← Eesti

1-23-1579/162

Obsah (21)§ 184§ 418§ 329§ 73§ 64§ 68§ 78§ 69§ 74§ 75§ 191§ 421§ 83§ 188§ 21§ 16§ 56§ 65§ 832§ 189§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2025, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-1579 Kohtukoosseis eesistuja Rajar Miller, rahvakohtunikud Heli Ost ja

§ 184

lg 2 p 1;

§ 418

lg 1 järgi ja Raigo Sõkkali süüdistus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Merje Turjakas Süüdistatavad Age-Theresa Tammaru, isikukood 47308310233, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht X, kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud 27.11.2022–11.08.2023, asendustõkend elektrooniline valve 12.08.2023–04.07.2024 Raigo Sõkkal, isikukood 38610284216, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht X, kaks kehtivat kriminaalkaristust:

(1)Pärnu Maakohtu 21.01.2022 otsusega nr 1-22-384

§ 329

järgi vangistus 5 kuud ning

§ 73lg 4 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta ja 11 kuud vangistust, mis asendatud 687 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud,

(2)Pärnu Maakohtu 08.10.2021 otsusega nr 1-21-3586

§ 184

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 73

alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks. Kahtlustatava kinni peetud 25.11.2022, vahistatud 27.11.2022–24.01.2025, asendustõkend elektrooniline valve 25.01.2025–30.08.2024 Kaitsjad Age-Theresa Tammaru lepinguline kaitsja Silver Reinsaar Raigo Sõkkalile määratud kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Age-Theresa Tammaru süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aasta pikkune vangistus.

2. Tunnistada Age-Theresa Tammaru süüdi

§ 418lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuu pikkune vangistus.

3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Age-Theresa Tammaru eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 17 päeva (

  1. novembrist 2022 kuni
  2. augustini 2023). Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust.
  3. Jätta ärakandmata vangistuse osa

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

6.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12.

märtsist

  2. Tunnistada Raigo Sõkkal süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aasta pikkune vangistus.

8.

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 21.

jaanuari 2022 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-384 mõistetud vangistusest ära kandmata 1 aasta 6 kuu ja 12 päeva (552 tundi tegemata üldkasulikku tööd) võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva. 9.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Raigo Sõkkali eelvangistuses viibitud 1 aasta ja 2 kuud (

  1. novembrist 2022 kuni
  2. jaanuarini 2024). Ärakandmata karistuseks jääb 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.
  3. Jätta ärakandmata vangistuse osa

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata tingimusel, et Raigo Sõkkal ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 punktide 1–6 käitumiskontrolli nõudeid Raigo Sõkkal peab: 10.1.

elama oma alalises elukohas X; 10.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 10.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 10.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 10.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 11.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12.

märtsist 2025. Katseaja kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Konfiskeerimine 2

(33)12.

§ 191

alusel konfiskeerida X kinnistult hoonetest ja sõidukist leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine ja jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 13.

§ 421

ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida 16-kaliibriline üheraudne sileraudne püss IžK number X ja hävitada. 14.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendid: niiskuseimur Arctus (pakend nr 2 X LO), puhur Esperanza, ventilaator Solight (pakend nr 3 X LO), niiskuseimur Prokliima (pakend nr 4 X LO), vaakumpakendaja Artixsport AirChef 120 (pakend nr 21 X LO), kolm metallist kanepipurustajat (2 pakendist pakendist 22 X LO, 1 pakendist 25 X LO) ja halli kaanega digitaalne kaal (22 X LO) ning hävitada need esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

  1. Konfiskeeritud relva ja kuriteo toimepanemise vahendite hävitamiseks saata kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuurile.
  2. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-257 arestitud AgeTheresa Tammaru vara, s.o 135 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Vabastada aresti alt Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-23-255 arestitud Raigo Sõkkali vara, s.o 1300 Norra krooni ja 190 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid
  4. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Age Theresa-Tammarule: musta värvi märkmik (pakendist 9 X LO), puidust terakaitsega tääk (pakendist nr 54 X LO), viis soonsulguriga kilekotti (pakendis 53 X LO), 4 tk soonsulguriga kilekotti peal erinevad märkmed, sees seemned ja lisaks 2tk avamata ja 1tk avatud seemnete pakendit, milledel erinevad märkmed (pakendist 57 X LO), 5tk soonsulguriga kilekotti, peal erinevad märkmed, sees seemned (pakendist 58 X LO) ja 3tk ilma kaaneta plasttopsi, sees seemned koos käsitsi kirjutatud siltidega (pakendis nr 67 X LO).
  5. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raigo Sõkkalile: soonsulguriga kilekott kuivanud seemnetega (pakendist 22 X LO), valge A4 formaadis kokkumurtud paberileht, mille vahel on kuivanud seemned, 4 väikest ilma kaanteta kuivanud seemnetega plastiktopsi erinevate märkmetega kleebistega (pakendist 25 X LO), 32 tk soonsulguriga kilekotti, millel sees seemned ja peal erinevad märkmed (pakend nr 26 X LO). Menetluskulud
  6. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Age-Theresa Tammaru kanda valitud kaitsjale makstud tasu ja tema kulud ning mõista Age-Theresa Tammarult välja riigituludesse menetluskulud kogusummas 6090 eurot, mis koosneb: 3

(33)20.
  1. sundrahast 2215 eurot; 20.
  2. ekspertiiside kulust 3875 eurot;
  3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Raigo Sõkkalilt riigituludesse menetluskulud kogusummas 11 318,72 eurot, mis koosneb: 21.
  4. sundrahast 2215 eurot; 21.
  5. ekspertiiside kulust 3455 eurot; 21.
  6. määratud kaitsja tasust ja kuludest 5648,72 eurot;
  7. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastab kohus Age-Theresa Tammarule ja Raigo Sõkkalile eraldi dokumendina. Süüteomenetluses tekitatud kahju
  8. Jätta rahuldamata Age-Theresa Tammaru süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. ja Raigo Sõkkali taotlused Edasikaebe kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Süüdistatava ja kaitsja jaoks arvestatakse kaebetähtaega ajast, mil süüdistatav saab tõlgitud kohtuotsuse. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Pärnu Maakohut teavitada samuti 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Sellisel juhul esitab kohus määruses põhjendused üksnes menetluskulude hüvitamise osas. Seejärel on kohtumäärusele võimalik esitada 15 päeva jooksul määruskaebus. Süüdistuse sisu
  9. Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkalit, kes on Pärnu Maakohtu 08.10.2021.a otsusega nr 1-21-3586 karistatud

§ 184

lg 1 järgi, süüdistatakse selles, et nemad kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 25.11.2022. a käitlesid ebaseaduslikult grupis tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi aineid kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ja selle töötlemisprodukte, mille THC sisaldus on üle 0,3%, psilotsiini sisaldavaid seeni, meskaliini sisaldavat taimset ainet ning jälgedena meskaliini sisaldavat kaktust. Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal, kes on Pärnu Maakohtu 08.10.2021.a otsusega nr 1-21-3586 karistatud

184 lg 1 järgi, omasid, hoidsid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis, X asuval kinnistu erinevates hoonetes ja ruumides ning kinnistul olnud A.-T. Tammarule kuuluvas sõidukis Volkswagen Touran reg. märgiga XXX kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 25.11.2022.a politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära võtmiseni järgmisi narkootilisi aineid: - elumaja magamistoa ukse kõrval asuva öökapi alumises sahtlis klaaspurgis, milles kaks soonsulguriga kilekotti, milledes kuivanud pruunikad seente viljakeha massiga kokku 11,93 grammi, mis sisaldavad psilotsiini; 4

(33)- elumaja sahvri riiulil klaasipurgis pruunikat kokkupressitud taimset ainet massiga 19,48 grammi, mis sisaldab meskaliini; - elumaja köögis akna all laua peal potis rohelist kaktust massiga 76,38 grammi, mis sisaldab jälgedena meskaliini; - elumaja külaliste toas arvuti laua teises sahtlis kahes klaaspurgis 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata; - elumaja rehealuse keskosas asuva laua peal klaaspurgis 5,42 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 1,2%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata; - elumaja magamistoa riiulil valges plasttopsis kokku 16 süstlas massiga kokku 36,32 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%; - sõiduautos Volkswagen Touran reg. märgiga XXX neljas klaaspurgis kanepiõisikuid massiga kokku 26,32 grammi, mille THC sisaldus on 5,8% ning üheksas süstlas massiga kokku 20,07 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%; - kinnistul asuvates erinevates kohtades (sh puidust kõrvalhoones, kilest kasvuhoones, puidust aidas, maakividest aidas, elumaja erinevates ruumides jne) kokku 6305,39 grammi kanepit (kanepitaimed ja nende erinevad osad, nt lehed, õisikud, varred jms) ja selle töötlemisprodukte (rohekas hallitav taime aine), mille THC sisaldus on vahemikus 0,52% kuni 11%. Narkootilised ained kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,3%, psilotsiin, (kaasa arvatud psilotsiini sisaldavad seened) ja meskaliin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Age-Theresa Tammarul ja Raigo Sõkkalil puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete kanepi ja selle töötlemisproduktide, meskaliini ja psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ~1,5 grammi kanepiekstrakti, ~50 grammi meskaliini sisaldavat kaktusetaime osa ja 15 grammi psilotsiini sisaldavaid seeni. Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkali käideldud ebaseaduslikest psilotsiini sisaldavatest seentest oleks joobe saanud 71 inimest, jälgedena meskaliini sisaldavast 1 11,93:1,5=7 5
(33)kaktusest ja kokkupressitud meskaliini sisaldavast taimsest ainest 19 2 inimest, kanepiekstraktist 3753 inimest ning kanepist, sh kanepi ja tubaka segu, ja selle töötlemisproduktidest 84524 inimest, s.o kokku 8853 inimest. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatavatele Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal teada ning isikute eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on Age-Theresa Tammaru ja Raigo Sõkkal omanud, hoidnud ja vallanud suures koguses narkootilisi aineid kavatsetult. Seega pani Age-Theresa Tammaru narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis koos Raigo Sõkkaliga toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani Raigo Sõkkal, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis koos Age-Theresa Tammaruga toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Age-Theresa Tammaru selles, et kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 25.11.2022.a sai Age-Theresa Tammaru ebaseaduslikult enda valdusesse 16 kaliibrilase üheraudse sileraudse püssi IžK number X , mis relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega tulirelv. Age-Theresa Tammaru hoidis ja valdas ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva 16 kaliibrilist üheraudset sileraudset püssi IžK number X kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 25.11.2022.a politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leidmise ja ära võtmiseni oma elukohas X elumaja magamistoa voodi all põrandal kollasesse kilesse mässituna. Age-Theresa Tammarul puudus relva soetamisluba ja relvaluba. Oma tegevusega rikkus Age-Theresa Tammaru järgnevaid RelvS sätteid: 1) RelvS § 32 lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba. 2) RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. 3) RelvS § 34 lg 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks. 4) RelvS § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba. Kuivõrd Age-Theresa Tammaru oli teadlik, et tema omanduses ja valduses oleva tulirelva käitlemiseks on vajalik relvaluba, siis Age-Theresa Tammaru teadis, et tegemist on ebaseadusliku tulirelva käitlemisega ja tahtis või vähemalt möönas seda, mistõttu on AgeTheresa Tammaru tulirelva ebaseaduslikult käidelnud vähemalt otsese tahtlusega. Seega Age-Theresa Tammaru tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 (76,38+19,48):5=19 (36,32+20,07):0,15=375 4 (7,7+26,32+6305,39):0,75=8452 3 6

(33)KOHTU SEISUKOHT 3. Kokkuvõtlikult heidab prokuratuur A.-T. Tammarule ja R. Sõkkalile ette, et nemad omasid hoidsid ja valdasid (enda elukohas: kinnistul, hoonetes ja autos) suures koguses narkootilisi aineid: kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ja selle töötlemisprodukte, mille THC sisaldus on üle 0,3%, psilotsiini sisaldavaid seeni, meskaliini sisaldavat taimset ainet ning jälgedena meskaliini sisaldavat kaktust (

§ 184lg 2 p 1).

R. Sõkkali puhul lisandub etteheide, et tema käitles suurt narkootilise aine kogust korduvalt (

§ 184lg 2 p 1, 2).

A.-T. Tammarule heidab prokuratuur lisaks ette tulirelva ebaseaduslikku käitlemist (

§ 418lg 1).

