KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-2456 Haldusasi X. X kaebus Finantsinspektsioon

) § 54 lg 5 mõistes. Küll aga ei saa pidada õiguspäraseks füüsilise isiku kohta, kes ei ole olnud menetlusosaliseks, taoliste ebaõigete faktiväidete esitamist. Rõhutamist väärib, et vaatamata sellekohastele taotlustele, ei ole kaebajat kaasatud ka kolmanda isikuna kahe äriühingu kohutuvaidlusse FI-ga (haldusasjades 3-23-2719 ja 3-23-2718 on kaebajateks vastavalt AB Kreditex AS ning Ühisraha OÜ) ehk kaebajal puudub igasugune võimalus esitada enda seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi seoses nimetatud teate avaldamisega. 4) Vastustaja on viidanud enda 25.06.2025 esitatud vastuses kaebaja taotlusele, et silmas on peetud justkui 17.03.2016 ärakuulamisele saadetud (mh kaebajale) FI negatiivse otsuse projekti. Sellesse haldusmenetlusse kaebajat isiklikult ei kaasatud ning ta ei olnud seal menetlusosaliseks. See haldusmenetlus puudutas Kreditex Finance AS-i (registrikood 12902311) ning 17.03.

1. a dokument oli tegevusloa andmisest keeldumise otsuse projekt. Kaebajal puudus tol hetkel sellest tulenevalt ka õigus vastustaja seisukohta kuidagi vaidlustada või nõuda enda kaasamist. Kuna antud asjas olukord piirduski ainult äriühingu suhtes vastava haldusakti projekti koostamisega, siis on ka väga raske näha, mida saanuks kaebaja sel hetkel teha enda õiguste kaitseks. Õiguslikult sellised võimalused puudusid. 2 Isegi, kui vastaks tõele vastustaja väide, et kaebaja ei vastanud
2. a makseasutuste ja eraha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) nõuetele, mis olid kehtestatud nende asutuste olulist osalust omavate isikute ja juhtide suhtes (millele kaebaja kategooriliselt vastu vaidleb), siis FI veebilehel avaldatud teates viidatakse tervele finantssektorile. MERAS on vaid üks paljudest finantssektorit reguleerivatest eriseadustest. Seejuures ei ole vastustaja seisukohad ühtsed ja kooskõlalised. Vastustaja on 13.03.2025 esitanud haldusasjas 3-23-2718 (Ühisraha kohtuasi) seisukoha, et FI ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamise alusena tuginenud Ühisraha otsuses asjaolule, et kaebaja ei sobi finantssektoris juhi ametikohale. Eeltoodust saab teha järelduse, et asjaolule, mis puudutab isiku sobimatust, pole tegelikult otsuses tuginetud, kuid 31.10.
3. a avaldatud teade jätab vastupidise mulje. Seega on avaldatud teade eksitav või vähemalt ebatäpne. 5) Kaebaja suhtes FI 31.10.2023 teates sõna „varijuht“ (ing k teates „the shadow manager“) kasutamine on väärtushinnang, millel on selgelt negatiivne mõju. Kui tegevuslubasid puudutavate äriühingute kohta teadete avaldamist võib pidada õiguspäraseks

§ 54

lg 5 mõistes, siis ei saa pidada õiguspäraseks teates füüsiliste isikute nimetamist, kes ei ole olnud menetlusosaliseks, mistõttu isikul puudub võimalus esitada enda seisukohti, vastuväiteid ja taotlusi seoses nimetatud teate avaldamisega. Vastustaja on ka väärtushinnangu avaldamise osas 21.07.2025 vastuses jällegi viidanud 17.03.2016 ärakuulamisele saadetud (mh kaebaja) FI negatiivse otsuse projektile, mis puudutas kolmandat isikut Kreditex Finance AS-i ning mis oli MERAS-e alusel tegevusloa andmisest keeldumise projekt. Ka väärtushinnanguga seonduvalt ei olnud kaebajal varasemalt võimalik kuidagi osaleda menetluses, kuhu teda ei olnud kaasatud ning tal polnud kaebeõigust. Raske on ette kujutada taolise dokumendi projektiga seonduvalt kaebuse esitamist halduskohtule. FI põhjendab kaebaja suhtes sõna „varijuht“ kasutamist sellega, et kaebajat oli

