4-25-4128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruaril 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4128 (2302,25,013139) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi G.

§ 224lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse osas.

3. Tühistada täielikult G. M.le

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristust G. M. suhtes mitte kohaldada.

1. Muus osas jätta väärteootsus muutmata. Edastada kohtuotsus G. M.le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. 1 4-25-4128 VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 27.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,013139 karistati G. M.t

§ 224

lg 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot (s.o 150 trahviühiku ulatuses).

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.10.2025 kell 20.09 mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX Rohuneeme teel (Karikakra tee ja Pääsukese tee vahel, suunaga Pääsukese tee poole) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulem oli 0,43 mg/l (0,48 mg/l ±0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid, pannes toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 10.11.2025 esitas menetlusalune isik G. M. kohtuvälise menetleja 27.10.2025 otsuse peale kaebuse, milles palus asendada lisakaristus mingi muu karistusega.
2. 02.12.2025 jättis Harju Maakohus G. M. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 27.10.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,25,013139 käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.
3. G. M. kõrvaldas puudused 08.12.2025, lisades täiendava tõendina rahvastikuregistri väljavõtte ja märkides, et on nõus tema poolt esitatud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kaitsja osavõtuta. 4.1 Kaebuse kohaselt on G. M. nõus, et tema tegu on lubamatu, ta kahetseb seda siiralt. Kuid samas palub asendada talle mõistetud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine mingi muu karistusega (aresti, üldkasuliku töö vms), kuivõrd juhtimisõigusest ilma jäädes kaotab ta oma töö ja sissetuleku, oluliselt on raskendatud tal suhtlemine laste ja oma emaga. 4.2 G. M. märgib, et ilma juhtimisõiguseta ei ole ta võimeline maksma lastele elatist ega saaks nendega piisavalt kohtuda. Lapsed elavad tema praegusest elukohast (aadress XXX) väga kaugel (ca 30 km, laste elukoha aadress on XXX). Kuna ühistransport Alliku külla ei käi ja lähim peatus on Laagris, siis on lastega liiklemine ühistranspordiga väga raskendatud. 4.3 Samuti märgib G. M., et tema praegune projektipõhine töökoht asub aadressil XXX, mis on tema elukohast 24 km eemal. Ühistranspordiga tööle saamine Rohuneeme külast võtaks aega ca 2- 2,5 tundi. 4.4 Tema lisatööks ja suurema osa tema sissetulekust moodustab X platvormil taksoteenuse pakkumine. Ka see langeks ära juhtimisõiguse puudumise korral. 4.5 G. M. tõi esile, et tal on hoolitseda eakas ema, kes ise ei suuda liikuda, talle tuleb toitu viia, temaga tuleb koos arstide juures käia jne. Ka selleks on tal vaja võimalust kasutada mootorsõidukit. 4.6 G. M. selgitab, et tal on olnud emotsionaalselt väga raske aasta (isa surm, vanatädi surm ja lahku minek oma elukaaslasest). Kõik see on tema mõtlemist ja otsustusvõimet mõjutanud. Nagu ta oma selgituskirjas politseile kirjutas, on ta astunud radikaalsed sammud, et alkoholi tarbimine täiesti lõpetada ja siiani on see ka töötanud. Nii palub ta anda talle viimane võimalus ja säilitada tal juhtimisõigus.
4. 31.12.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja lisas omapoolse seisukoha. Kohtuväline menetleja palub kohtul VTMS § 132 lg 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata. 2 4-25-4128 5.1 Kohtuväline menetleja leiab, et G. M.le etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