Peamised kaitseväited

  1. Kohus märgib sissejuhatavalt, et kumbki süüdistavatest end neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja kaitsjad õigeksmõistmist. Kaitsepositsioonid võib kokku võtta järgmiselt: taotlesid nende 4.
  2. A.-T. Tammaru kaitsja on seisukohal, et X elumajast ja teistest hoonetest leitud tõendid on ebaseaduslikult saadud ja need tuleb tõendikogumist välja arvata. Narkootilise aine käitlemise süüdistus on niivõrd üldsõnaline, et selle alusel ei saa kedagi süüdi mõista ning juba ainuüksi see välistab süüdimõistmise. Narkootilise aine suures koguses käitlemise süüdistuses pole täidetud subjektiivne koosseis ja süüdistuse esemed ei täida ka objektiivselt

§ 184koosseisu.

A.-T. Tammaru soov ja teadmine seisnes lubatud kanepisortide kasvatamises. Tema huvi ja eesmärgid seondusid kanepi CBD sisaldusega ning ta lootis liialt kõrget THC sisaldust vältida. Ära võetud taimne materjal ja seened pole käsitletavad suure koguse narkootilise ainena. Karistav ei ole sellise kanepi käitlemine, mis enne kuivatamist sisaldab THC-d alla 0,3%, kuid pärast ekspertiisiasutuses kuivatamist sisaldab THC-d üle 0,3%. Meskaliini sisaldava kaktuse või ka ptsilotsiini sisaldavate seente puhul on oluline psühhoaktiivne aine, mis neis on. Kui pole teada, millist liiki seentega on tegemist ja palju on selles konkreetses seenes või taimeosas psühhoaktiivse toimega aineid, tuleb kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. A.-T. Tammaru ei teadnud, et tema valduses on jahipüss. 4.2. R. Sõkkali kaitsja leiab, et süüdistus on liiga puudulik selleks, et R. Sõkkalit kaastäideviimises süüdi mõista. Süüdistuses on avatud R. Sõkkali osa ainult sellega, et ta oli kinnistul. Mingisugune ühist tegutsemine või ühist teoplaani kaastäideviimisest rääkimiseks pole tuvastatud ja esitatud süüdistusest seda ei nähtu. Ei ole kirjas neid fakte, mille põhjal ühele või teisele süüdistatavale on võimalik ette heita kuriteo, narkootilise aine suures koguses käitlemise kvaliteediga seost nende objektidega. Puudu on ka subjektiivne koosseis. Kanepikasvatuse alal teadmised olid R. Sõkkalil minimaalsed, kuid ta kindlasti teadis seda, mida tegi inimene, kes teda aitas, kes võimaldas tal enda kinnistul elada. A.-T. Tammaru rääkis R. Sõkkalile, et kasvatab CBD kanepit. Vaidlusest väljas, et kanepi käitlemine on keelatud ainult sellisel juhul, kui käitlemise ajal on selles kanepitaime massis THC-d üle 0,3%, kuid ekspertiisil taimed kuivatatakse ja THC sisaldus suureneb. Nii pole tegelikult kindlust, et mõned taimed sisaldasid THC-d üle lubatud määra. Kaktusest ja seentest ei pruukinudki R. Sõkkal midagi teada. Seened toodi sinna enne kui tuli R. Sõkkal. Majapidamises oli küllaltki palju taimi ja nende kõikide omadusi R. Sõkkal kindlasti ei teadnud. Alati tuleb tuvastada konkreetne psühhoaktiivse aine kogus, seda pole praegu tehtud. Tõenditega seotud küsimused 7

(33)
  1. Esmajärjekorras tuleb analüüsida, kas kriminaalasjas toimetatud läbiotsimise tulemusel saadud tõenditega saab kriminaalasja lahendamisel arvestada või tuleb need, nagu kaitsjad leidsid, tõendikogumist välja jätta. Sisuliselt saab selliseks tõendiks olla ennekõike läbiotsimisprotokoll, mis kajastab läbiotsimisel leitud ja ära võetud objekte, sh narkootilisi aineid ja tulirelva, millede ebaseaduslikku käitlemist süüdistatavatele ette heidetakse, ning loogiliselt ka läbiotsimisel äravõetud esemete suhtes ekspertiisidega saadud teave.
  2. Kaitsjad väitsid, et
  3. novembril
  4. a toimunud läbiotsimine polnud õiguspärane. Tuleb osundada, et ses küsimuses argumenteeris kaitsekõnes peaasjalikult A.-T. Tammaru kaitsja ning R. Sõkkali kaitsja sekundeeris kolleegile kõigi tema seisukohtadega täiel määral nõustuimist kinnitades. Sestap viitab kohus allpool A.-T. Tammaru kaitsja seisukohtadele, kuid mõistab neid kaitsjate ühise positsioonina.
  5. A.-T. Tammaru kaitsja põhilised etteheited saab kokku võtta järgmiselt: 7.
  6. Läbiotsimismäärused polnud nõuetekohaselt põhjendatud. Kanepi ebaseadusliku kasvatamise kuriteokahtlus ei andnud alust otsida läbi X kinnistul elumaja, hooneid ja sõidukit. Läbiotsimine pidanuks piirduma kinnistul asuva kiletunneliga (kasvuhoonega), sest läbiotsimismääruse väljastamise hetkel oli alust kahtlustada A.T. Tammarut maksimaalselt selles, et ta kasvatab kanepitaimi kasvuhoones. Läbiotsimismääruse väljastamise hetkel ei olnud alust arvamuseks, et elumaja (ja teiste kohtade) läbiotsimine on vajalik tõusetunud kuriteokahtluse kontrollimiseks. 7.
  7. Läbiotsimist ei toimetatud seaduslikult, sest isikule ei tutvustatud õigusi. A.-T. Tammarule ei selgitatud menetlustoimingute juures õigust kaitsja abile, mistõttu jäeti talle see õigus tagamata. Kaitsja osavõtuta teostatud toiming kahtlustatava suhtes olukorras, kus talle polnud selgitatud õigust kaitsja abile, ei saa samuti tuua kaasa lubatavat tõendit. 7.
  8. Mõlemad eksimused on olulised rikkumised ja peavad nii eraldi kui kogumis tooma kaasa läbiotsimise käigus kogutud tõendusteabe lubamatuse. Seejuures ka iseenesest ebaolulised rikkumised võivad moodustada kokku olulise rikkumise.
  9. Kohtupraktikas kinnistunud arusaamade järgi saab tõendi lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse üle kuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet.
  10. Esmalt läbiotsimismäärustest. Käesolevas kriminaalasjas
  11. novembril 2022 toimetatud läbiotsimise aluseks oli kaks prokuratuuri määrust, mõlemad koostatud
  12. novembril 2022 KrMS § 91 lg 3 alusel (III kd tl 185–192). Ühega lubati läbiotsimine A.-T. Tammaru elukohaks oleval X kinnistul, sh kinnistul asuvas eluhoones ja sellega puutumuses olevates kõrval- ja abihoonetes/ruumides, kinnistul asuvas kasvuhoones ja püstkojas. Teisega läbiotsimine A.-T. Tammarule kuuluvas ja tema kasutuses olevas mootorsõidukis 8
(33)Volkswagen Touran reg. märgiga XXX . Mõlema määruse alusel toimetatud läbiotsimise tunnistas Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunik
  1. novembril 2022 pealdisega KrMS § 91 lg 6 kohaselt lubatavaks (III kd tl 188, 192).
  2. KrMS § 91 lg 1 sätestab, et läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Lisaks muidugi üldine eeldus, mis nõuab põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu. Läbiotsimiseks on niisiis oluline, et 1) kriminaalasjas oleks mingigi põhjendatud kuriteokahtlus, 2) otsitavad objektid oleksid selle kahtlustusega seoses arvatavalt asitõendina kasutatavad, konfiskeeritavad või muul viisil kriminaalasja lahendamiseks vajalikud ning 3) on ka alust arvata, et otsitav objekt asub läbiotsimiskohas. Läbiotsimismääruses tuleks kajastada kahtlustuse sisu ja näidata lühidalt ka asjaolud, millel kahtlustus põhineb. Kui kahtlustuse asjaolud vastavad mõnele kuriteokoosseisule ning määruses toodud põhjendused võimaldavad mh üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele toetudes väita, et kahtlustus pole ilmselgelt alusetu, on see piisav menetlustoiminguks, mille eesmärgiks on tõendite kogumine.
  3. Prokuröri väljastatud läbiotsimismääruste järgi menetleti kriminaalasja

§ 188lg 1 tunnustel selles, et alates 2022.

aasta kevadest kasvatatakse X vallas ebaseaduslikult narkootilist ainet kanep. Määruste teksti kohaselt oli kohtueelse menetluse käigus kogutud andmete põhjal alust arvata, et tuvastamata ajast kuni

  1. novembrini 2022 külvas A.-T. Tammaru enda elukohas X vallas ebaseaduslikult narkootilise aine (THC sisaldusega üle 0,2%) valmistamise eesmärgil seni tuvastamata arvu kanepitaimi ning tagas neid hooldades, s.o hoides taimi elujõuliste ja kasvavatena, nende arengu, hoides kanepitaimi selleks spetsiaalselt kohandatud ruumides ja tingimustes.
  2. Mõlemas määruses on otsingu eesmärk ja otsitavad objektid märgitud identselt – leida ja ära võtta menetletava kuriteoga seotud ja kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte: narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asitõendina kasutatavaid või konfiskeeritavaid objekte, mis on näiteks kanepitaimede kasvatamisega seotud esemed (kaalud, pakendid, spetsiaalsed lambid jms); ainega varustajate ja teiste turustajate või tarbijatega suhtlemiseks kasutatavaid sidevahendeid ja andmekandjaid (telefonid, sülearvutid, tahvelarvutid); muid andmekandjaid, mis võivad talletada kuriteo tehioludega seotud andmeid (märkmed, kirjavahetused, kviitungid jms) ning kriminaaltulu või muud arestitavat vara.
  3. Kaitsja kritiseeris kohtu arvates osalt õigustatult, et määruste tekst ei kajasta selgesti A.-T. Tammaru tegevuse kohta menetluse käigus ilmnenud asjaolusid ja tõendusteabe analüüsi. Kohus tõdeb, et „kohtueelse menetluse käigus kogutud andmed“ on tekstis ainus viide kahtlust põhistavatele asjaoludele. Kohtumenetluses on saanud teatavaks, et osa andmetest pärines jälitusest. Prokurör selgitas läbiotsimismäärustes andmete avamata jätmist sellega, et jälitustoimingutega kogutud teave oli määruste väljastamise ajal riigisaladus ning sellist teavet läbiotsimismääruses kajastades avaldanuks prokurör riigisaladust. Kuid teave oli määruste väljastamisel ajal prokuröri sõnul olemas ja läbiotsimise lubatavaks tunnistanud eeluurimiskohtunik sai seda kontrollida.
  4. On õige, et jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave, jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isikult saadud teave ja tema identiteedi andmed ning jälitustegevuses kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastav teave oli läbiotsimismääruste koostamise ajal korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 ja selle kaitse korda täpsustava määruse RSVKK § 6 järgi (kuni
  5. juunini 2023 kehtinud redaktsioonis). Jälitustegevuse käigus kogutud teabe salastatus võis (ja võib tänagi) kustuda ulatuses, mis on kantud 9