1. a teavitatud sellest, et ta ei vasta MERAS-ega reguleeritud asutustes olulist osalust omavatele isikutele ja asutuse juhtide suhtes kehtestatud nõuetele ja järelikult oli ta oma MERAS-e nõuetele mittevastavusest teadlik. Kaebajale jääb sügavalt arusaamatuks, kuidas see asjaolu (juhul, kui see ka tõele vastaks) põhjendaks tema suhtes termini „varijuht“ kasutamist. Varijuhi (mida iganes see termin tähendab) ja seaduste nõuetele mittevastavuse vahel pole mitte mingisugust seost. Kaebaja finantsdirektoriks olemisest informeeriti FI-d näiteks 20.04.2020 AB Kreditex AS-i juhatuse liikme vastustes FI 23.03.2020 päringule. Seega oli FI juba hiljemalt 20.04.2020 teadlik kaebaja rollist AB Kreditex AS-is ja Ühisraha OÜ-s. Seega ei ole kuidagi põhjendatud viidata kaebaja rollile nendes äriühingutes kui varjatud rollile.
2. Finantsinspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) FI avaldas 31.10.2023 pressiteate põhjusel, et tunnistas kehtetuks AB Kreditex AS (edaspidi: Kreditex) krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja (koos õigusega osutada nõustamisteenust) ning Ühisraha OÜ (edaspidi: Ühisraha) krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusload. Kreditex ja Ühisraha on ühe majandusüksuse erinevad ettevõtted (omasid erinevaid finantssektori tegevuslube: krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ‒KAVS‒ tähenduses), alludes nii FI-lt tegevusluba taotledes (lõppomanik ja juht: X. X) kui ka FI
3. oktoobri 2023 otsusteni ühele ja samale lõppomanikule (Natalja X. X-i). Pressiteade on mõlema ettevõtte osas tehtud otsuse kohta, st on Kreditexi ja Ühisraha puudutav ja käib juhtimismudeli kohta. Nimetatud järeldused on kokkuvõte FI juhatuse
4. oktoobri 2023 otsustest Kreditexi (otsus nr 4.1-1/124; edaspidi Kreditexi otsus; lisa 1) ja Ühisraha (otsus nr 4.1-1/125; edaspidi Ühisraha otsus) osas. 2) Väide: „ /.../ keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“ põhineb faktidele ja on õige. Nimetatud lauseosis sisaldab aga ka väärtushinnangut: „finantssektorisse sobimatu“ . Eelöeldut kinnitab see, et FI on 17.03.2016 saatnud kaebajale kirja koos FI 3 juhatuse otsuse kavandiga Kreditex Finance AS suhtes. Vastava kavandi punktides 2.2.28 – 2.2.44 on FI põhjendanud, miks kaebaja ei sobi finantssektorisse, ehk ei vasta MERAS-es sätestatud nõuetele. Ei ole vaidlust asjaolus, et kaebaja muutis oma taotlust ja kinnitas enda lahkumist vastavast äritegevusest, mille osas oli FI valmis otsust tegema. Finantssektorisse sobimatus on väärtushinnang. FI poolt järelevalvatav finantssektor on sätestatud

§ 2lg-s 1.

