluval elamispinnal, pärast lapse sündi sundis lapse ema hageja elukohast välja ning nõudis elatist. B.M on tekitanud hagejale elatise nõudmisega ning elupinna kadumisega suurt varalist kahju. Hagejal pole aastaid olnud püsivat töökohta. Raha ei ole piisavalt, et last toetada, elamispinda üürida ja toitu osta. B.M elab miljonäri elustandardi kohaselt, sõidab luksusautodega ning elab luksuskorteris, reisib mööda maailma, tal on mitu korterit. B.Mile kuuluval äriühingul on 25 korterit. B.M eksmees toetab teda suurte summadega, lapse kasuisa on uus tugi. B.M ei vaja hageja kui kodutu makstavat toetust. Lapsevanemad on majanduslikult ebavõrdsed. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata. Elatise vähendamiseks

§ 459lg-st 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud.

Hageja ei välja toonud, millised asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes

1. aastaga, mil elatis välja mõisteti või
2. aastaga, mil elatist vähendati. Seadus ei anna alust vähendada väiksema sissetulekuga või jõukusastmega vanemalt väljamõistetud elatist selle alusel, et teine vanem on jõukam. Perekonnaseadus näeb ette, et mõlemad vanemad panustavad lapse ülalpidamisse mitte vähem kui võrdselt. Ka elatise vähendamisel ei anna seadus muud võimalust. Hageja leiab, et elatise vähendamiseks saab olla ka asjaolu, et hageja ei ole viimase 5-6 aasta jooksul leidnud tasuvat ja stabiilset töökohta. Kostja hinnangul ei ole tegemist asjaoluga, mis oleks alates elatise väljamõistmisest oluliselt muutunud. Elatis mõisteti välja
3. aastal, s.o 5 aastat tagasi ning elatist vähendati,
4. aastal ehk 3 aastat tagasi. Seega ei töötanud hageja oma sõnul ka elatise väljamõistmise ega elatise vähendamise ajal stabiilsel ja tasuval töökohal. Kõik hageja välja toodud asjaolud on esinenud juba
5. ja
6. aastal ning nendega on elatise määramisel ja vähendamisel arvestatud. Hageja ei ole tõendanud, et võrreldes
7. aastal elatise väljamõistmisega ning
8. aastal elatise vähendamisega on maksete suurust mõjutavad asjaolud, mida elatise väljamõistmise ja vähendamise ajal ei eksisteerinud, oluliselt muutunud. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka seaduse muutumine, kuivõrd käesoleval ajal on kehtiva seaduse alusel elatise miinimummääraks 301,74 eurot, st hagejalt väljamõistetud elatis on peaaegu 100 eurot alla miinimummäära. Arvestades, et miinimumelatis on riigi arvestatud minimaalne summa, milline kulub igal juhul lapse ülalpidamiseks, ei saa olla vaidlus ka selles, justkui vajaks kostja lahuselavalt vanemalt ülalpidamiseks keskmisest lapsest vähem rahalisi vahendeid. Kuivõrd kostja ei pea oma kulutuste suurust miinimumelatise nõudes põhistama, ei saa sellist kohustust olla ka olukorras, kus kostjale on elatis välja mõistetud isegi alla kehtiva miinimummäära. Hageja taotletud elatise vähendamine 100 euroni või veel vähem, 0 euroni kuus, ei ole kooskõlas kostja huvidega. 2 Kohtuotsuse põhjendused
9. Kohus tuvastas, et hageja on 19.07.2019 sündinud Q.T isa. Laps on kohtuotsuse tegemise seisuga 6-aastane ning elab koos oma ema B.M-iga . Hageja lapsega koos ei ela.
10. Pärnu Maakohtu 17.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-139534 kohustas kohus hagejat tasuma Q.T-le elatist 292 eurot kuus alates 27.12.2019 kuni 19.07.
11. Tartu Maakohtu 25.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-1404 vähendas kohus väljamõistetud elatise suurust ning kohustas hagejat tasuma alates 27.01.2022 Q.T-le igakuiselt elatist 213,44 eurot kuni Q.T täisealiseks saamiseni.
12. Hageja taotleb jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seega tuleb kohaldada

§ 459

lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud.

1. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest (nt 3-2-1-35-17, p 37.1) tuleb kohtul asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Tsiviilasjas nr 2-22-1404 taotles S.U elatise vähendamist 213,44 euroni õigusliku olukorra muutumise tõttu (perekonnaseaduse muudatused) ning tulenevalt hageja väljatoodud asjaolust, et hagejalt väljamõistetud elatis on tema jaoks ebamõistlikult koormav ega arvesta hageja võimalustega. 25.02.2022 kohtuotsus tehti hagi õigeksvõtul põhineva otsusena, s.o lapse ema kostja seadusliku esindajana nõustus, et lapsele tasutakse elatist summas 213,44 eurot kuus. Kuivõrd hageja lähtus viidatud tsiviilasjas nõude esitamisel hagi kohaselt oma tegelikest võimalustest elatist tasuda ning kostja elatise vähendamisega nõustus, eeldab kohus, et 25.02.2022 kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud elatise summa vastas tegelikkuses hageja võimalustele ning lapse vajadused olid piisavalt kaetud.
2. Kohus analüüsib, kas asjas esitatud ja kogutud tõenditest saab järeldada, et ajavahemikul 08.04.2022 (25.02.2022 kohtulahendi jõustumine) kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni 24.04.2025 on oluliselt muutunud mingid asjaolud, mis mõjutavad elatise maksete suurust või kestust. 8.

§ 459

lg 1 kohase elatise vähendamise alusena võiks hageja kirjeldatud asjaoludel tulla kõne alla võimalik muutus hageja võimes lapse ülalpidamiseks raha teenida. Hageja on kohtule avaldanud, et ta on viimased 5-6 aastat püüdnud leida tasuvat ja stabiilset tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Töötamise registrist (dtl 56-67) nähtub, et hageja on aastatel 2022–2025 töötanud erinevatel ametikohtadel, sh puhastusteenindajana, võlaõigusliku lepingu alusel, köögiabilisena, raamatuköitjana, pakkimismasina operaatorina, kahveltõstukijuhina, turvatöötajana, kaubabussi juhina, 3 taksojuhina, kaupluse kassiirina. Töötamised on olnud lühiajalise kestusega. Ka on hageja olnud korduvalt töötuna arvel (dtl 107).

1. aastal on hagejale makstud töövõimetoetust ning hageja selgituste kohaselt on talle üheks aastaks määratud osaline töövõime psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu. Kohtule ei nähtu tõenditest, et pärast 25.02.2022 kohtuotsust oleks hageja kaotanud ootamatult töö või töötamise võime. Hagejal ei olnud ei uuritud tõendite ega tema enda selgituste kohaselt tasuvat ja stabiilset tööd ka
2. aastal, mil ta taotles elatise vähendamist 213,44 euroni. Ka ei nähtu, et hageja oleks pärast viidatud kohtulahendit olnud püsivalt töötu. Hageja selgitustest ilmneb, et tal on keeruline leida töökohta, seda tema konfliktide tõttu ülemuse või kolleegidega. Seega lõppevad töösuhted tõenäoliselt peamiselt hagejast tingitud põhjustel, ning seda olukorda on hagejal võimalik endal muuta.
3. Hageja viitab esitatud dokumentides stressist ja kohtu määratud kohustustest tulenevatele terviseprobleemidele, mis tema selgitusel kestavad viiendat aastat. Kohus järeldab, et need probleemid järelikult esinesid ka
4. aastal, s.o tegemist ei ole uute asjaoludega.
5. Kohus ei tuvastanud esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite alusel, et S.U võime oma lapse ülalpidamiseks sissetulekut teenida oleks eelmise lahendi jõustumisest hagi esitamiseni möödunud 3 aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega ei ole

§ 459lg 1 eeldused elatise vähendamiseks täidetud.

1. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Kohus märgib, et S.U-lt
3. aastal väljamõistetud elatist on kohus
4. aasta lahendiga juba vähendanud alla PKS § 101 arvutatud elatise summa. Kohus analüüsib järgnevalt, kas elatise täiendava vähendamise alusena on hageja esitanud mõne mõjuva põhjuse.
5. Uuritust ei nähtu, et hageja oleks püsivalt töövõimetu, ka ei ole hageja seda ise väitnud. Nagu märgitud, on pideva töökohtade vahetamise üheks põhjuseks ilmselt hageja isikuomadustest tulenevad põhjused. Rohkem lapsi hagejal ei ole.
6. Iseenesest ei saa välistada, et mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes võiks olla ka teise lapsevanema parem majanduslik olukord. Kohustatud vanema varaline seisund võib kohtupraktika kohaselt siiski mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla üksnes juhul, kui see on piisavalt kaalukas. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund elatist alla miinimummäära vähendada alust ei anna.
7. Vanemate majandusliku seisundi võrdluses nähtub kohtule, et B.M-ile kuuluvad 4 korteriomandit xxxxxxxxx (dtl 309), hagejal kinnisvara ei ole. B.M töötamist TÖR andmetel pärast
8. aastat registreeritud pole (dtl 69), konto väljavõtetest nähtuvalt on tal samas pidev sissetulek olemas, sh laekuvad B.M-ile muuhulgas ilmselt tasud korterite väljaüürimisest. Kohus hindab uuritu alusel B.M majandusliku seisundi võrreldes hagejaga paremaks. 4
9. Kohus tuvastas hageja LHV arvelduskonto väljavõttelt 24.11.2025-24.11.2025 kohta, et hageja on tasunud temalt väljamõistetud elatist summas 213,44 eurot kuus regulaarselt ja õiges summas. Üheaastase ajavahemiku vältel on hageja kontole laekunud 11 112,33 eurot, s.o keskmiselt 926 eurot kuus. Saldojääk on väljavõtte tegemise seisuga 8708,76 eurot. Väljavõttelt nähtuvad muuhulgas mitmed sularaha sissemaksed, mis võib viidata, et hageja teenib sissetulekut ka sularahas ning seega ei pruugi hageja kõik sissetulekud konto väljavõttel kajastuda. Olulist majanduslikku kitsikust kohus uuritust järeldada ei saa, arvestades hageja kulutustega välisreisidele ning vaba aja veetmisele (kohvikud jmt). Kohus järeldab kontol toimunud raha liikumisest kogumis, et hagejal on olemas majanduslik võimekus elatist väljamõistetud summas maksta. Hageja on käesoleva ajani suutnud maksta elatist 213.44 eurot kuus ning kohtu hinnangul hageja majandusliku olukorra tõttu alust elatise täiendavaks vähendamiseks ei ole.
10. Hageja avaldatust järeldab kohus, et hagejat on ajendanud elatise vähendamise nõuet esitama esmajoones hageja arusaam, et temalt elatise nõudmine on ebaõiglane. Hagejal on kujunenud arvamus, et tema makstav elatis läheb lapse ema toetamiseks. Ka leiab hageja, et ei pea oma last ülal pidama põhjusel, et lapse ema on majanduslikult paremal järjel ning hagejalt ei tohiks seetõttu raha nõuda, samuti et last peab toetama lapse ema elukaaslane. Sellised seisukohad ei ole mingil viisil põhjendatud. Lapse kasvatamisega kaasnevad vältimatult kulutused, mille tegemise kohustus on seaduse kohaselt mõlemal lapsevanemal ning seda eelduslikult võrdsetes osades. Kuivõrd hageja ei ela oma lapsega koos, on tal jätkuvalt kohustus oma lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Lapsevanema kohustuse täitmise mõttes ei oma reeglina tähtsust, milliste autodega teine lapsevanem sõidab, kus reisib ning kellega koos elab.
11. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumelatis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga 301,74 eurot. Kuigi kostja pole kohtule esitanud lapse vajadustega seonduvalt tehtavaid kulusid, pole alust arvata, et keskmised kulutused lapsele oleksid võrreldes eelmise elatise lahendiga vähenenud. Laps on praegu 6-aastane ning tema kulud on võrreldes
12. aastaga ilmselt suurenenud, mitte vähenenud, seda nii lapse vanusega suurenenud vajaduste kui elukalliduse tõusu tõttu. Muuhulgas on Q.T läinud käesoleval aastal välisriigis kooli, seega on lisandunud kooliga seotud kulutused (õppemaks).
13. Elatise vähendamine alla seadusejärgse miinimumi on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineksid mingid kaalukad alused. Hageja tasub juba praegu elatist vähendatud määras ning täiendavaks vähendamiseks kohus alust ei näe. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks PKS § 102 lg 1 ja 2 alusel elatise vähendamiseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hagejal tuleb teha kõik endast olenev oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja väited ei anna alust elatise vähendamiseks ning see ei vastaks lapse huvidele ja vajadustele. Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.
14. Kohus selgitab hagejale ka, et tema väited, nagu oleks B.M tekitanud hagejale elatise nõudmisega või mingite kooselu antud lubaduste täitmatajätmisega kahju, on ainetud. Elatise tasumine enda lapse ülalpidamiseks ei ole hagejale tekkinud kahju, vaid ta on täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks tasutud summade tagasinõudmist hageja esitatud asjaoludel kohus õiguslikult võimalikuks ei pea. 5 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud viidatud normi alusel poolte enda kanda. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 6