(33)kriminaaltoimikusse või mida jälitustoimingule allutatud või sellest riivatud isikule tutvustatakse (RSVS § 8 p 1). Jälitustegevuse käigus konkreetsemalt jälitustoiminguga kogutud teabe salastatus sai enne
  1. juunit 2023 jõustunud muudatusi RSVKK § 6 lg 1 p 2 alusel samamoodi kustuda kriminaaltoimikusse kantud või asjaomasele isikule tutvustatud ulatuses (seejuures tunnistati § 6 lg 1 p 2 viidatud muudatustega kehtetuks). Nii ei ole otseselt põhjust heita prokuratuurile ette läbiotsimismääruste põhistustes seni kogutud andmete üksikasjalikku avamata jätmist, kuigi kohtu meelest saanuks seda mõningase intellektuaalse pingutusega ka detailidesse ülemäära laskumata teha. Andmete salastatuse kustumine ka kriminaaltoimikusse (läbiotsimismääruse kaudu) kandmise läbi ei tähenda seda, et prokuratuur peaks seda igal juhul tegema ja pole määrav, kas kaalutluseks on riigisaladuse põhjendamatu avaldamise pelg või menetlustaktikalised kaalutlused (nt liialt vara). Eeltoodu tõttu on paratamatu, et praeguses asjas peab läbiotsimist põhistanud asjaolude lugemiseks pöörduma määrustesse otsesõnu kirja panemata materjalide poole.
  2. Kokkuvõtlikult alustati kriminaalasjas menetlus politseile laekunud teabe alusel. Kohus tutvus kohtuliku uurimise käigus kaitsja taotlusel salajasele kaastööle kaasatud isiku identiteediga (mis jääb RSVS § 8 p 2 alusel salastatuks) ning temalt saadud ja kohaselt vormistatud info sisuga. Kahtlusi isiku fiktiivsuses või info väljamõelduses ei tekkinud. Kaastööteadete sisu on ära toodud ka jälitustoimingu loas PL13351/22, mille prokurör andis
  3. novembril
  4. a X kinnistu varjatud jälgimiseks (esitatud kohtutoimikusse osaliselt kaetult, III kd tl 205). Kohus on kohtuliku uurimise käigus tutvunud ka jälitusloa kinnikaetud tekstiga.
  5. Jälitusloa katmata osas on asjaolude kogumi põhjal nenditud, et A.-T. Tammaru võib tegeleda ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamisega neist narkootilise aine valmistamise eesmärgil ning valmistatud narkootilise aine suures koguses edasimüümisega. Jälitusloas esitatud uurimisversiooni järgi kasvatati A.-T. Tammarule kuuluva X kinnistu territooriumil ebaseaduslikult narkootilist ainet kanep ja tegevus on kvalifitseeritav vähemalt

§ 188

lg 1 järgi ning lisaks võib kasvatatud kanepitaimedest valmistatud narkootilise aine müümise osas tegemist olla ka

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

Seejuures on jälitusloas läbivalt käsitletud kahtlust mitte üksnes kitsalt kanepitaimede kasvatamise, vaid ka neist narkootilise aine valmistamise ja edasise käitlemise suhtes. Peab märkima, et narkootilise aine müügi kahtlus ei ole süüdistuseks vormunud ja kohtumenetlusse esitatud süüdistusakt aine käitlemist müügi vms edasiandmise vormis ei puuduta. See aga ei tähenda, et kohtueelses asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise faasis ei võinud sedalaadi kahtlus kogutud info alusel põhjendatud olla.

  1. Enne jälitusloa andmist oli menetleja kogunud veel teavet X kinnistu elektritarbimise kohta, mis näitas tavapärasest oluliselt suuremaid tarbimismahte nii
  2. aasta septembrisoktoobris,
  3. aasta märtsis, oktoobris ja ka novembri esimeses dekaadis, ehk toetas kanepi kasvatamise kahtlust. Needki andmed on esitatud kohtutoimikusse (III kd tl 162– 184). Jälitustoiminguga tuvastati
  4. novembril 2022 kl 12.47–12.49 vahemikus X kinnistu kasvuhoones tugev soojuskiirgus, mis viitas selles taimede kasvatamisele. Jälitustoimingu protokoll on esitatud kaitsja poolt kohtutoimikusse (II kd tl 160). Samuti on kogutud ka andmed A.-T. Tammaru varalise seisu kohta ning nappidest ametlikest sissetulekutest järeldatud võimalust, et ta võib teenida tulu ebaseaduslikult kasvatatud kanepitaimedest valmistatud narkootilise aine müügist.
  5. Eeltoodu valguses pole õige kaitsja mõttekäik, et kuna läbiotsimismääruste järgi A.-T. Tammarut narkootilise aine käitlemises

§ 184järgi ei kahtlustatud, sai toimingute eesmärk seisneda vaid kanepi kasvatamise toimepanemise olemasolu või puudumise 10

(33)tuvastamise vajaduses, seaduslik alus kahtlustada isikut kanepi käitlemises puudus, sest selle kohta polnud ilmnenud kriminaalmenetluse alust ja see nähtub kõigist A.-T. Tammarut puudutavatest menetlusdokumentidest, sh läbiotsimismäärustest. Kohus on nõus, et läbiotsimismäärustes ei ole tõepoolest viidet käitlemise paragrahvile (

§ 184

). Samuti ei ole läbiotsimismäärustesse kirja pandud faktilistes asjaoludes mõnd viidet muule tegevusele kanepiga selle kasvatamise kõrval (kui jätta kõrvale narkootilise aine valmistamise eesmärk, kui kanepi kasvatamise ebaseaduslikkuse vältimatu tunnus

§ 188ja NPALS § 3 lg 2 koosmõjus).

Ent jälitusloas on kasvatamise kõrval ka käitlemise kahtlused kõigiti selgelt esile toodud. Kohus ei taha sellega öelda, et läbiotsimismääruste põhjendused saab üle võtta jälitusloa põhjendustest, aga pole ka alust öelda, et läbiotsimisi määrates sai või pidi prokuröril olema silme ees üksnes ja ainult kitsalt kasvavad kanepitaimed. Liiati ei oleks kohtu meelest olnud sugugi ilmselgelt alusetu prokuröril viidata ka läbiotsimismäärustes kahtluse kvalifikatsiooni mõttes käitlemise paragrahvile, sest need andmed, mis võimaldasid kasvatamise kõrval ka käitlemist kahtlustada jälitusloa seisuga, ei olnud ju kusagile kadunud või jälitusloa alusel tehtud toiminguga ümber lükkunud. Jälitusloas väljendatud tõdemus, et pole veel kohtukõlbulikke tõendeid ei tähenda, et neid ei võiks edasi muuhulgas ka läbiotsimisega koguda (nt siis kasvatatud kanepist narkootilise aine valmistamise ja muude käitlemistegude kohta). 19. Siinkohal tuleb puudutada kanepi kasvatamise ja käitlemise ning vastavalt

§ 188

ja

§ 184seoseid.

Kohtupraktika kohaselt on

§-s 188 sätestatud kuriteo objekt kasvav taim ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni taime maha lõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud narkootilise aine käitlemisest

§ 184tähenduses.

Viimati nimetatud süüteokoosseisu objekt on narkootiline aine, milleks kanep saab karistusõiguslikus mõttes alles pärast eraldamist kasvavast taimest.

§ 188

järgi peab kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa maha lõikamisega. Taime või selle osa maha lõikamisele järgnenud suure koguse narkootilise aine valmistamisele ja käitlemisele suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul kvalifitseerida

§ 184järgi (vt nt Riigikohtu 23.

detsembri

  1. a otsus 1-19-7453 p 36–40).
  2. Seega eluliselt on taime kasvatamine üks osa kanepi käitlemisele suunatud tegevuste tervikust. Kanepi kasvatamine (

§ 188

) võib kvalifikatsiooni mõttes muutuda kanepi käitlemiseks (

§ 184) väga hõlpsasti.

Selleks tuleb kasvav kanepitaim lihtsalt maha lõigata. Sel juhul muutub ka tegevus tervikuna hinnatavaks käitlemisena

§ 184

järgi ning sellel, et taim veel hetk tagasi kusagil kasvas, säilib tähtsus käitlemisteo tervikpildi, ent mitte enam karistusõigusliku kvalifikatsiooni jaoks. Ka kanepi (ebaseaduslikul) kasvatamisel

§ 188

mõttes pole ettevõtmise eesmärgiks botaaniline katarsis seemnest tärkavast taimest, vaid narkootilise aine saamine, milleks kanep muutub karistusõiguslikult, nagu öeldud, pärast eraldamist kasvavast taimest. Seda arvesse võttes saab kohtu arvates sellise tegevuse kahtluse puhul, mille tervikusse võivad olemasoleva info, üldinimliku ja kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal kuuluda nii

§ 188

kui

§ 184

, pidada kuriteokahtluse kvalifikatsiooni täpse piiritlemise küsimust tõendite kogumisel mitte sedavõrd määravaks, kui olemuselt täiesti erinevate objektidega kuriteokoosseisude puhul (näiteks kanepi käitlemine versus tulirelva käitlemine). Näib, et seda on justkui arvestanud ka prokurör määrustes läbiotsimise eesmärke ja otsitavaid objekte kirjeldades. Nii on määrustes läbiotsimise eesmärgi kohta öeldud, et „menetluse käigus on tarvis välja selgitada kanepitaimede ebaseadusliku kasvatamisega seotud asjaolud, mis käsitlevad nii kanepitaimede kasvatamist kui ka neist võimalikku narkootilise aine valmistamist“. Kriminaaltulu kahtluse puhul on märgitud, et „A.-T. Tammaru võib olla saanud 11

(33)kriminaaltulu ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamisega, s.o valmistades kasvatatud kanepitaimedest narkootilist ainet ja seda turustades“. 21. Kohtu hinnangul oleks põhjendamatult kitsendav piirduda

188 tunnustele vastava tegevuse (kanepi ebaseaduslik kasvatamine) kahtluse korral läbiotsimise lubatava eesmärgina (otsitavate objektidena) üksnes kasvavate kanepitaimede otsimisega. Vaevalt tahab kaitsja ka väita, et tõendamisvajadus

§ 188järgi saaks seisneda üksnes objektiivsest küljest kanepitaime kasvamise fakti kindlaks tegemises või et Kr

MS § 91 lubaks läbiotsimist kui tõendite kogumisele suunatud menetlustoimingut üksnes kuriteo toimepanemise vahetu objekti leidmiseks. Nii on ka kitsalt

§ 188

kahtluse raames asjakohane otsida mitte üksnes kasvavaid taimi, vaid ka otseselt kasvatamise protsessiga seotud tõendeid (nt lambid vm esemed) ja veelgi enam ka tõendeid kasvatamise ebaseaduslikkust sisustava narkootilise aine saamise eesmärgi kohta. Narkootiline aine näiteks on seetõttu ka täiesti loogiline otsingu objekt (olgugi, et see ei pruugiks pärineda parasjagu kasvavatest kanepitaimedest), nagu ka elektroonilised või paberil andmekakandjad, millel kanepi kasvatamise ebaseaduslikkust näitavat teavet talletatud. 22. KrMS § 91 lg 3 alusel võib n-ö kataloogikuritegude puhul (KrMS § 126 2 lg 2, milliste hulka kuuluvad ka nii

§ 188

kui § 184) toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal. Pole kahtlust, et kui A.-T. Tammarut kahtlustati olemasolevate andmete põhjal kanepi ebaseaduslikus kasvatamises tema elukohaks oleval X kinnistul (ja selle üle pole mingit vaidlust), siis oli X kinnistu kui kahtlustatava poolt kuriteosündmuse ajal kasutatav koht läbiotsimiseks lubatav koht. Sama kehtib ka A.-T. Tammarule kuuluva Volkswageni kohta – loogiline alus arvata, et kahtlustatav sõidukit kuriteosündmuse ajal kasutas. Kanepi kasvatamine pole hetkeline käitumisakt, vaid pikemalt vältav protsess. Kohus ei leia, et kinnistul asuvate hoonete läbiotsimist pidanuks eraldi põhjendama. Need on kahtlustatava elukohaga loogiliselt hõlmatud. Läbiotsimise regulatsioon KrMS-s ei nõua, et kahtlustatava elukoha läbiotsimine eeldaks muude kohtadega võrreldes kõrgendatud kaalumist inimese kodu puutumatuse põhiõiguse vastu (PS § 33), nagu kaitsja elumaja läbiotsimisele vastandudes argumenteerinud on. Põhjendatud kahtlus, et inimene võib olla toime pannud kuriteo oma elukohas, on otsinguhuvi ja privaatsusõiguse riive kaalukausil küllaldane.