Ehk finantsjärelevalve alla kuuluvad finantsjärelevalve subjektid ja seonduvad tegevused. Mh on seal nimetatud ka MERAS-t, ehk ka isikud, kes alluvad vastava seaduse mõjusfääri. Seda oli sellel hetkel ka kaebaja, kelle poolt omandatava ja juhitava ettevõtte taotlust saada makseasutuseks oli FI valmis jätma rahuldamata mh põhjusel, et kaeba ei vastanud seaduse nõuetele ja oli seetõttu sobimatu oma positsioonidele. Seega FI järeldus, et kaebaja on finantssektorisse olnud kunagi FI hinnangul sobimatu, on nii faktide kui hinnangu kontekstis kohane. 3) Väärtushinnang, et kaebaja on olnud „varijuht“, on õige. FI on Kreditexi otsuses põhistanud ja tõendanud kaebaja olemise Kreditexi varijuht. Nimetatut on FI käsitlenud eelkõige vastava otsuse punktis 3.1, vt ka punkti 1.

1. Tegu on kehtiva ja jõus oleva haldusotsusega. See on kohtus vaidlustatud Kreditexi poolt (kohtuasi nr 3-23-2719). FI on Ühisraha otsuses põhistanud ja tõendanud kaebaja olemise Ühisraha varijuht. Nimetatut on FI käsitlenud eelkõige vastava otsuse punktis 3.1, vt ka punkti 1.
2. Tegu on kehtiva ja jõus oleva haldusotsusega. See on kohtus vaidlustatud Ühisraha poolt (kohtuasi nr 3-23-2718). Varijuhina käsitles ja käsitleb FI isikut, kes faktiliselt juhib juriidilise isiku tegevust, olemata formaalselt juriidilise isiku juht, ehk kes ei ole seaduses sätestatud korda järgides juhtorgani liikmeks valitud. Tegu on seega ettevõtet juhtiva isikuga, kes teeb seda varjatult, eelkõige ei kajastu ta juhtiv roll asjakohases kohustuslikus dokumentatsioonis (nõukogu otsus/osanike otsus), kuid ta omab sellelaadset mõju ettevõtte juhtimisele. KOHTU PÕHJENDUSED
3. FI juhatuse 31.10.2023 otsuses nr 4.1-1/124 „AB Kreditex AS-i krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamine“ (Kreditexi otsus) ja FI juhatuse 31.10.2023 otsuses nr 4.1-1/125 „Ühisraha OÜ krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine“ (Ühisraha otsus) on käsitletud nimetatud otsuste avaldamist ühteviisi (vt otsuste p 5), viidates õigusliku alustena

§ 54

lgle 5, mille esimese lause kohaselt on FI-l õigus täielikult või osaliselt avalikustada haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud

§ 2

lg-s 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Samuti on tuginetud KAVS § 19 lg-le 1, mille kohaselt tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb FI avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumise järgneval tööpäeval.

§ 54

lg 5 teise lause kohaselt kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6. Ülaltoodut arvestades ei saa vaidlust olla selles, et KAVS § 19 lg 1,

§ 54

lg 5 ja § 2 lg 1 koostoimes panevad FI-le kohustuse avaldada oma veebilehel teave Ühisraha ning Kreditex tegevuslubade kehtetuks tunnistamise kohta.

§ 54lg 5 lubab avalikustada haldusakti osaliselt või täielikult.

FI ei avaldanud 31.10.2023 teates Kreditexi ja Ühisraha otsust tervikuna, vaid kokkuvõtlikult, tuues välja FI põhimotiivi nimetatud äriühingute tegevuslubade kehtetuks tunnistamisel. Selleks oli asjaolu, et Kreditex ja Ühisraha senine juhtimismudel on olnud näilik ja neid ettevõtteid juhtis tegelikkuses kaebaja varijuhina. Kaebusest nähtuvalt ei heida kaebaja vastustajale ette teabe avaldamist Kreditexi ja Ühisraha tegevuslubade kehtetuks tunnistamise kohta, küll peab kaebaja põhjendamatuks oma isiku kohta tema hinnangul vale faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamist FI teavituses. 4 7. Kohus leiab, et käesoleva otsuse p-s 6 tsiteeritud õigusaktide valguses on teabe avaldamine formaalselt õigusaktidega kooskõlas.