G. M. pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuivõrd ta võttis enda ütluste kohaselt vastu otsuse joobes olekus poodi minna. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. 5.2 21.10.2022 pani G. M. toime samalaadse süüteo, mille eest suunati ta Politsei- ja Piirivalveameti poolt ajavahemikul 26.09.-17.10.2023 sotsiaalprogrammi „Korralik Juht“. 5.3 Kuigi kaebajal on juba mõningane kogemus tagajärgede osas olemas, ei ole see sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Nii leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik ei ole varesemast rikkumisest järeldusi teinud ning kaebuses toodud põhjendustel lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) kohaldamata jätmiseks alust ei ole. 5.4 Arvestades asjaolu, et käesolev rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldas kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd varasemalt määratud koolitusprogramm ei ole mõjutanud G. M.t edaspidi liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt, pidas kohtuväline menetleja vajalikuks määrata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine alammääras. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise vajalikkus ei olnud menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. 5.5 Nii on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri-ja üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud väärteokaebuse asjas teatasid menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Seega kohus, olles tutvunud nii G. M. kaebuse, väärteoasja nr 2302,25,013139 materjalide ja kohtuvälise menetleja 31.12.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud 27.10.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,25,013139 G. M. esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.
2. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. G. M.le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis. 9.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusalune isik tunnistab, et oli enne sõitma asumist tarbinud alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et G. M. kõrvaldati sõiduki Škoda Superb registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 05.10.2025 kell 20.09 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. 3 4-25-4128

1. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 05.10.2025 kell 20.16 kuni 20.20 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARTF-
2. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,49 ja 0,48 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,43 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutati taadeldud mõõtevahendit ja järgiti asjakohast mõõtemetoodikat. Neid andmeid kinnitavad mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-25/00053 ja joove mõõtja H. H. suhtes 16.03.2021 väljastatud tõend pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta (nr 1.9-9/354-1).
3. G. M. poolt liiklusalase rikkumise toimepanemist kinnitavad tunnistaja M. H. ütlused, mille kohaselt teostades 05.10.2025 liiklusjärelevalvet Rohuneeme teel märkas ta kell 20.09 ajal Karikakra tee ja Pääsukese tee vahel liikumas sõiduautot Škoda Superb registreerimismärgiga XXX. Sõiduki juhiks osutus G. M.. Kontrollimisel oli koheselt isiku suust tunda alkoholi lõhna, mida viimane ka ise tunnistas. Koha peal mõõdetud joove indikaatorvahendi näit oli 0,47 mg/l, hilisem tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,43 mg/l.
4. Kohus märgib, et vastavalt

§ 224

lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Arvestades asjas kogutud tõenditest nähtuvaid andmeid on nende alusel tõendamist leidnud fakt, et G. M. juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,43 mg/l.

1. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,43 mg/l), leiab kohus, et G. M. pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja süüdlane ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et G. M. teadis, et ta sõidab poodi olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, leiab kohus, et G. M. pidas võimalikuks, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima, ei kontrollinud enda seisundit enne sõitma asumist. Arvestades tunnistaja M. H. ütlusi, et auto roolis olnud G. M. väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi viimane olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt.
2. Seega on antud väärteoasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik G. M. rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

15. Kuivõrd menetlusalune isik G. M. on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. KARISTUS 16.

§ 224

lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. 17.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 18. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut G. M.t

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot.

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Seega määrati 4 4-25-4128 põhikaristus

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristus

§ 224lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et G. M. pani liiklusalase rikkumise toime ajal, mil liiklus oli aktiivne ja raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur. Nii hindas kohtuväline menetleja G. M. süüd suureks. Karistust kergendava asjaoluna arvestati kahetsust ja sedagi, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Kohus selgitab, et karistusseadustiku üldosa näeb väärtegude eest põhikaristusena ette rahatrahvi, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise (KarS § 3 lg 4) ning lisakaristusena seaduses sätestatud juhtudel juhtimisõiguse äravõtmise (KarS § 50 lg 1 p 2). Kaebust lahendades ei saa kohus süüdlase olukorda raskendada (kergemaliigilise põhikaristuse asemel kohaldada raskemaliigilist karistust, nt kohaldada rahatrahvi asemel aresti). Seega saab kohus otsustada karistuse üksnes kohtuvälise menetleja määratud karistuse piires.
2. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest. Karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud. Nende põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab G. M. isikule ja tema süü suurusele. Süü suurusele viitab see, et süüdlase väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,43 mg/l, mis vastab üldjoontes

§ 224lg 2 sätestatud vahemiku (0,25 mg/l kuni 0,74 mg/l) keskmisele määrale.