  1. Eelöeldu kokkuvõtteks, kohtu hinnangul ei ole
  2. novembri 2022 läbiotsimist lubanud määrustes selliseid põhjenduspuudusi, mis sunniks tõdema, et määrused ei andnud alust X kinnistul kasvuhoonele lisaks elumaja ja teisi hooneid või kahtlustatava sõidukit läbi otsida.
  3. Järgnevalt läbiotsimise toimetamisest. A.-T. Tammaru kaitsja seisukohast tehti läbiotsimine olukorras, kus esiteks polnud A.-T. Tammarule selgitatud õigust kaitsja abile ja teiseks ei antud ka reaalset võimalust kaitsja kaasamiseks.
  4. Kohtueelses menetluses määrab uurimisasutus või prokuratuur kahtlustatavale KrMS § 43 lg 2 järgi kaitsja, kui 1) kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, ning 2) kui kahtlustatav ei ole kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on KrMS § 45 järgi kohustuslik.
  5. KrMS § 45 lg 1 tulenevalt võib kaitsja võtta osa kriminaalmenetlusest alatest hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi. A.-T. Tammaru kahtlustatava menetlusseisund tekkis kahtlemata faktiliselt esimesele menetlustoimingule allutamisega, sõltumata sellest, millal nt kahtlustatavana kinnipidamine vormistatud on. Kohtumenetluses argumenteeris 12

(33)kaitsja sedagi, et alates sellest, kui R. Sõkkalile kaitsja määrati, pidi ka A.-T. Tammarul olema kohustuslikult kaitsja KrMS § 45 lg 2 p 4 alusel – kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kelle on kaitsja. See seisukoht on õige, ent seostus kohtulikul uurimisel eeskätt A.-T. Tammaru kohtueelses menetluses esimesel ülekuulamisel kaitsja juuresolekuta antud ütluste avaldamisega ristküsitlusel usaldusväärsuse kontrolliks, mida kohus ei lubanud.
  1. KrMS § 351 lg 1 kohaselt tuleb kahtlustatavale tutvustada viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri. KrMS § 351 lg 2 täiendab õiguste tutvustamise nõudeid kinnipeetud kahtlustatava suhtes. Sellest tuleneb nõue, et kinnipeetud kahtlustatavale antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses.
  2. Läbiotsimisprotokolli järgi (I kd tl 144–205) toimus läbiotsimine
  3. novembril 2022 ajavahemikus 11.06–15.
  4. Protokoll selle toimingu kohta on koostatud samal õhtul kell 17.00–22.00 ja protokolli koostas uurija R. P.
  5. Protokolli punkti 8 on kantud: „Enne läbiotsimist tutvustati kahtlustatavale Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör M. Turjakas
  6. novembril 2022 ja
  7. novembril 2022 koostatud läbiotsimismäärusi. Seejärel tehti A.-T. Tammarule ettepanek anda välja läbiotsimismäärustes loetletud objektid“. Teise määruse kuupäeva märge on arusaadavalt näpuviga. Seejärel kajastab protokoll A.-T. Tammaru vastust välja andmise ettepanekule. Protokolli punktis 9 on läbiotsimise algust kirjeldatud järgmiselt: „Elumajja siseneti kell 11.
  8. A.-T. Tammaru viibis maja taga terrassil ning peeti kahtlustatavana kinni. Püstkojas (elumaja taga) viibis R. Sõkkal, kes peeti kahtlustatavana kinni. Seejärel tutvustati läbiotsimismäärusi ja A.-T. Tammaru vastus ettepanekule on kirjas protokolli punktis
  9. R. Sõkkal elab samuti X majas“.
  10. Ehk läbiotsimisprotokolli kantud info kohaselt peeti A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal vastavalt maja taga terrassil ja maja taga püstkojas, kus nad politseiametnike sisenemisel parasjagu viibisid, kahtlustatavatena kinni ning seejärel tutvustati läbiotsimismäärusi. Nii A.-T. Tammaru kui R. Sõkkali kahtlustatavana kinnipidamise protokollides on märgitud, et nende kinnipidamine toimus
  11. novembril 2022 kella 11.14 ajal X kinnistul (II kd tl 12, tl 1).
  12. Kinnipidamise ja läbiotsimise kellaaegade kõrvutamisest on võrsunud kaitsja väide, et läbiotsimisega alustati enne A.-T. Tammaru kinnipidamist (vastavalt kell 11.06 ja kell 11.14). Prokurör selgitas süüdistuskõnes läbiotsimisprotokolli märgitud varasemat kellaaega inimliku eksimusega – mahuka läbiotsimise protokoll tuli koostada väga piiratud aja jooksul ajalise surve all. Teistest tõenditest vastu vaatava info põhjal on see võimalik. Nagu märgitud, toimus läbiotsimisprotokolli kirjelduse järgi esmalt majja sisenemise järgselt isikute kinnipidamine. Seejärel läbiotsimismääruste tutvustamine. A.-T. Tammaru ristküsitlusel antud ütluste põhjal nägi tema kohe alguses kuidas ametnikud liikusid R. Sõkkali poole ja pidasid ta kinni ning samal ajal tulid inimesed (ametnikud) ka tema selja tagant majast ja ümber maja (III kd tl 110 pöördel–111). Seega A.- T. Tammaru kirjeldatud sündmuste käik ei kinnita, et läbiotsimisi oleks alustatud varem, kui tema ja R. Sõkkal kinni peeti.
  13. A.-T. Tammaru kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on koostatud
  14. novembril 2022 Pärnus kell 17.20 (II kd tl 12). Kinnipidamise protokollis on A.-T. Tammaru allkirjaga kinnitanud, et „kahtlustatavat on tutvustatud tema õiguste ja kohustustega ning selgitatud nende sisu. KrMS § 351 kohaselt on kinni peetud kahtlustatavale antud viivitamata allkirja 13
(33)vastu kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses“. Protokolli on kantud ka A.-T. Tammaru omakäeline ja allkirjaga kinnitatud märkus „Protokolliga olen tutvunud, sisu on arusaadav. Soovin, et minu poeg teavitaks minu ema ja nad leiaksid koostöös lepingulise kaitsja“.
  1. Vaatamata faktile, et protokoll on koostatud faktilisest kinnipidamisest hiljem (kell 11.14 vs 17.20), ei saa sellest faktist järeldada, et ka õiguste tutvustamine sai toimuda alles protokolli vormistamise ajal. A.-T. Tammaru kinnitus protokollil, et talle kui kinnipeetud kahtlustatavale on tema õigusi KrMS § 351 kohaselt viivitamatult tutvustatud ja antud õiguste deklaratsioon kirjalikult tähendab seda, et õiguste deklaratsiooni sai ta faktilisel kinnipidamisel. Võimalusele, et ta oli teadlik oma õigustest, sh õigusest kaitsja abile enne läbiotsimise alustamist viitab ka A.-T. Tammaru vastus kaitsjale ristküsitlusel. Kaitsja küsis: „Kas teile öeldi läbiotsimise alguses, et kui te soovite, siis võite võtta ühendust enda soovitud kaitsjaga?“ A.-T. Tammaru: „Ei öeldud, kuid ma küsisin, kui ma aru sain, et nüüd algab midagi kummalist, et kas ma võin helistada kusagile, mul ei olnud kaitsjat ja leida kaitsja ja mulle öeldi, et ma ei tohi teha mitte ühtegi telefonikõnet ja mu telefonid võeti ära“ (istungi protokolli lk 11, III kd tl 113). Ehk miks peaks isik osutama kaitsja puudumisele ja kaitsja leidmisele sellises olukorras, kus tal ei ole teada, et tal on õigus kaitsjale.
  2. Kaitsja küsitles õiguste tutvustamise ja kaitsja küsimuses kohtus ka läbiotsimisprotokolli koostanud uurijat P. O . Kaitsja: „Kas ja kui siis millal te ütlesite A.-T. Tammarule, et tal on õigus paluda näiteks advokaadil või kaitsjal osaleda seal läbiotsimise juures?“ P. O : „Ma ei mäleta seda. Me tutvustame ju määrust, õigusi, kohustusi, anname lugeda paberil neid ka“. Kaitsja: „See on tavapärane, mida te…?“. P. O : „See on tavaline praktika jah“. Kaitsja: „Kas A.-T. Tammaru ütles teile mingisugusel hetkel, et ta ei soovi advokaadi osavõttu sellest läbiotsimisest või kaitsja osavõttu läbiotsimisest?“. P. O : „Ma ei mäleta. Ma ei mäleta seda.“ (istungi protokolli lk 12, III kd tl 95 pöördel). Kokkuvõttes järeldub ütlustest, et P. O ei mäletanud konkreetse läbiotsimise detaile, kuid kinnitas, et õiguste ja kohustuste tutvustamine, on tavapärane praktika. Kohtul pole põhjust arvata, et A.-T. Tammaru kinnipidamisel ja läbiotsimise teostamisel oleks tavapärasest praktikast hälbitud ja kuidagi sihilikult jäetud temale tema õigused selgitamata.
  3. Lisaks ka vaatamata läbiotsimise protokollis kellaaja fikseerimisele varasemana kui kahtlustatavana kinnipidamise aeg, ei tulene läbiotsimis protokollist, et viivitamatult alustati otsingutega kell 11.
  4. Tegevuse kirjelduse järgi siseneti majja, siis toimetati kinnipidamine, seejärel tutvustati määrust ja läbiotsimistoimingutega alustati pärast eelnevaid toiminguid.
  5. KrMS § 34 lg 1 p-st 3 ja § 45 lg-st 1 tuleneb, et A.-T. Tammarul pidi olema läbiotsimise toimetamise juures kaitsja juhul, kui ta oli selleks soovi avaldanud. Kaitsja on väitnud, et A.-T. Tammarule seda võimalust ei antud, viidates A.-T. Tammaru kohtus antud ütlustele, et ta justkui soovis kaitsjat, aga talle ei antud võimalust telefoniga helistada. Selle fakti kohta ei ole kohtul rohkem tõendeid kui A.-T. Tammaru, et kui ta aru sai, et midagi hakkab toimuma (läbiotsimine toimuma), siis küsis kas ta võib kusagile helistada. Kohtul on keeruline võtta tõsikindlalt seisukohta, kas A.-T. Tammaru väljendas kaitsja soovi või mitte ning kas menetleja jättis soovi selle avaldamise puhul tähelepanuta. Kohtule arusaadavalt pole A.-T. Tammaru läbiotsimistoiminguks kaitsja määramist pole taotlenud. Sellele viitab märge, et on andnud korralduse temale lepinguline kaitsja leida. 14
(33)
  1. Kui jääks üles võimalus, et A.-T. Tammaru avaldas soovi kaitsjale helistada või otsida kaitsja ja talle seda ei võimaldatud, oleks sellisel juhul tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kaitsja on põhjendanud, et kaitseõiguse rikkumiseta oleks kaitsja menetluses saanud kontrollida, mida kust leitud on, ning välistatud oleksid kõikvõimalikud vaidlused läbiotsimise käigu, selle protokolli ning selle kohta, kas mingid asjad kuskil ühes või teises kohas olid ning et praegusel juhul ei kajasta läbiotsimisprotokoll teostatud toimingut objektiivselt ja selgelt. Kohus saab kaitsjast aru nii, et ette heidetava rikkumise tagajärjeks on ebaülevaatlik menetlustoimingu protokoll. Kohus leiab, et kaitsja ette heidetud minetus läbiotsimisprotokolli vormistamisel või ebaselgusel on kõrvaldatav KrMS § 66 lg 2 abil, mis lubab menetlejat tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks üle kuulata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et ka teoreetilisel juhul, kus kaitsja jäi kutsumata, pole kaitsja ette heidetava rikkumisega kaasa toodud tagajärg selline, mis A.-T. Tammaru kaitseõigust edasises menetluses, sh ka kohtus, kahjustanuks.
  2. Kokkuvõttes kohus ei tuvastanud läbiotsimise toimetamisel selliseid eksimusi, mis viitaksid menetlustoimingu läbiviimise ebaseaduslikkusele. Seetõttu on läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendid ning ka läbiotsimisel leitud keelatud esemete suhtes teostatud toimingutega saadud teave, lubatavad tõendid.
  3. Kaitsja on seadnud vaidluse alla ka narkootilise aine ekspertiisiakti tõendiväärtuse. Seda läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis THC kontsentratsiooni tuvastamiseks kasutatava ekspertiisimeetodi. Kaitsja leiab, et gaasikromatograafi kasutamisel on mõõtmistulemuseks suurem THC sisaldus (%) ja seda põhjusel, et taim kuivatatakse enne just gaasikromatograafiaks vajaliku niiskustasemeni. Kaitsja leiab, et enne ekspertiisiasutuses taime kuivatamist seega THC- sisaldus kanepi taimes nii suur ei ole.
  4. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et meetod, millega THC sisaldus EKEI-s määratakse, s.o gaasikromatograafia, on väär kuivõrd analüüsi tarbeks taimemassi kuivatamise ja analüüsi käigus kuumutamise tõttu saadakse THC sisaldus ekslikult suurem kui see on taimes enne kuivatamist. Kohtulikul uurimisel EKEI ekspertide antud selgitused selle kohta, kuidas EKEI-s THC sisaldust määratakse, ei erine kohtu arusaamises sellest menetlusest, kuidas määratakse THC sisaldust siis, kui kõne all on kanepi kasvatamine ühtse põllumajanduspoliitika, toetusmeetmete ja abikõlbulikkuse kontekstis, mida kaitsja võrdluseks esile toob. Euroopa Komisjoni
  5. detsembri 2021 delegeeritud määrusega (EL) 2022/126 (mis täiendab ülalviidatud määrust EL 2021/2115) sätestatud menetluste puhul (määruse art 3 ja I lisa) võetakse analüüsimiseks kasvavatest taimedest ülemine osa (emasõitega liigil õitsemise ajal), proovid kuivatatakse, THC ekstraheeritakse ja THC sisaldus määratakse gaaskromatograafia meetodiga. Sestap on eksitav kaitsja argumentatsioon, et sellises olukorras proovi ei kuivatata või kuumutata. Faktilised asjaolud ja objektiivne koosseis Narkootilise aine käitlemine 41.