§ 54

lg-le 5 ja KAVS § 19 lg 1 kohustavad teabe tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest avaldama ning KAVS § 19 lg 1 kohaselt tuleb teave FI veebilehel avaldada otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. Seega KAVS kohaselt ei tohi FI teabe väljastamisega viivitada, nt oodates aega, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas jõustub vaidlust lõpetav kohtulahend, vaid seda tuleb teha viivitamata peale haldusakti jõustumist.

§ 54lg 5 teise lause kohaselt on teave veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat.

Ka see tähtaeg ei ole praeguseks möödunud. Kaebaja isiku kohta andmete avaldamine ei olnud asjaolusid arvestades põhjendamatu, kuna Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemise peamiseks motiiviks oligi kaebaja roll nimetatud äriühingute juhtimisel. Kaebaja ei olnud selles protsessis kõrvaltegelaseks, kelle isiku väljatoomine võinuks olla ebavajalik. Kaebaja isikuandmete avalikustamist toetab

§ 54

lg 5 tekkelugu.

§ 54

lg 5 võtab üle pangandusdirektiivi 1 artiklit 68 (vt seletuskiri krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, 750 SE, XIII Riigikogu, lk 19), mille lg 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et pädevad asutused avaldavad põhjendamatu viivituseta pärast asjaomase isiku teavitamist vastavast otsusest oma ametlikul veebisaidil vähemalt need halduskaristused, mida ei ole edasi kaevatud ja mis on määratud käesoleva direktiivi üle võtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete või määruse (EL) nr 575/2013 rikkumise eest koos teabega rikkumise liigi ja laadi ning selle füüsilise või juriidilise isiku identiteedi kohta. Kuigi FI otsus selle kohta, et mingi isik ei sobi finantssektoris töötama, ei ole formaalses mõttes (haldus)karistus, on EL liikmesriigil mänguruum direktiivi ülevõtmisel, sobitades seda vajadusel enda õigussüsteemi. Vaieldamatult omab sanktsioneerivat mõju ka FI otsus käsitleda mõnda isikut kui finantssüsteemi sobimatut. Sellise isiku identiteet tuleb a priori avalikustada tulenevalt pangandusdirektiivi artiklist 68 ning on kooskõlas

§ 54lg-ga 5.

Seega peab pangandusdirektiiv finantssüsteemi reeglite rikkujate isikute identiteedist teavitamist tähtsamaks vastavate isikute isikuandmete kaitsest. Teabe avaldamise ulatuse kaalumine ei ole siiski välistatud, pangandusdirektiivi art 68 lg 2 punkti c kohaselt võivad pädevad asutused avaldada teavet karistuste kohta anonüümselt kooskõlas siseriikliku õigusega, kui avaldamine põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomastele füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Ka

§ 54

lg 5 on sõnastatud kaalutlusõigust andvalt, st FI otsustada on, millises mahus teave FI veebilehel avaldatakse.