Sündmus leidis aset asulas ja ajal, mil liikluses oli ka teisi liiklejaid (sh politsei teostas liiklusjärelevalvet), mistõttu pani kaebuse esitaja ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Ka asjaolu, et G. M. pani teo toime tahtlikult (kaudse tahtlusega), viitab süü suurusele. Kohus peab võimalikuks arvestada kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust, mida ta on korduvalt väljendanud, sh kaebuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seega arvestades süü suurust, mis on keskmisest mõnevõrra suurem ja kergendava asjaolu esinemist on kohus seisukohal, et G. M.le määratud põhikaristus 150 trahviühikut sanktsiooni keskmises määras on õigustatud.

1. Lisakaristust määrates viitas kohtuväline menetleja isiku varasemale rikkumisele, märkides, et 21.10.2022 pani G. M. toime samalaadse süüteo, mille eest suunati ta Politsei- ja Piirivalveameti poolt 26.09.–17.10.2023 sotsiaalprogrammi „Korralik Juht“. Kohtule ei ole esitatud varasema rikkumise kohta tõendeid ega täiendavaid andmeid. Karistusregistri andmetel isikul kehtivaid karistusi ei ole, esitatud väljavõte ei sisalda arhiveeritud andmeid. Isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-17-5471/19, p 26). Ehkki arhiveeritud karistusandmeid võib isikut iseloomustava teabena arvesse võtta, ei tähenda see isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise tähelepanuta jätmist (RKKK nr 1-15-1446/76, p 16). Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole siiski tuvastatud ega välja toodud, millistele andmetele tuginedes hinnati kaebuse esitajast lähtuv oht uute süütegude toimepanemiseks reaalseks ning isiku kõrvaldamist liiklusest kindlasti vajalikuks, seda enam, et viimasest väidetavast rikkumisest on möödas üle kolme aasta. Need asjaolud annavad aluse kaaluda, kas lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on ikka eripreventiivselt vältimatult vajalik.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine 5 4-25-4128 juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9).
3. Seega üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks üksnes juhul, kui rikkuja süü on suur, toimunud on piirmäära oluline ületamine, esinevad muud liiklusnõuete rikkumised või hoolimatu suhtumine toimepandud teosse (vt RKKK 3-1-1-122-13, p 11). Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole G. M. süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija ega isikuks, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei annaks. Seda kinnitab karistusregistri väljavõte. Niisamuti ei nähtu antud asjas G. M. süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Seega ei ole kohtu hinnangul temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud, sest puuduvad tema süüd (nt piirmäära olulist ületamist, täiendavate liiklusnõuete rikkumist) või tema isikut (nt hoolimatut suhtumist oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis tingiks lisakaristuse kohaldamise.
4. Kohus on veendunud, et ka mõistetud põhikaristust (rahatrahvi) ei ole G. M.l mugav kanda. See aitab tulenevalt osamaksetest pika aja jooksul süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ega korrata varasemat taunitavat liikluskäitumist. Arvestada tuleb ka kaebuses osundatut, et juhtimisõigus on kaebuse esitajale vajalik töökohustuste täitmiseks ning igapäevaseks liikumiseks. Juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse ja sissetuleku ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt. Hinnates kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust ja väljendatud valmisolekut edaspidi liiklusseadust rangelt järgida, leiab kohus, et G. M. on aru saanud teo ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest ning hoidub edasistest süütegudest. Samuti on ta teadlik, et uute rikkumiste korral on juhtimisõiguse kaotamise oht reaalne, mis mõjutab teda edaspidi seaduskuulekalt käituma.
5. Kohus hindas karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ja ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et G. M.le määratud põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav või, et menetlusalune isik on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik. Tuvastatud on süüd kergendav asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumine. Kohtu hinnangul ületavad praegusel juhul G. M.le määratud põhikaristus ja lisakaristus kokku tema süü suuruse. Ka teo lähedase kriminaalkuriteo (KarS § 424 lg 1) toimepanemise eest ei ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Seega leiab kohus, et antud juhul täidab ka G. M.le määratud põhikaristus enda eesmärgi ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 6