TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-572 Määruse kuupäev 05.03.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi õigusabi saamiseks Viru Vangla tekitatud mi

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Jaak Reinomägi esitas 01.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Tartu Halduskohtu 21.05.
2. a määrusega tagastas kohus taotleja kaebuse asjas nr 3-24-1493 Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks (vangla esitas kohtule materjalid taotleja enne tähtaega vabastamiseks). Kohtumääruse kohaselt võib esitada sama kaebuse uuesti. Kuna taotleja ei ole võimeline enda õigusi iseseisvalt kaitsma, kuid soovib veelkord vangla tegevust vaidlustada, taotleb ta määrata talle riigi õigusabi õigusnõustamiseks, et ta saaks uuesti kaebuse koostada.
3. Kohus mõistab J. Reinomäe taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi korras esindajat, et pöörduda kohtusse seoses sooviga nõuda Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamist põhjusel, et vangla esitas taotleja kohta dokumendid maakohtule tema enne tähtaega vabastamiseks, kuigi taotleja ei soovinud vabaneda. Sellest tulenevalt mõistab kohus, et J. Reinomägi soovib saada riigi õigusabi õigusalaseks nõustamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 9).

3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 3-26-572

1. Kohus on seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda õigusi kaitsma.
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohus on seisukohal, et ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda arvestades on taotleja võimeline oma õigusi vangla tegevuse vaidlustamisel halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Kui hilisema kohtumenetluse käigus ilmneb, et taotleja vajab vaidluse sisulise lahendamise etapis siiski professionaalset õigusabi, saab halduskohus ka ise otsustada taotlejale riigi õigusabi andmise.
3. Lisaks tuleb arvestada, et

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Tartu Halduskohus tagastas taotleja viidatud varasema kaebuse haldusasjas nr 3-24-1493 HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus leidis, et vangla ei tegutsenud maakohtule kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks materjale edastades õigusvastaselt. Samuti pidas kohus kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määrus jõustus 19.07.2024. Kuivõrd halduskohus on juba varasemalt tagastanud kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kohus ka praegu seisukohal, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks samasisulise uue kaebuse esitamisel on ilmselt vähene. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks riigi õigusabi andmist ka

§ 7lg 1 p 5 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 7lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2