1. Kohtul tuleb seega kontrollida, kas FI on kaalutlusreegleid järginud. Kohtule nähtuvalt toetub väljend „keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“ Kreditex Finance AS suhtes
2. a läbi viidud menetlusele, mille tulemusena plaanis FI keelduda nimetatud äriühingule makseteenuste osutamiseks tegevusloa andmisest (vt Kreditex Finance AS-ile makseteenuste osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumise otsuse projekt, märts 2016, dtl 21‒39, edaspidi
3. a otsuse projekt).
4. a otsuse projektis oli ühe keeldumise põhjusena välja toodud see, et Kreditex Finance AS juhatuse liige, ainuaktsionär ja olulise osaluse omajaks olnud kaebaja ei vastanud MERAS-es sätestatud nõuetele. FI hinnangul puudus kaebajal laitmatu ärialane maine ja usaldusväärsus. Seda põhjusel, et kaebaja oli olnud seotud kahe kriminaalasjaga: kriminaalasjas nr x-xxxxxxx süüdistati kaebajat karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 257 (omavoli) alusel, kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx aga KarS § 265 (keelatud avalik koosolek) alusel.
5. a otsuse projekti saamise järgselt muudeti Kreditexi Finance AS juhtimis- ja omanike struktuuri, mille sisuline tagajärg oli, et kaebaja võõrandas oma osaluse nimetatud äriühingus 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL,
6. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ 5 ja astus tagasi juhatuse liikme ametikohalt ning lubas jätkata tegevust finantsjärelevalve alla mittekuuluvatel tegevusaladel. Kreditex Finance AS juhtimise võttis üle kaebaja abikaasa Y. Y. Kreditex Finance AS tegevusloa menetluses on 13.06.2016 kirjadega esitanud kinnitused nii Y. Y kui kaebaja, milles kokkuvõtlikult kinnitavad nad nii kokkulepete puudumist seoses osalemise või sekkumisega Kreditex Finance AS juhtimisse, aktsionäriõiguste tegelikkusele vastavust, Y. Y iseseisvat (sõltumatut) äride juhtimist ja kaebaja väljumist krediidiandmise ärist ning tema edaspidisest tegevusest üksnes finantsjärelevalve alla mittekuuluvatel tegevusaladel. FI-le selline lahendus sobis ning Kreditex Finance AS-le anti krediidiandja tegevusluba.
7. FI alustas 22.09.2022 kirjaga nr 4.5-3.14/5978 AB Kreditex AS suhtes väärteomenetluse KAVS § 99 lõike 2 (tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumine), § 100 lõike 2 (krediidiandja tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine) ja § 101 lõike 2 (tarbija andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine) alusel. FI tuvastas, et kaebaja on hoolimata varasematest lubadustest jätkanud tegevust antud valdkonnas, olles Kreditexi ja Ühisraha tegelik juht, tehes seda aga varjatult. Seetõttu on varasem taust (Kreditex Finance AS tegevusloa menetlus) mänginud rolli Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemisel ning
8. a otsuse projekt on olnud tõendiks viidatud menetluses ja ühtlasi järelduste tegemise aluseks.
9. Väidet „keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“ poleks vastustaja kohtu hinnangul tohtinud avaldada. Esiteks pole kaebaja laitmatu ärialase maine ja usaldusväärsuse puudumist nõuetekohaselt kindlaks tehtud.

§ 54

lg 5 võimaldab avaldada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti või -lepingu, mis tähendab, et tegemist peab olema lõpuni viidud menetluse tulemiga, mitte pooleli oleva menetlusega, nt FI esialgse hinnangu, arvamuse, oletusega vms. Käesoleval juhul Kreditex Finance AS tegevusloa väljastamisest keeldumist ei viidud lõpuni, peale kaebaja taandumist tegevusluba hoopis väljastati. Haldusakti vormistamine jäi pooleli, menetlusosalise ärakuulamist ja selle raames saadud tagasiside hindamist ning haldusakti vormistamist ei toimunud. Pole välistatud, et FI seisukohta kaebaja laitmatu maine ja usaldusväärsuse puudumise osas ei oleks jäänud kohtumenetluse tulemusena kehtima (kohus peab seda tõenäoliseks), arvestades, et kahest väljatoodud kriminaalasja puhul kaebajale karistust ei määratud: ühes mõisteti kaebaja õigeks ning teine lõpetati oportuniteedi alusel. Pelgalt kriminaalmenetluse algatamise faktist isiku suhtes ei saa järeldada, et isikul pole laitmatud ärialast mainet ning et isik pole usaldusväärne. Isiku õigeksmõistmise järgselt ei tohi isikule kohaldada sanktsioone pelgalt selle tõttu, et isiku suhtes esitati süüdistus. Ka kriminaalasja lõpetamisest oportuniteediga ei saa teha järeldust, et isiku ärialane maine ja usaldusväärsus oleks jäädavalt rikutud. Oluline on seegi, et nimetatud kriminaalasjad ei olnud seotud kaebaja tegevusega finantssektoris, mistõttu puudub alus järeldada, et kaebaja asub finantssektori reegleid rikkuma. Ka pole arvesse võetud kriminaalasjade algatamise aluseks olnud tegudest möödunud pikka aega ‒ Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemis ajaks oli neist sündmustest möödunud juba üle 16 aasta, mis on pikk aeg. Vastustaja on Kreditexi ja Ühisraha otsustes tuginenud FI juhatuse 10.09.2018 otsusega nr. 1.1.-7/133 kinnitatud Sobivusmenetluse läbiviimise juhendile, mille p 3.14 kohaselt sobivusmenetluse tulemusel antav hinnang võib ajas muutuda ning eelduslikult, kui on tuvastatud, et hinnatava maine ei ole laitmatu, piirab see tema võimalusi asuda ametikohale vähemalt viie aastase perioodi jooksul, sõltuvalt tuvastatud asjaoludest, võib vastav periood olla ka oluliselt pikem. Seega, olukorras, kus FI jätkuvalt plaanib tugineda enda varasemale seisukohale ‒ eeldades, et õigusakti projektis võetud seisukohale võib tugineda ‒ tulnuks FI-l läbi viia vastav kaalumine, mida pole tehtud. Kohtule nähtuvalt FI varasem seisukoht kaebaja finantssektorisse sobimatuse osas tegelikult Kreditexi ja Ühisraha otsuste tegemisel tähtsust ei omanud ning sellele viidati kui taustainfole. Seda enam ei olnud vajalik ega põhjendatud seda faktiväidet FI veebilehel taasesitada. Arvestades veel teate sõnakasutust, millest ei selgu, kas FI peab kaebajat jätkuvalt finantssektorisse sobimatuks isikuks või on see lihtsalt ajaloolise 6 fakti meenutamine. Sellise ebaselge sõnumi avaldamine ei ole kohtu hinnangul