§ 184

lg 1 põhikoosseis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 p 3 järgi tuleb narkootilise aine käitlemise all mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist (transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. 15

(33)
  1. Kohus tuvastab X kinnistu läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisiakti (I kd tl 144-205, II kd tl 25-37) põhjal, et politseiametnikud leidsid
  2. novembril 2022 X kinnistult läbiotsimise käigus süüdistuses loetletud esemed: 42.
  3. elumajast: 42.1.
  4. kahest soonsulguriga kilekotist kuivanud pruunikate seente viljakehad massiga kokku 11,93 grammi, mis sisaldavad psilotsiini; 42.1.
  5. klaasipurgist pruunikat kokkupressitud taimset ainet massiga 19,48 grammi, mis sisaldab meskaliini; 42.1.
  6. potist rohelise kaktuse, massiga 76,38 grammi, mis sisaldab jälgedena meskaliini; 42.1.
  7. kahest klaaspurgist 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata; 42.1.
  8. ühest klaaspurgist 5,42 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 1,2%, kuid milles peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata; 42.1.
  9. plasttopsist 16 süstlalt, kokku 36,32 grammi kanepiekstraktiga, mille THC sisaldus on 6,7%. 42.
  10. Sõiduautost Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX neljas klaaspurgis kanepiõisikuid massiga kokku 26,32 grammi, mille THC sisaldus on 5,8% ning üheksast süstlast kogumassiga 20,07 grammi kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 6,7%; 42.
  11. kinnistult erinevatest kohtadest (sh puidust kõrvalhoonest, kilest kasvuhoonest, puidust aidast, maakividest aidast, elumaja erinevatest ruumidest jne) kokku 6305,39 grammi kanepit (kanepitaimed ja nende erinevad osad, nt lehed, õisikud, varred jms) ja selle töötlemisprodukte (rohekas hallitav taime aine), mille THC sisaldus on vahemikus 0,52% kuni 11%.
  12. A.-T. Tammaru ütlused ja registrite andmed kinnitavad, et X kinnistu ja sõiduauto Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX kuuluvad temale (I kd tl 142,143, III kd tl 181). A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal on mõlemad kinnitanud, et X kinnistu oli läbiotsimise ajal nende elukoht.
  13. Kriminaalasjas polnud vaidlust ja A.-T. Tammaru on andnud ütlusi, et ta on kanepit kasvatanud juba
  14. aastast (III kd tl lk108). Vaidlust polnud ka selles, et kogu X kinnistult läbiotsimisel leitud kanep (kuivanud taimed, õisikud, lehed jms osad, peenestatud kanep jne) on A.-T. Tammaru kasvatatud, kanepiekstrakt tema tehtud (enda kasvatatud kanepist) ning ka ekspertiisiaktis töötlemisproduktina liigitatud roheline hallitav taimne aine on A.-T. Tammaru kasvatatud kanepist.
  15. A.-T. Tammaru väitel kasvatas ta üksnes põllumajanduslikku (ehk nn lubatud) kanepit. Ta rääkis, et kasvatanud on ta sordilehte kantud sorte Finolat, Carmagnolat ja Eletta Campanat ning tema eesmärgiks on alati olnud CDB sisaldusega kanepi kasvatamine,
  16. aastal kasvatas ta X kinnistul üksnes Finolat (kd III tl 181 jj).
  17. Narkootilise aine ekspertiisiaktist aktist nähtub, et ekspertiisi saadeti kokku 11 132,53 grammi X lt leitud kanepit ja kanepiprodukte. Sellest kogusest 6395,8 grammis tuvastati ekspertiisiga THC-d üle 0,3% (sh kanepiekstraktid 20,07 g ja 36,32 g) ning 4793,12 grammis kanepis (ja selle produktides) THC-d ei leitud või oli seda alla 0,3% (II kd tl 3337). 16
(33)
  1. A.-T. Tammaru kaitsja on seisukohal, et kuna A.-T. Tammaru kasvatas põllumajanduslikku kanepit, siis sõltumata tuvastatud THC sisaldusest, ei ole X kinnistult leitud kanep narkootiline aine NPALS mõttes. R. Sõkkali kaitsja toetas kolleegi seisukohta.
  2. Kaitsja selgitusel tuleb NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri
  3. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja määratlust, mille järgi narkootiline aine on kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mõista selliselt, et kanepi töötlemisprodukt ei saa ühelgi juhul olla narkootiline aine siis, kui see on saadud sordilehte kantud kanepi töötlemisel. Seda sõltumata töötlemise saaduse THC sisaldusest. Sotsiaalministri määruses toodud THC sisalduse kriteerium käib töötlemisprodukti algallika sordi kohta. Narkootilise ainena on käsitletavad konkreetsed kanepi sordid, milliseid ei ole Euroopa Liidu ühtse põllukultuuride sordilehes nimetatud ning vaid sellistest kanepisortidest saadud töötlemisproduktid.
  4. Kohus ei nõustu kaitsjatega selles, et THC sisaldus pole sordilehte kantud kanepi töötlemisprodukti puhul oluline. Põhjendused, miks kaitsja seisukoht on kohtu meelest ekslik, esitas kohus
  5. märtsi 2024 määruses, millega jättis rahuldamata A.- T. Tammaru kaitsja taotluse täiendava narkootilise aine ekspertiisiks (selgitamaks välja kanepi sorti, mida narkootilise aine ekspertiisil analüüsiti). Kohus jääb nende põhjenduste juurde. Jätkuvalt tuleb kohtu arusaamisel lähtuda 0,3% THC sisalduse kriteeriumist (nii nagu kohtupraktikas omaks võetud on) ja kui kanepi töötlemisprodukt sisaldab THC-d enam kui 0,3%, on tegemist narkootilise ainega ka juhul, kui tegemist on n-ö põllumajandusliku kanepiga. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et juhul kui isik käitleb kanepit või selle töötlemisprodukti, mis sisaldab THC-d enam kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses narkootilise ainega. Muude tingimuste tuvastamist seadus kanepi (sh selle töötlemisproduktide) kui narkootilise aine definitsioonis ette ei näe.
  6. Kohus kordab, et lisaks ei saa unustada seda, miks kanep ja mingi kanepi töötlemissaadus sisuliselt narkootiliseks või psühhotroopseks aineks lugeda tuleb. Põhjus on selles, et kanep sisaldab psühhoaktiivset ainet tetrahüdrokannabinool (delta-9tetrahüdrokannabinool ehk THC), mis on kantud ka eraldiseisvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja (III nimekiri): Delta-9-tetrahüdrokannabinool ja selle stereokeemilised teisendid (sh dronabinool, (6aR,10aR)-6a,7,8,10a-tetrahüdro-6,6,9trimetüül-3-pentüül-6H-dibenso[b,d]püraan-1ool. NPALS § 2 p 1 määratluse põhjal on aine narkootiline või psühhotroopne, kui ta on kantud sama seaduse alusel kehtestatud nimekirja.
  7. Kaitseversioonis on püütud toetuda ka sellele, et väidetavalt CBD sisaldus kanepis neutraliseerib THC toimet. Kohtu hinnangul ei mõjuta CDB väidetud toime üle 0,3% THC sisaldusega kanepit narkootiliseks aineks lugemisel, sest CBD sisaldus, sh CBD/THC suhe kanepis, ei oma tähtsust kanepi liigitamisel narkootiliste ainete hulka, kuna seadusandja on näinud ette nii, et määrav on THC sisaldus.
  8. Seega jääb kohus seisukohale, et X kinnistult leitud kanepi ja selle töötlemisproduktide puhul, mille THC sisaldus ületab 0,3%, on tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1 tähenduses, mille käitlemine vastava loata on keelatud. 17
(33)
  1. Samuti kuuluvad NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri
  2. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja psilotsiin, (kaasa arvatud psilotsiini sisaldavad seened) ja meskaliin.
  3. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suureks loetakse narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ekspertiisiaktid ja ekspertide esitatud andmed tõendavad, et 10 inimesele tekitab narkojoobe 7,5 grammi kanepit, sh kanepi ja tubaka segu, ca 1,5 grammi kanepiekstrakti, ca 50 grammi meskaliini sisaldavat kaktusetaime osa ja 15 grammi psilotsiini sisaldavaid seeni (II kd tl 40-45, 46-49, 50-52).
  4. Kohtu hinnangul ei saa tõenditest piisava kindlusega tuvastada, et elutoa köögilaualt leitud meskaliinijälgedega kaktusest narkojoobe saamiseks piisanuks ja seda kaktust kohus X kinnistult leitud narkoaine hulka ei loe. Põhjused on järgmised. Ekspert andis arvamuse kuipalju meskaliini jälgedena sisaldavat kaktust on ühele või kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vaja, kuid see arvutus lähtus eeldusest, et tegu peaks olema Peyote kaktusega (II kd tl 174-176). Et praegu oli tegemist Peyote kaktusega, pole tõenditega kinnitatud. Ekspert tõdes, et olemasoleva taimse materjali põhjal pole võimalik öelda, milline on kaktuse kogus, mis oleks vajalik ühele inimesele joobe tekitamiseks (II kd tl 176). Järelduvalt, kui pole võimalik eksperdil avaldada veenvalt arvamust selle kohta, kas konkreetsest kaktusest üks inimene narkojoobe saanuks, pole võimalik piisava kindlusega väita, et kaktuses sisaldub küllaldane kogus narkojoovet tekitavat meskaliini (ka jälgedena). Kui pole põhjust arvata, et leitud kaktust saab narkojoobe tekitamiseks kasutada, pole ka põhjust selle narkoainena omamist süüdistatavatele ka ette heita.
  5. Kohus tuvastab, et X lt leitud narkootilise aine kogusest piisab joobe tekitamiseks järgnevalt: psilotsiini sisaldavatest seentest 7-le inimesele (11,93:1,5=7), meskaliini sisaldavast kokkupressitud taimsest ainest 3 inimesele (19,48:5=3,98), kanepiekstraktist 375-le inimesele [(36,32+20,07):0,15] ning kanepist (sh kanepi ja tubaka segu) ja selle töötlemisproduktidest 8452-le inimesele (7,7+26,32+6305,39):0,75], s.o kokku saaks narkojoobe 8837 inimest.
  6. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
  7. Vaidlust polnud, et A.-T. Tammarul ega R. Sõkkalil kanepi, meskaliini sisaldava kaktuse ja psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks luba ei ole. Ravimiameti registri andmete järgi neile narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks luba pole antud (II kd tl 55). Narkootilise aine käitlemine grupis
  8. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal käitlesid narkootilist ainet grupis. Grupi moodustavad vähemalt kaks isikut, kes panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist

§ 21lg 2 tähenduses.

