2-24-141945/8
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-141945 Tsiviilasi B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2402,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046) Hageja esindaja: Pille Martin (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood: XXX) Kostja esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: xxx) RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2-24-141945 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue 1. B2 Impact OÜ esitas kohtule hagi X vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja ESTO AS vahel 11.11.2019 tähtajatu arvelduskrediidi leping nr 1605136938 alguses krediidilimiidiga 2000,00 eurot ja 26.03.2020 Lisa 1a krediidikonto limiidiga 3000,00 eurot.
Kostja on perioodil 19.02.2020 – 12.06.2021 kasutanud krediiti kokku summas 2410,93 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3677,49 eurot, millest on arvestatud põhiosa 744,59 eurot, intressi katteks 2745,12 eurot, kaardimakse tasu katteks 7,79 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15,00 eurot; võlgnevuse meeldetuletustasu 25,00 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 15,00 eurot (Lisa 1b), krediidilimiidi muutmise tasu katteks 15,00 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15,00 eurot, meeldetuletustasud summas 120,00 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 1.11.2023 arve summas 173,29 eurot; 1.12.2023 arve summas 259,94 eurot ja 01.01.2024 arve summas 276,42 eurot ja 1.02.2024 arve summas 267,89 eurot. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.
Krediidiandja ütles 14.02.2024 lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles. Krediidiandja edastas kostjale, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2213,59 eurot, millest põhivõlgnevus 1543,41 eurot, intress 74,21 eurot, viivis 545,97 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Välja mõista kostjalt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 20.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja seisukoht 2. Kostja esitas hagivastuse, avaldades, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et nõude loovutamine ja hagimisõigus ei ole tõendatud. Kostja märgib, et VÕS § 168 lõikest 2 tulenev termin „dokument“ viitab sellele, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis (VÕS § 11 lg 4), st. senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja (vt ka VÕS I osa kommenteeritud väljaanne, 2016, § 168 komm 3.2.1). VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seadusest tulenevalt loetakse kirjalik leping sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei antud või väljastatud kirjalikult dokumenti nõude loovutamise kohta. Kuna sellist dokumenti hageja kostjale ega kohtule esitanud ei ole ning hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, siis on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale.
Samuti on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
Kohtuotsuse põhjendused 2 2-24-141945 3. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
Hagi aluseks olev nõue tuleneb kostja ja ESTO AS-iga sõlmitud 11.11.2019 tähtajatu arvelduskrediidi lepingust nr 1605136938 ja 26.03.2020 Lisa 1a ehk tarbijakrediidilepingust Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-07 (p.12) selgitanud, et VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Samas võisid kostjad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.
3 2-24-141945 8. Kohus andis hagejale tähtaja 25.08.2025, et välja tuua ja esitada tõendid, millega hageja tõendab oma nõudeõigust kostja vastu.