§ 54

lg-ga 5 kooskõlas ja on ebaproportsionaalne sekkumine kaebaja õigusesse eraelu puutumatusele. 11. Lisaks leiab kaebaja, et tema kohta ei oleks tohtinud avaldada väärtushinnangut „varijuht“. Vaidlust ei ole selles, et Kreditexi ja Ühisraha otsused langetas FI just seetõttu, et nimetatud äriühingute juhtimismudel oli vastustaja hinnangul näilik, kuna tegelikuks juhiks oli kaebaja. Küsimus, kas FI hinnang kaebaja rollile on põhjendatud või mitte, ei kuulu hindamisele käesolevas menetluses. Vastav kontroll toimub haldusasjade 3-23-2719 ja 3-232718 menetluste raames. Seetõttu pole kohtul alust sedastada, et väärtushinnang kaebaja kohta oleks ebakohane. Olukorras, kus Kreditexi ja Ühisraha tegevusload on tunnistatud kehtetuks, on nimetatud äriühingute klientidel ja avalikkusel põhjendatud huvi teada saada, miks selline otsus on tehtud. Otsuse põhimotiivide kajastamist FI kodulehel ei saa seetõttu pidada põhjendamatuks, see on ka kooskõlas pangandusdirektiivi ja

§ 54lg 5 sätte ja mõttega.