See säte näeb ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) ning kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus vastab süüteokoosseisu tunnustele. 18

(33)
  1. Isiku süüditunnistamisel kaastäideviijana peab sellist järeldust iga süüdistatava puhul põhjendama ja näitama ära need asjaolud, mis on aluseks väitele, et isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Sisendi selliste faktide tuvastamiseks peab andma süüdistusakt.
  2. Süüdistuses kirjeldatakse, et A-T. Tammaru ja R. Sõkkal omasid, valdasid ja hoidsid, X lt leitud suurt kogust narkootilist ainet ühiselt ja kooskõlastatult ehk grupis. See on kõik, mis nende ühise tegevuse faktiliseks sisustamiseks on kirja pandud. Kuigi nii A-T. Tammaru kui R. Sõkla ütlustest võib järeldada, et
  3. aastal hoolitsesid X l kasvatatud kanepitaimede eest nad mõlemad ning ka seda, et kanepitaimede koristamisest võtsid osa mõlemad. Kanepitaimed peenralt said kuivatatud ja pakendatud. Käitlemisteona kasvatatud kanepitaimedest narkootilise aine valmistamist süüdistuses ei kirjeldata ega A.T Tammarule ja R. Sõkkalile ette ei heideta. Kohus on seisukohal, et lähtuda ei saa vaikimisi eeldusest, et kui midagi ühiselt toimetati, siis sai ka tulem automaatselt ühisesse omandisse. Ka ainult faktist, et inimesed elavad või viibivad koos samas kohas (praegusel juhul X kinnistul), ei piisa väiteks, et ühisest elu- või viibimiskohast leitud narkootilist ainet omasid, valdasid ja hoidsid nad ühiselt ja kooskõlastatult.
  4. Ehk kui süüdistus piirdub kirjeldusega, et isikud omasid, hoidsid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult teatud kogust narkoainet, mis oli sealsamas asukohas kus parasjagu nemadki, pole selliste faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tuvastada midagi enamat kui seda, et narkoaine ja inimesed olid samas kohas. Kui ühise ja kooskõlastatud tegevuse kohta ei ole süüdistuse sisus midagi avatud, ei saa kohus seda sinna juurde mõelda sõltumata sellest, mida kohus uuritud tõendite põhjal tuvastada võiks. Sel moel väljuks kohus süüdistuse piiridest, sest KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt määratakse kohtuliku arutamise piirid kindlaks süüdistusakti teokirjeldusega. Samamoodi pole süüdistuse sisu lünki võimalik täita kaastäideviimise faktiliste asjaolude ja rollijaotuse kirjeldamisega prokuröri süüdistuskõnes kohtuvaidluse käigus, nii nagu prokurör praeguses asjas teha püüdis. Kui süüdistusakti teokirjeldust pole süüdistatava karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähtsate faktiliste asjaoludega sisustatud, ei saa seda puudust kõrvaldada paranduste või täiendustega kohtuvaidluste käigus (Riigikohtu
  5. novembri 2014 lahend 31-1-40-14, p 67). Süüdistuse sisu puudulikkusele kaastäideviimist sisustavate asjaolude osas on seejuures osutanud menetluse käigus mitmel puhul nii kaitsjad kui ka kohus. Prokurörile ei saa kohtu seisukoht olla üllatuslik.
  6. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et süüdistuse sisu arvestades poleks võimalik hinnata ega tuvastada, kas A.-T. Tammaru ja/või R. Sõkkal eraldi on pannud toime

§ 184põhikooseisu täitva käitlemisteo.

Kohus seda järgnevalt teebki.

  1. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis vaidlust pole, et A.-T. Tammaru on tegelenud kanepi kasvatamise ja kanepist erinevate produktide valmistamisega pikka aega (alates
  2. aastast) ning et läbiotsimise käigus ära võetud kanep oli tema kasvatatud ja tooted sellest valmistatud. Esmapilgul võks sellest järeldada, et X lt ära võetud kanep oli seega A.-T. Tammaru oma (ja valduses). Kohtu hinnangul ei saa uuritud tõendite pinnalt teha siiski kuidagi järeldust, et R. Sõkkalil pole X lt leitud narkootilise kanepiga pistmist.
  3. R. Sõkkal kohtus ütlusi anda ei soovinud. Seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused (III kd tl 126-132) A.-T. Tammaru ütluste ja R. Sõkkali enda ütluste põhjal saab R. Sõkkali kohta tuvastada järgmist. R. Sõkkal rääkis, et
  4. a märtsi algusest alates elas ta kokkuleppel AgeTheresaga tema juures X talus. A.-T. Tammaru kinnitas, et R. Sõkkal tuli X le
  5. aasta 19

(33)kevadel. R. Sõkkali ütluste kohaselt võis ta kasutada kõiki tube majas. Külaliste toas olid tema asjad kirjutuslaua vasakpoolsetes küljesahtlites ning temale kuuluvaid asju võis olla ka mujal majas.
  1. Läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisi akti põhjal tuvastab kohus, et külalistetoa kirjutuslaua sahtlitest (milles R. Sõkkali kinnitusel olid tema asjad) ülemises sahtlis olid R. Sõkkali isikutunnistus ja pangakaardid. Ülevalt teises sahtlis olid kolmes klaaspurgis kanepilehed kaaluga 22,38 grammi ja THC sisaldusega 3,8%, ühes klaaspurgis 5,02 grammi kanepiõisikud THC sisaldusega 0,13%, kolmes klaaspurgis 9,47 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 2,0%, neljas klaaspurgis ja ühes minigripp kotis 3,18 grammi kanepiõisikud THC sisaldusega 6,5%, ühes klaaspurgis 11,05 grammi kanepi ja kanepivarte segu THC sisaldusega 0,93%, kahes klaaspurgis 2,28 grammi 2,1% THC sisaldusega peenestatud kanepi ja tubaka segu ja kolmes klaaspurgis 5,60 grammi peenestatud kanepit THC sisaldusega 5,1%. Sahtlites oli ka kolm metallist kanepipurustajat ning digitaalne kaal (kd I tl 177 pöördel-182, II kd tl 25-37).
  2. Kokku oli R. Sõkkali asjade hulgas 0,93–6,5% THC sisaldusega kanepilehti, õisikuid, varsi ning peenestatud kanepit kokku 56,7 grammi ning 2,28 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1% ja milles peenestatud kanepi täpset kogust polnud eksperdil võimalik tuvastada.
  3. Samast toas oli veel hulgaliselt klaaspurke kanepitaimede osadega ning vaakumpakendatud kanepilehed. Siiski ainult seose tõttu, et laua vasakpoolsetes sahtlites olid R. Sõkkali asjad, ei saa kohus teha järeldust, et ka ülejäänud esemed toas peaks kuuluma temale. Ka seda, et tegu olnuks R. Sõkkali toaga pole selgelt väidetud ning see pole ka tõenditest tõsikindlalt tuletatav. Seega lähtub kohus sellest, et mis pole R. Sõkkaliga tõendite põhjal seostatav on kinnistu ja maja omaniku A.-T. Tammaru oma.
  4. Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et R. Sõkkal omas (ja valdas) X kinnistu elumaja külalistetoa kirjutuslaua sahtlis 56,7 grammi 0,93–6,5% THC sisaldusega kanepilehti, õisikuid, varsi ning peenestatud kanepit ning lisaks peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 2,1% (kanepi kogust täpselt määrata ei saanud). Juba tubakata segamata kanepikogus (56,7 grammi) on piisav 75-le inimesele joobe tekitamiseks ja on seega narkootilise aine suur kogus.
  5. Ülejäänud X hoonetest ja ka A.-T. Tammaru autost leitud narkootiline kanep ja selle produktid tuleb tuvastatud asjaoludel lugeda A.-T. Tammaru omaks.
  6. Psilotsiini sisaldavate seente ja sahvris purgis olnud meskaliinisisaldusega aine kohta saab kohus tuvastada järgmist. Seentest R. Sõkkal enda sõnul ei teadnud midagi (III kd tl 126130). A.-T. Tammaru ütles, et seened tõi talle keegi noormees arvamuse saamiseks. Pikemalt ta neile tähelepanu ei pööranud, pani sahtli ja unustas (III kd 181 jj). Kohtule pole teada, et sahtlis, kust seened leiti, olnuks R. Sõkkali esemeid ning ka A.-T. Tammaru ise kinnitas, et need toodi talle. Seega vähemasti tema valduses need olid.
  7. Ka sahvri riiulil klaaspurgis olnud meskaliini sisaldava 19,8 grammi taimse aine (kuivatatud kaktus) seost R. Sõkkaliga kohus ei tuvasta ning ka see kuulus järelikult A.- T. 20
(33)Tammarule või oli vähemast tema valduses. Järeldust kinnitab kohtu meelest ka A.-T. Tammaru räägitu, et ta erinevate kaktuste hooldamise ja kasvatamisega tegeleb. 73. Tuvastatud asjaoludel (ja arvesse võttes süüdistuse problemaatikat) on A.-T. Tammaru täitnud

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

74. Samuti täidab

§ 184lg 1 objektiivse kooseisu R.

Sõkkali tegevus, kuid tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi korduvana, kuna arvesse tuleb võtta, et R.

Sõkkalit on Pärnu Maakohtu 8. oktoobri 2021 aasta otsusega

§ 184lg 1 järgi karistatud (II kd tl 106-107).

Karistus on kehtiv. Tulirelva käitlemine 75. A.-T. Tammarule heidetakse lisaks ette tulirelva ebaseaduslikku käitlemist

§ 418lg 1 järgi.

Täpsemalt, et A.-T. Tammaru hoidis ja valdas ebaseaduslikult laskekõlbulikku tulirelva, 16 kaliibrilist üheraudset sileraudset püssi IžK number X , tuvastamata ajast kuni

  1. novembrini 2022.a oma elukohas X elumaja magamistoa voodi all põrandal kollasesse kilesse mässituna.
  2. Läbiotsimisprotokoll kinnitab kohtule, et X elumaja läbiotsimise käigus leiti A.-T. Tammaru kodust voodi alt sileraudne jahipüss (I kd tl 197 pöördel– 98). Tulirelvaekspertiisi akt kinnitab, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvade hulka kuluva 16 kaliibrilise üheraudse sileraudse püssiga IžK number X (II kd tl 64-65). Relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga. RelvS § 11 lg 2 järgi seisneb relva käitlemine mh relva hoidmises ja valdamises.
  3. Ebaseaduslikkus

§ 418

lg 1 mõttes seisneb piiratud tsiviilkäibega relva käitlemises isiku poolt, kellel pole selleks õigust. Piiratud tsiviilkäibega relva käitlemine on õiguspärane, kui isikul on RelvS § 32 lg-s 1 ette nähtud relva soetamisluba, mis RelvS § 32 lg 2 järgi annab talle õiguse relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Samuti kui isikul on RelvS § 34 lg-s 2 ette nähtud relvaluba, mis annab talle relvaloale kantud relva käitlemise õiguse. RelvS § 45 lg 1 lubab relva ja laskemoona hoida isikul, kellel on relvaluba. 78. Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et A.-T. Tammarul relva soetamise ega relvaluba pole (II kd tl 68-69). 79. A.-T. Tammarul relvaluba ei ole, seega täitis ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva kodus hoides

§ 418lg 1 objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis Narkootilise aine käitlemine Age-Theresa Tammaru

  1. Kaitseväite kohaselt on A.-T. Tammaru soov ja eesmärk on olnud juba alates
  2. aastast kasvatada CBD kanepit ja kasvatanud on ta üksnes sordilehte kantud kanepisorte ja sertifitseeritud seemnetest ning selleks, et olla kindel kasvatatud kanepi seaduslikkusest on ta alates
  3. aastast lasknud ka kanepit ekspertiisis analüüsida. 21

