← Eesti

2-25-19616/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu,

  1. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-25-19616 Tsiviilasi A.P hagi K.M vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.P (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) lepinguline esindaja Meelis Pirn (epost XXX) Kostja K.M (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Asja lahendamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada A.P 18.11.2025 hagi K.M vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
  3. Lahutada A.P ja K.M Soome Vabariigis 16.08.1998 sõlmitud abielu, mille andmed on kantud rahvastikuregistrisse.
  4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
  5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. A.P (hageja) esitas 18.11.2025 hagi K.M (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.1998 Soome Vabariigis abielu. Poolte suhted on olnud väga halvad juba mitu aastat. Viimased neli aastat on nad elanud küll ühe katuse all (erinevates tubades), kuid praktiliselt omavahel suhelnud ei ole. Tänaseks on hageja kolinud tööandja eluruumidesse. Hageja leiab, et abielulisi suhteid taastada pole võimalik ning oleks vajalik abielu lahutada. Hageja kinnitab, et pooled on elanud viimased neli kaks aastat sisuliselt eraldi, on teineteisega vaid minimaalselt suhelnud. Hageja arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud ja oleks vajalik abielu lahutada. Pooltel on kümme ühist last, neist kaks on täisealised, kaheksa alaealised. Vanemad ja alaealised lapsed elavad abikaasadele ühiselt kuuluval kinnistul asuvas eramus. Hageja märkis, et ei taotle käesolevaga ühisvara jagamist ega laste hooldusõiguse osas otsuse tegemist. Hageja peab mõistlikuks seda, et kostja jääb vähemalt esialgu koos lastega elama senisesse elukohta; hagejal on võimalik kolida tööandja eluruumidesse. Hageja loodab, et suhtlust lastega on võimalik korraldada ilma kohtu abita, mistõttu ta ei taotle ka suhtluskorra kehtestamist.
  8. Tartu Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
  9. Kostja esitas kohtule 04.02.2026 vastuse, milles märkis, et on kätte saanud hageja abielu lahutamise hagi ja tal ei ole vastuväiteid, et kohus selle hagi menetlusse võttis, ta on nõus hagi rahuldamisega ja abielu lahutamisega. Ta selgitas, et ei soovi esitada vastuhagi, ta palus kohtul abielu lahutada selliselt, et kohtuistungit enam ei korraldata. See ei ole vajalik ning palus jätta pärast abielu lahutamist enda perekonnanimeks K.M KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb TsMS § 440 lg 1 ja § 442 lg 6 järgi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval. Kostja on palunud pärast abielu lahutamist säilitada enda perekonnanimena K.M.
  11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda. Kostjal ei ole kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud, seega kohus märgib, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.