1. Kaebaja viitab ka sellele, et teabe avaldamisega kaasneb temale negatiivne mõju (10.12.2025 menetlusdokument). Kaebaja toob välja, et vastustaja 31.10.
2. a veebilehel avaldatud info on saanud üheks oluliseks asjaoluks, mille alusel on krediidiasutused asunud ärisuhteid lõpetama ühingutega, millega kaebaja on või on olnud seotud. Nii on AS SEB Pank soovinud lõpetada ärisuhte Eestihoius HLÜ-ga ning kohtumenetluses on selgelt viidatud 31.01.
3. a avaldatud teadetele. 31.01.
4. a avaldatud teated on nii eesti kui inglise keeles ja on leitavad otsingumootorite ja meediamonitooringutega ning mõjutavad väidetavalt kaebajat mitte ainult Eestis vaid üle kogu maailma. Mõju on kaebaja väitel sedavõrd laiaulatuslik, et isegi kaebaja abikaasa peab selgitama planeeritavate tehingute puhul seda, kas raha kandmine tema abikaasale on välistatud või mitte. Nii on kaebaja abikaasa tehingute tegemisel saanud 30.06.
5. a vastata küsimusele Türgi pangast (Garanti BBVA), et kas raha kantakse abikaasale (kaebajale). Kaebaja väitel on see seotud 31.10.
6. a avaldatuga. Halduskohus käsitled kaebaja väiteid 19.12.2025 määruses (vt p 9). Kohus tõi välja, et äriregistri andmetel pole kaebaja seotud Eestihoius HLÜga, vähemalt ei oma kaebaja ühtegi võtmepositsiooni selles äriühingus. Äriregistri kohaselt ei kuulu kaebaja juhatuse liikmete hulka ja kaebaja pole ka tegelike kasusaajate hulgas. Kaebaja poolt viidatud lisas 8 (tegelikult lisa 9) kohtumääruses on kaebajat mainitud kahel korral ja toodud välja, et ta on lähedalt seotud ühe Eestihoius HLÜ seotud isikuga, kuid leping öeldi üles peamiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevatel alustel. Lepingu ülesütlemine on seotud AS SEB Pank kahtlusega ülekannete õiguspärasuses ja võimatuses hooldusmeetmeid lõpuni rakendada, mitte kaebaja suhtes tehtud teadetega. Mis puudutab teist välja toodud olukorda Türgi pangaga, siis kohtu osunduse kohaselt pole ühtegi viidet sellele, et esitatud küsimused oleksid seotud käesoleva vaidluse esemeks olevate teadetega. Pank küsis kaebaja abikaasalt, kas ta kannab kaebajale raha üle. Samas teine küsimus polnud üldse kaebajaga seotud, pank küsis, kas raha kasutatakse kinnisvara soetamiseks. Lisaks pole kaebaja ka välja toonud, kas pärast küsimuste esitamist lubas Türgi pank kaebaja abikaasale kantud raha kasutada või mitte. Kohus peab usutavaks, et vastustaja veebilehel avaldatut teave avaldab kaebajale negatiivset mõju, kuid tegemist ei ole kohtu hinnangul mõjuga, mida tuleks käsitleda ebaproportsionaalse kahjuna pangandusdirektiivi art 68 lg 2 punkti c mõttes.
7. Kaebaja on korduvalt välja toonud, et teda ei ole kaasatud erinevatesse haldus- ja kohtumenetlustesse. Kohus märgib, et kuna Kreditex ja Ühisraha on nende suhtes langetatud otsused vaidlustatud, toimub vastavate menetluste raames kohtulik kontroll FI väite üle, et kaebaja on mainitud äriühingutes olnud variisik. Seega ei jää kaebaja vastuväited käsitlemata.
8. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kohus kohustab vastustajat lõpetama faktiväite („keda järelevalve on varasemalt pidanud finantssektorisse sobimatuks“) avaldamine FI veebilehel 31.10.
9. a avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise keeles). Kohus jätab kaebuse rahuldamata nõudes lõpetada kaebaja nimega seoses väärtushinnangu 7 (sõna „varijuht“) avaldamine FI veebilehel 31.10.
10. a avaldatud teadetes (sh nii eesti kui inglise keeles).
11. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kandnud õigusabikulusid summas 6007,80 eurot käibemaksuga (20.01.2026 menetluskulude nimekiri), millele lisandub 412,30 eurot käibemaksuga 20.01.2026 kohtuistungiga seonduvalt (23.01.2026 menetluskulude nimekiri), st kokku 6007,80+412,30=6420,1 eurot. Kaebaja kinnitab et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole tal võimalust ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Lisaks on kaebaja kaebuse esitamisel tasunud 20 eurot riigilõivu. Seega on kaebaja menetluskulud kokku 6420,1+20=6440,1 eurot. Kuna kahest nõudest rahuldati üks, on põhjendatud mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud poole ulatuses, st 6440,1÷2=3220,05 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 8