(33)
  1. Kohus leiab, et A.-T. Tammaru teadis, et vähemasti osa tema kasvatatud kanepist ja sellest valmistatud produktist (ekstrakt) on suurema THC sisaldusega kui sordilehte kantud kanepile lubatud (0,3%). Tõsi on ja vaidlust pole ka selle üle, et A.-T. Tammaru ei kasvatanud üksnes narkootiliseks aineks kvalifitseeruvat kanepit. Seda näitab ka kriminaalasjas läbi viidud ekspertiis. Läbiotsimisel ära võetud kanepist 4793,12 grammis THC-d ei leitud üldse või oli see lubatud piiris (laiendmääramatust arvesse võttes alla 0,3%).
  2. Samas nendib kohus, et teadmisele A.-T. Tammaru enda alates
  3. aastast tellitud iga- aastased uuringud kinnitavad tema teadmist, et tema kanepis ja kanepiproduktides on THC sisaldus lubatust kõrgem. Ta lasi uurida kuivainet, pastat, ekstrakti, kanepiõisikuid ning iga-aastaselt selgus, et uuritud materjali THC sisaldus oli üle lubatud protsendi. Seejuures ka
  4. aastal lasi ta teha EKEI-il kaks uuringut.
  5. mai 2022 uuringuakti kohaselt sisaldas pastataoline aine THC-d mitte vähem kui 2,3% ning
  6. oktoobri 2022 uuringuakti kohaselt sisaldas pastataoline aine THC-d mitte vähem kui 5,9% (II kd tl 5663) .
  7. Veenev ei ole A.-T. Tammaru väide, et ta kasvatas vaid sordilehte kantud kanepisorte ja sertifitseeritud seemnetest. Seda mh seetõttu, et läbiotsimisel leiti X lt viiteid ka sordilehte mittekuuluvatele kanepisortidele. Läbiotsimisel leiti ja võeti muuhulgas ära seemnete pakendid kirjetega „Glue Spill“ „Iridescence“ ja „Chantilly“ ning kõigil pakenditel märge „High Road“ ja kujutatud pilved. Seejuures „Chantilly“ pakend oli ka avatud. A.-T. Tammaru sõnul oli tegemist kanepiseemnetega. Sellised sordid põllukultuuride sordilehte ei kuulu. Ka leiti X lt purk märgistusega „Indica“, mille kohta A.-T. Tammaru ei osanud selgitusi anda, kuid enda sõnul abistanud teda pakendamisel R. Sõkkal. R. Sõkkal on ütlusi andes rääkinud, et Indica on kanepisort ja tema on konkreetse purgi märgistanud. Põllukultuuride sordilehte Indica ei kuulu ning kohtu hinnangul saab ilma eriteadmisteta öelda, et tegu on narkootilise kanepiga.
  8. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, siis kogu ekspertiisi saadetud taimsest materjalist osa ei sisaldanud THC-d üle lubatud määra, osa sisaldas THC-d ja CBD-d, samas märkimisväärne osa ainult THC-d sisaldaski ja CBD-d seal kõrval ei olnud. Ekspertiisiakti lehekülgedelt 5-9 ja 9-13 saab arvutada, et 3050,04 grammis ekspertiisiobjektidest ei tuvastatud CBD sisaldust. Muuhulgas pole CBD sisaldust tuvastatud näiteks ekspertiisiobjektides 12.2 (kanepiõisikud külalistetoa kapi 11 klaaspurgist) ja 13.1 (kuivatatud taimeosad 6-st purgist külalistetoa kapist), mis sisaldasid THC-d vastavalt 11% ja 8,8% ja kaalusid kokku 707,1 grammi. Järeldub, et pea pool leitud ja äravõetud kanepist üle 0,3% THC sisaldusega ei sisaldanud CBD-d.
  9. See ei kinnita kuidagi A.-T Tammaru väiteid, et ta ainult sordilehte kantud kanepit kasvatas ja üksnes CBD sisaldust soovis. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A.-T. Tammaru, kes enda väitel on kanepi kasvatust alates 2016 aastast praktiseerinud ja selle aretust uurinud kõrge CBD taseme saavutamiseks, kasvatas kogemata ja teadmatult kanepit, mis ainult THC-d sisaldabki. Kui püüda tulemust selgitada sedapidi, et A.-T. Tammaru ei kasutanud siiski kontrollitud seemneid nagu ta väitis, vaid muud, siis sel juhul pidas ta vähemalt võimalikuks, et taimest saab narkootiline kanep ja möönas seda.
  10. A.-T. Tammaru ütluste kohaselt läbiotsimisel sahvrist leitud purki, millel kiri „San Pedro“ ja sees meskaliini sisaldav taimne materjal (kuivatatud kaktus), pole tema enne näinud kui läbiotsimise piltidel (III kd tl 181). Kohus ei pea usaldusväärseks A.-T. Tammaru väidet, et ta purgist ja selle sisust ei teadnud. Seda, et purk ja sisu kuulunuks kellelegi teisele A.22
(33)T. Tammaru ei väitnud. Väide, et ta pole seda varem näinud võiks sel juhul viidata, et purk kaktusega oli R. Sõkkali oma. R. Sõkkal rääkis, et tema ei tea, kelle oma see San Pedro kaktus seal purgis oli (see oli purgi oma) ning et on kursis, et kaktusesort sisaldab meskaliini. R. Sõkkal kinnitas, et sildi purgile kirjutas tema (III kd tl 126-130). Mõlemad, A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal, andsid ütlusi, et R. Sõkkal aitas A.-T. Tammarul kirjutada kanepisaaduste purkidele selle sisu tähistavaid kirjeid. Seega on mõistlikult järeldatav, et R. Sõkkal aitas A.-T. Tammarul ka kaktusepurgi tähistada. Kohtul pole ka kahtlust, et juhul kui R. Sõkkal teadis, et kaktusesort, millega A.-T. Tammaru sahvris olnud purgi sisu tähistati, sisaldab meskaliini, siis ka A.-T. Tammaru teadis seda või vähemasti pidas võimalikuks ja möönis.
  1. Psilotsiini sisaldavate seente kohta rääkis A.-T. Tammaru, et need toodi talle arvamuse andmiseks. Asjaolu, et A.-T. Tammaru pidi andma seente kohta arvamust, kinnitab kohtu hinnangul tema teadmist, et seened võivad olla psühhotroopsed. Sellegipoolest pani ta need kapisahtlisse ja jättis sinna. Sel viisil toimides ta kohtu hinnangul teadis ja möönis, et võib toime panna narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisteo. Raigo Sõkkal
  2. R. Sõkkal andis ütluse, et suitsetas kanepit, enda väitel küll CBD kanepit ja seda tervise parandamiseks. Kohus ei pea usaldusväärseks R. Sõkkali väidet, et tema teadmise kohaselt suitsetas ja tarbis CBD kanepit. Purusti ja kaal viitavad, et suitsetamiseks sahtli sisu ta tõepoolest kasutas. R. Sõkkali väidetud teadmise seab kahtluse alla see, et osa sahtlist leitud kanepist CBD-d THC kõrval isegi ei sisaldanud (sh ka peenestatud kanepi ja tubaka segu kahest klaaspurgist, kanepiõisikud neljas purgis ja ühes minigripp kotis ning kanepilehed kolmes klaaspurgis). Kohus on seisukohal, et R. Sõkkal enda sahtlis olnud kanepi THC sisaldust tegelikult teadis ja narkootilise joobe saamiseks ka tarvitas. Järelikult soovis ta narkootilist kanepit omada. Varasema,
  3. aasta, kohtuotsuse asjaoludest nähtub, et R. Sõkkal on pikaaegne kanepi tarvitaja ja lisaks tuvastati tal THC sisaldus veres ka pärast kahtlustatavana kinnipidamist (II kd tl 63).
  4. R. Sõkkali lauasahtlist leiti 17 erinevas suuruses väiksemat klaaspurki ja lisaks soonsulguriga kilekott kanepitaime osadega, kaalu oli R. Sõkkali asjade hulgas olnud kanepil 56,7 grammi (piisav 75 inimesele joobe tekitamiseks). Juba purkide arvu järgi saab veenvalt öelda, et R. Sõkkal teadis ja tahtis, et kogusest saab joobe rohkem kui 10 inimest. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest on R. Sõkkal narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Tulirelva käitlemine

  1. A.-T. Tammaru ütluste kohaselt ei teadnud tema, et tegemist on relvaga, tema pidas asja pakendis spinninguks. Ka siin ei pea kohus A.-T. väidet usaldusväärseks. Läbiotsimisprotokolli ja fototabeli abil saab kohus tuvastada, et jahipüss oli magamistoas voodi all põrandal kollasesse kilesse mässituna. Sealsamas voodi all oli ka papist karp, mille sees õhkrelv. Õhkrelvast A.-T. Tammaru enda ütluste kohaselt teadis. A.-T. Tammaru rääkis, et tegemist on tema isa püssiga, mis on kolimiste käigus X le jõudnud. Kuna A.-T. Tammaru on selgitanud püssi saamislugu ja et ta pidas seda spinninguks, ei ole kohtu hinnangul vaidlust, et jahipüss voodi all oli. Püss oli pakendatud üksnes kilesse. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usaldusväärne ja usutav, et kilesse mässitud jahipüssi saab segi ajada spinninguga. Seda ei väljanägemiselt ega kaalult.
  2. Kohtu hinnangul on A.-T. Tammaru käidelnud tulirelva ebaseaduslikult vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades A.-T. Tammaru räägitud lugu jahipüssi liikumisest pereliikmelt 23

(33)teisele, pidas ta tegelikult vähemalt võimalikuks, et tegemist on tulirelvaga, mis vajab käitlemiseks luba ja ise relvaluba omamata relva alles jättes möönis, et paneb toime

§ 418lg 1 kooseisule vastava teo.

Õigusvastasus ja süü

  1. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla A.-T. Tammaru või R. Sõkkali tegude õigusvastasuse, kohtu ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei tuvastanud. A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal olid tegude toimepanemise ajal süüvõimelised ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  2. Kokkuvõtvalt on leidnud tõendamist, et A.-T. Tammaru pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendamist leidis, et R. Sõkkal pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Järgnevalt tuleb kohtul mõista A.-T. Tammarule ja R. Sõkkalile karistus. Karistused 94. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 95. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete järgi tuleb karistuse määra leidmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ning isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone arvesse võttes saab konkreetse süüdlase süüle vastava karistuse määra. Age-Theresa Tammaru 96.

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on A.-T.

Tammarut võimalik karistada vangistusega vahemikus 1–10 aastat ja sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Muuliigilise karistuse kaalumiseks

§ 184lg 1 sanktsioon alust ei anna ja nii peab A.-T.

Tammaru karistuseks olema vangistus. 97. Kohtu hinnangul saab A.-T. Tammaru süüd

§ 184lg 1 kontekstis pidada keskmisest väiksemaks.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh nii käideldud narkootilise aine kogus kui liik, kvaliteet ja puhtuseaste. Liiki tuleb kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi arvesse võtta, sest narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). 98. Narkootilise kanepi kogus on küll suur, kuid mitte selline, et A.-T. Tammaru süüd tuleks koosseisu mõttes keskmisest suuremaks või ka keskmiseks pidada. Kanepit loetakse n-ö pehmeks narkootilisekse aineks (tema oht rahvatervisele on väiksem kui nt sünteetiliste narkootiliste ainete puhul) ja tähelepanuta ei saa ka jätta, et A.-T. Tammaru kanepi ja kanepiproduktide THC sisaldus on madalam kui narkojoobe tekitamiseks pigem tavapärastel kasutataval kanepil (sh marihuaanal). Ekspert tõi välja, et sageli on ekspertiisi jõudvate kanepiõisikute THC sisaldus 20-25% (II kd tl168). EKEI koondatud andmetel on konfiskeeritud taimse kanepi THC sisaldus keskmiselt 10-15% ja maksimaalselt kuni 55% (II kd tl 139). Seega oli A.-T. Tammaru käideldud kanep tinglikult öeldes pigem kehvemat sorti kraam. Süü suurust mõjutavana tuleb hinnata ka etteheidetavat käitlemistegu. Praegusel juhul on tegemist omamisega, mis süü mõttes on väiksem kui 24

(33)narkootilise aine levitamisele (müük, turustamine, vedu jne) suunatud teod. Karistusmäära üle otsustades võtab kohus ka arvesse, et A.-T. Tammaru pole varem karistatud. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et A.-T Tammaru tuleb

§ 184lg 1 järgi karistada 3 aasta pikkuse vangistusega.

99.

§ 418lg 1 karistusraam näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Rahaline karisus on küll kergemat liiki kui vangistus, kuid rahalise karistuse mõistmist kohus siin võimalikuks ei pea. Prokuratuur on tõestanud A.-T. Tammaru nappide sissetulekute valguses küsimuse A.-T. Tammaru elatusvahendite seaduslikkusest. A.-T. Tammaru on ise iseloomustanud enda sissetulekut kui kasinat aga piisavalt. Tema räägitust saab järeldada, et taimekasvatusega ja teistele aiatöid (puude lõikus) tehes elatab ta enda ära (III kd tl 181jj). Kohus ei pea õigeks mõista rahalist karistust olukorras, kus süüdistatava napid rahalised vahendid rahalist karistust tasuda ei võimalda ning võib tekitad kiusatuse tõepoolest ebaseaduslikul teel hankida karistuse kandmiseks vahendeid. Ka siin mõistab kohus karistuseks vangistuse. A.-T Tammarul oli üks vintpüss, teosüüd kohus suureks ei pea ning 4 kuu pikkune vangistus on A.-T. Tammarule

§ 418lg 1 järgi siin õiglane karistus.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Järgnevalt tuleb A.-T. Tammarule mõista liitkaristus

§ 64

lg 1 alusel, mis näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 64

lg 1 absorbtsiooniprintsiibi rakendamine (lugeda kergemad karistus kaetuks raskemaga) pole kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud. Nii toimides jääks teo ebaõigus

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos karistuses üldse arvestamata.

