) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) lahenenud 2 2-23-17634 kompromissiga ning samale tulemusele viiks ka
Kohus kaalus
lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas)
kohaldamist, kuid leidis, et vastavad eeldused ei ole täidetud.
alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus 7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis vastuhagiga seotud hageja menetluskulud hageja kanda, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta vastuhagiga seotud menetluskulud, samuti apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt vastuhagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Maakohus ei kaalunud
Vastuhagiga seotud hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega ning
Vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole õiglane jätta kostja kanda järgmistel põhjustel: 1) kostja esitas põhjendamatu vastuhagi, mille maakohus jättis tervikuna rahuldamata, 2) hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, sest kostja käitus pahatahtlikult, kui ei nõustunud kohtuväliselt ühisvara mõistlikel tingimustel jagama, 3) pärast kohtumenetluse ajal kompromissikokkuleppe saavutamist võttis kostja endale uue esindaja ja loobus pahatahtlikult kokku lepitud tingimustel kompromissi sõlmimast, mistõttu tuleb pärast uue esindaja menetlusse astumist tekkinud kulud jätta kostja kanda (
lg 1), 4) kostja keeldus mõistlikel tingimustel kompromissi sõlmimast (
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 9. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta
lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 3 2-23-17634 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited nende õigsust eeldades alust apellatsioonkaebust rahuldada ja maakohtu otsust vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse osas tühistada. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus arvestas vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades õigesti seda, et valdav osa menetlusest, sh vastuhagi menetlusest lõppes kompromissi kinnitamisega, mistõttu tuleks selles osas jätta vastuhagiga seotud menetluskulud
Maakohus lõpetas 24.09.2025 kompromissimääruse resolutsiooni p 2 kohaselt kompromissi kinnitamise tõttu menetluse nii hageja nõuete osas kui ka kostja vastuhagi nende nõuete osas, mis ei puudutanud vallasasjade jagamist. Seega lõppes vastuhagi menetlus valdavas osas kompromissi kinnitamisega, mistõttu oli valdavas osas menetluskulude poolte endi kanda jätmine
Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled
Maakohus jättis 01.12.2025 otsusega vastuhagi rahuldamata üksnes vallasasjade jagamise nõude osas. Selles osas juhindus maakohus vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades õigesti sellest, et üldjuhul kannab kumbki pool ühisvara jagamise vaidluse kulud
Seejuures ei ole maakohus jätnud kaalumata kulude jaotamist
Maakohus leidis, et
lg-s 1 sätestatust erivaks kulujaotuseks ei ole
Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool
Kohus võib
lg 2 järgi jagada kulud eeltoodust erinevalt, kui tegemist on abikaasade varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodu kohaselt jätab kohus üldjuhul ühisvara jagamise asja menetluskulud sõltumata hagi ja/või vastuhagi rahuldamisest poolte endi kanda ning üksnes erandina võib kohus jaotada kulud sellest erineval viisil. Seejuures ei ole kohtul alust jaotada menetluskulusid erinevalt
lg-s 1 sätestatust pelgalt põhjusel, et tegemist on abikaasade varavahekorral põhineva vaidlusega.
lg 2 annab kohtule kaalutlusõiguse, st kohtul on kohustus põhjendada, milliseid asjaolusid arvestades on põhjendatud jaotada menetluskulud
Seejuures on tegemist kohtu kaalutlusotsusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Siinses asjas ei saa apellatsioonkaebuse väidete alusel järeldada, et maakohus oleks jätnud vastuhagiga seotud menetluskulusid jaotades arvestamata asjakohased asjaolud. Kuigi maakohus ei avanud kohtuotsuses oma järelduse aluseks olnud kaalutlusi, ei anna see alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest kostja apellatsioonkaebuses esile toodud kaalutused ei annaks alust jaotada menetluskulusid
lg 2 alusel erinevalt
See, et pooled ei jõudnud kohtumenetluse eel ja ajal hageja poolt mõistlikuks peetud tingimustel ühisvara ja kaasomandi lõpetamises kokkuleppele, ei anna alust jaotada menetluskulusid
Seejuures ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja käitus pahatahtlikult. Sellest, et enne kohtu poole pöördumist korraldatud pooltevahelisel enampakkumisel tegi kostja parema pakkumise, kuid loobus sellest rahanappuse tõttu, ega sellest, et kostja vahetas kohtumenetluse ajal esindajat ja ei nõustunud seejärel varem kokkulepitud tingimustel ühisomandit lõpetama, ei saa üheselt järeldada kostja pahatahtlikkust ega menetluse venitamist. 4 2-23-17634 11. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel
12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud
lg 1 järgi koosmõjus
Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 13. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel
lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot). 14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
15. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.