1-25-3965/155

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. veebruar 2026, Tallinn Kohtukoosseis 1-25-3965 Andres Parmas, Janika Kallin ja Markus Kärner Kriminaalasi R.J-i (P.T) süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja R.J-i kaitsja R.J (ik: XXX) elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; peeti kinni 17-18.06.2025; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates
2. juunist 2025; samas kriminaalasjas mõisteti süüdi veel W.A , J.G , Y.W , W.Z ja Nikolai Kotšev, kuid nende osas ei ole apellatsiooni esitatud Süüdistatav Prokurör Kaitsja
3. oktoobri
4. a otsus, Abiprokurör Annika Vanatoa Olga Väina-Kesler RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
5. R.J-ile esitati süüdistus KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 1 järgi. Talle etteheidetavad teod seisnesid esmalt selles, et
6. a talvel ja kevadel pani ta grupis koos erinevate kaassüüdistatavatega toime mitu röövimist, võttes erinevat füüsilist vägivalda tarvitades või sellega ähvardades korduvalt X.Z-ilt ära rõivaesemeid ning nõudes temalt raha maksmist. Samuti pani ta röövimise toime J.X-i suhtes, kelle vastu tarvitati erinevat füüsilist vägivalda ja võeti temalt ära mobiiltelefon koos turvaklaasi ja ümbriskaantega, samuti nõuti temalt 20 euro sularaha üleandmist, mida kannatanu jätkuva vägivalla tõttu ka tegi. Veel pani ta koos J.G-ga röövimise toime M.O suhtes, kellelt ta võttis vägivalla abil ära mobiiltelefoni; ning koos W.A ja W.Z-iga Y.M-i suhtes, kellelt võeti vägivalda kasutades ära 20 eurot ning nõuti, et ta siseneks telefonis pangarakenduse kaudu enda arvelduskontole. Eelkirjeldatud tegude puhul on P.T käitumine kvalifitseeritav röövimisena KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 tähenduses. Samuti nõudis ta
7. mail 2025 X.Z-ilt vägivalda kasutades ja sellega ähvardades 300 euro üleandmist hiljem samal päeval, mis on käsitatav väljapressimisena KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 mõttes. Samuti kasutas ta
8. mail 2025 Tallinnas Viru tn 18 (s.o avlaikus kohas) koos W.A-ga füüsilist vägivalda V.H ja O.D suhtes, mis on käsitatav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistatava teona.
9. Harju Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega mõisteti P.T eeltoodud kuritegudes süüdi, vabastades ta KarS § 87 lg 1 p 6 kohaldades karistusest, kohaldades talle samas ettenähtud mõjutusvahendeid ja allutades teda KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ette nähtud kontrollnõuetele ning käitumiskontrollile. Samuti kohustati P.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte viibima ilma seadusliku esindaja või tema volitatud täiskasvanuta väljaspool kodu ajavahemikus 23.00 kuni 6.00; ning osalema sotsiaalprogrammis. Maakohus rahuldas osaliselt kannatanu X.Z-i seadusliku esindaja kannatanu V.K tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks, mõistes W.A , J.G , P.T, W.Z-i seaduslikelt esindajatelt ja N. Kotševilt solidaarselt V.K kasuks välja 1154 eurot. Maakohus lahendas ka menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.
12. Sama otsusega tunnistati süüdi ja kohaldati mõjutusvahendeid veel ka W.A-le , J.G-le , Y.W-le , W.Z-ile ja Nikolai Kotševile, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud.
13. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava P.T kaitsja O. VäinaKesler, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist tsiviilhagi osas ulatuses, milles P.T on tunnistatud solidaarvõlgnikuks summas 1154 eurot, ning jätta tsiviilhagi P.T suhtes rahuldamata. Kaitsja hinnangul maakohus tuvastas P.T suhtes vägivalla ja ähvarduste kasutamise, kuid ei tuvastanud tema seost varalise kasu saamisega ühegi tsiviilhagi esemeks oleva eseme arvel, ei tuvastanud põhjuslikku seost tema teo ja konkreetse varalise kahju vahel ega põhjendanud solidaarvastutuse kohaldamist. Nii on P.T solidaarvõlgniku positsiooni asetades muudetud tsiviilhagi sisuliselt karistuslikuks meetmeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 2
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
15. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
16. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid on õiguslikult asjakohatud, s.t nende alusel ei ole võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb ja seda alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et P.T röövis kaastäideviijana X.Z-ilt esemed, mille maksumusest moodustub V.K esitatud tsiviilhagis märgitud kahjusumma. Vastavalt kaastäideviimise põhimõtetele on vastutus kaastäideviimise teel toime pandud kuriteo eest kõigile kaastäideviijatele jagamatu. Kahju põhjustati seega ühiselt ning seetõttu vastutavad kahju tekitajad selle eest tulenevalt VÕS § 65 lg-test 2 ja 3 solidaarselt. Maakohtu seisukohad on korrektsed ning maakohus on esitanud nende seisukohtade kujunemise kohta ka jälgitavad põhjendused, mistõttu puudub ringkonnakohtul õiguslikult võimaluski apellatsioonis esitatud väidete alusel maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale jõuda.
17. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3