Obsah (8)

§ 416§ 113§ 168§ 11§ 172§ 402§ 164§ 170

act OÜ hagi X vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2402,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046) Hageja esindaja: Pille Martin (e-post: xxx) Kostja: X (

§ 416ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles.

Krediidiandja edastas kostjale, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2213,59 eurot, millest põhivõlgnevus 1543,41 eurot, intress 74,21 eurot, viivis 545,97 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Välja mõista kostjalt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 20.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht 2. Kostja esitas hagivastuse, avaldades, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et nõude loovutamine ja hagimisõigus ei ole tõendatud. Kostja märgib, et

§ 168

lõikest 2 tulenev termin „dokument“ viitab sellele, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis (

§ 11lg 4), st.

senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja (vt ka

I osa kommenteeritud väljaanne, 2016, § 168 komm 3.2.1).

§ 11

lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seadusest tulenevalt loetakse kirjalik leping sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 172

järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei antud või väljastatud kirjalikult dokumenti nõude loovutamise kohta. Kuna sellist dokumenti hageja kostjale ega kohtule esitanud ei ole ning hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, siis on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale. Samuti on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohtuotsuse põhjendused 2 2-24-141945

1. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Hagi aluseks olev nõue tuleneb kostja ja ESTO AS-iga sõlmitud 11.11.2019 tähtajatu arvelduskrediidi lepingust nr 1605136938 ja 26.03.2020 Lisa 1a ehk tarbijakrediidilepingust Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

6.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-07 (p.12) selgitanud, et

§ 172

järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Samas võisid kostjad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.

1. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja nõude hagejale. Kostja vaidleb mh nõude loovutamisele vastu. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, siis on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale. 3 2-24-141945
2. Kohus andis hagejale tähtaja 25.08.2025, et välja tuua ja esitada tõendid, millega hageja tõendab oma nõudeõigust kostja vastu.
3. Kohus leiab, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hageja ei ole kostja vastuväidetest lähtuvalt tõendanud hagi aluseks oleva nõude loovutust. Seega ei loe kohus nõuet loovutatuks.

§ 170

järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kuna kostja vaidleb teatise formaalselt lubatavusele vastu ning hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud, siis on nõude loovutamise teatise õiguspärasus tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nõude loovutus algselt võlausaldajalt hagejale on tõendamata, hageja nõue ei ole selge. 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 4