Riigikohus on leidnud, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (Riigikohtu 10. märtsi 2016 otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). A.-T. Tammarule

§ 184lg 1 järgi mõistetud raskeim karistus on alla sanktsiooni keskmise määra.

Samas ei tule liita karistusi täies mahus ja seega suurendades raskemat karistust mõistab kohus A.-T. Tammarule

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskemat suurendades liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

  2. A.-T. Tammaru peeti kahtlustatavana kinni
  3. novembril 2022, ta oli vahi all
  4. novembrist 2022 kuni
  5. augustini 2023, asendustõkendit elektrooniline valve kohaldati
  6. augustist 2023 kuni
  7. juulini 2024 (I kd 29-31, 65-67, 99-101, II kd tl 12-23, III kd 104-106). 102.

§ 68lg 1 alusel tuleb lugeda karistusest kantuks A.-T.

Tammaru eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 17 päeva. See on kahtlustavana kinnipidamisest

  1. novembril 2022 kuni vahi all pidamise lõpuni
  2. augustil
  3. KrMS § 137 1 sätestab, et elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka.
  4. Ära kandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Kohus leiab, et tagasi reaalset vangistust kandma A.- T. Tammarut saata pole vaja ja jätab ära kandmata vangistuse osa

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

A.-T. Tammaru pole varem karistatud ja temale kriminaalhoolduse kontrollnõuete kohaldamist kohus vajalikuks ei pea.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12. märtsist 2025. 25

(33)Raigo Sõkkal 104.

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on R.

Sõkkalit võimalik karistada vangistusega vahemikus 3–15 aastat ja sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 9 aastat vangistust. Kohus leiab, et R. Sõkkali süü ei ole suur ja talle saab mõista karistuse

§ 184lg 2 p 2 miinimummääras.

Ka R. Sõkkali puhul võtab kohus arvesse, et kanep on nn pehmem narkootiline aine ning konkreetsel juhul pole ka tegemist väga kõrge THC sisaldusega kanepiga. Samuti võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus (kanepi ning kanepi ja tubaka segu), mille käitlemises kohus R. Sõkkali süüdi tunnistab, on

§ 184mõttes pigem tagasihoidlik.

Tegu, mille eest kohus R. Sõkkalit 8. oktoobri 2021 otsusega

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistas ja karistas, on toime pandud 2020 aasta oktoobris.

Karistus on kehtiv ja toob kvalifitseeriva tunnusena kaasa korduvuse ning rangema karistusmäära. Siiski võttes arvesse ka eelmise kohtuotsuse aluseks olnud sündmusest on möödunud aastaid leiab kohus, et kvalifitseeritud koosseisu alammääras karistus – 3 aastat vangistust, on praegustel asjaoludel R. Sõkkalile õiglane karistus. Seega mõistab kohus R. Sõkkalile

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse.

105.

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada 21.

jaanuari 2022 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-384 mõistetud vangistusest ära kandmata 1 aasta 6 kuu ja 12 päeva (552 tundi tegemata üldkasulikku tööd) võrra ja mõista R. Sõkkalile liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 12 päeva (II kd tl 116-117). 106. Liitkaristuse kujunemine on järgmine. R. Sõkkalit karistati kriminaalasjas 1-22-384

§ 329

järgi ja kohus asendas eelmise kohtuotsusega kogumis mõistetud liitkaristuse 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva

§ 69lg 1 alusel 687 tunni üldkasuliku tööga.

R. Sõkkalil tegi üldkasulikust tööst ära 135 tundi ja tegemata jäi 552 tundi üldkasulikku tööd, mis

§ 69

lg 7 järgi vangistuspäevadeks tagasi arvutades teeb 552 päeva ehk 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 69 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg-s 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 69

lg 6 sätestab, et vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

  1. R. Sõkkal peeti kahtlustatava kinni
  2. novembril 2022, ta oli vahistatud
  3. novembrist 2022–
  4. jaanuarini 2024, asendustõkendit elektrooniline valve kohaldati
  5. jaanuarist 2024–30 augustini 2024 (I kd 29-31, II kd tl 1-11, III kd tl 44-77, IV kd tl 28-29)
  6. Liitkaristusest tuleb

§ 68lg 1 alusel lugeda kantuks R.

Sõkkali eelvangistuses viibitud 1 aasta ja 2 kuud (

  1. novembrist 2022 kuni
  2. jaanuarini 2024). Elektroonilise valve all olemise aega ei arvestata karistusaja hulka (KrMS § 137 1). Ärakandmata karistuseks jääb 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.
  3. R. Sõkkal viibis 1 aasta ja 2 kuud vanglas ja kohus on seda meelt, et R. Sõkkali õiguskuulekale teele suunamiseks üle aasta pikkusest reaalse vangistuse kogemusest piisab ning teda pole tarvis ülejäänud karistuse kandmiseks vanglasse tagasi saata. R. Sõkkal on eelmise kohtuotsusega asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tegemise 26

(33)ajal toime pandud uue kuriteoga seoses nüüd juba reaalset vangistust kandnud ja selliselt pole uue otsusega kujunev karistus ka varasemast leebem. Kohus peab võimalikuks R. Sõkkali ärakandmata jäänud vangistuse osa 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata tingimusel, et R. Sõkkal ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 punktide 1–6 käitumiskontrolli nõudeid.

Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. 110.

§ 75lg 1 punktide 1–6 järgi on R.

Sõkkal kohustatud: elama oma alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 111.

§ 73järgi käitumiskontrollita katseaega R.

Sõkkali puhul kohus võimalikuks ei pea. Kuigi kohus leidis, et R. Sõkkal ei pea minema tagasi reaalset vangistust kandma, ei saa unustada, et teda on kriminaalkorras karistatud ka varem ning käitumiskontroll on asjakohane toetamaks ja tagamaks, et R. Sõkkal temale määratud katseaja edukalt läbitud saab. 112.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 12.

märtsist

  1. Katseaja kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Konfiskeerimine
  2. X kinnistult hoonetest ja sõidukist leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootilise aine konfiskeerib kohus

§ 191

alusel ja see tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 114.

§ 421

ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerib kohus X elumajast leitud 16-kaliibrilise üheraudsee sileraudse püssi IžK number X .

§ 418

lg 1 järgi kuriteo toimepanemise korral näeb

§ 421

ette, et kohus võib süüteo toimepanemise vahetuks objektis olnud eseme konfiskeerida vastavalt

§ 83

sätestatule.

§ 83

lg 4 kohaselt aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. A.-T. Tammarul tulirelva käitlemiseks luba polnud. Konfiskeeritud tulirelv tuleb tuleb hävitada RelvS sätestatud korras. 115.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerib kohus kuriteo toimepanemise vahenditena läbiotsimise käigus X kinnistult ära võetud esemed: niiskuseimur Arctus (pakend nr 2 X LO), puhur Esperanza, ventilaator Solight (pakend nr 3 X LO), niiskuseimur Prokliima (pakend nr 4 X LO), vaakumpakendaja Artixsport AirChef 120 (pakend nr 21 X LO), kolm metallist kanepipurustajat (2 pakendist pakendist 22 X LO, 1 pakendist 25 X LO) ja halli kaanega digitaalne kaal (22 X LO). Prokuratuur pole esemetel realiseerimisväärtust näinud, seega määrab kohus, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemed võeti ära A.-T. Tammaru kinnistult, menetluses pole väidetud, et need kuuluksid kellelegi muule kui A.27

(33)T Tammarule. Prokuratuur on niiskuseimurite, puhuri ja ventilaatori konfiskeerimist taotledes tuginenud sellele, et neid kasutati taimede kuivatamiseks. Asjaolu, et narkootilise aine valmistamist pole süüdistatavatele ette heidetud, siin konfiskeerimist ei sega. Mõistlikult arusaadav on, et korjatud taimi oli vaja ära võetud narkootilise saamiseks kasutada. Lisaks on seadmed kasutatavad ka kuivatatud kanepitaime ja taimeosade säilimise tagamiseks ning kohus need kuriteo toimepanemise vahenditena neil põhjustel ka konfiskeerib. Muuhulgas võeti ära vaakumpakendatud kanepilehed THC sisaldusega 3,1% (pakend nr 24 X LO), seega läbiotsimisel ära võetud vaakumpakendajat on kasutatud narkootilise aine säilitamiseks. Ära võeti ka peenestatud kanepit ning grammikaal on narkootiliste ainete käitlemisel tavapärane töövahend. Eeltoodud põhjustel konfiskeerib kohus kuriteo toimepanemise vahenditena seega ka vaakumpakendaja, kanepipurustajad ja grammikaalu. Kohus määrab, et ka need esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 116. Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023.a määrusega nr 1-23-257 on

§ 832sätestatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud XXX 25.

novembril .2022 teostatud läbiotsimise käigus ära võetud A.-T. Tammarule kuuluvad 135 eurot (II kd tl 88-93). Pärnu Maakohtu 13. jaanuari 2023 määrusega nr 1-23-255 on

§ 832 sätestatud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud XXX , 25.

novembril 2022 teostatud läbiotsimise käigus ära võetud R. Sõkkalile kuuluvad 1300 Norra krooni ja 190 eurot (II kd tl 99-104). saadud vara laiendatud konfiskeerimist (

§ 832

) kohaldatakse õigusjärelmina konkreetse kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest. Selleks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (vt nt Riigikohtu 14. detsembri 2019 määrus, p 16 jj). Põhjustena, mis annavad aluse eeldada, et kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel, nimetab seadus järgmisi alternatiive: 1) kuriteo olemus; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus või 3) muu põhjus.

  1. Kuriteoga
  2. Praegusel juhul prokuratuur ei heida ette, et menetletava kuriteoga oleks A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal narkootilise aine arvelt tulu teeninud või seda teha plaaninud. Järeldust, et A.-T. Tammaru ja R. Sõkkalilt ära võetud raha võib olla kuritegelikku päritolu, on prokurör põhjendanud leitud narkoaine kogusega, mis prokuröri hinnangul viitab, et kõik polnud oma tarbeks ja narkootilise kanepi müük võib olla olnud süüdistatavate elatusallikaks. Vaatamata prokuröri välja toodud küsitavustele kas ja kuipalju on süüdistatavatel nähtavalt rahalisi vahendeid on eeldus, et süüdistatavatelt ära võetud raha on narkoaine müügist, kohtu hinnangul siiski liialt oletuslik. 119.

§ 832

lg 1 viimane lause näeb ette, et konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kuna eeldus, et süüdistatavad on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel, pole piisavalt põhjendatud, siis vara legaalse päritolu tõendamise koormist kohus süüdistatavatele ei pane. 120. Seega tuleb Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-23-257 arestitud A.-T. Tammaru vara, s.o 135 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol aresti alt vabastada ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel. Samuti tuleb aresti alt vabastada Pärnu Maakohtu 28

(33)määrusega nr 1-23-255 arestitud R. Sõkkali vara, s.o 1300 Norra krooni ja 190 eurot, mis on Rahandusministeeriumi kontol ja tagastada see talle kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid
  1. Prokuratuur on leidnud, et A.-T. Tammarule tuleb tagastada musta värvi märkmik (pakendist 9 X LO), puidust terakaitsega tääk (pakendist nr 54 X LO). Kohus nõustub prokuratuuriga ja tagastab need esemed KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A.-T. Tammarule.
  2. Prokuratuur on leidnud, et kõik läbiotsimise käigus ära võetud seemned tuleb hävitada (koos pakenditega). Kohtu hinnangul seemnete tagastamisest keeldumiseks põhjust pole. Kanepiseemnete omamine pole keelatud ega pole need ka vaadeldavad mõne

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanekuks kasutatava eseme, s.o aine või vahendina

§ 189mõttes (Riigikohtu 4.

aprilli 2024 lahend 1-21-69, p-d 27-29). Soonsulguriga kilekotte on kasutatud seemnete hoidmiseks, seega ei näe kohus põhjust eraldi hävitamisele määrata üksikuid tühje kotte ja tagastab ka need. Kohus määrab, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada A.-T. Tammarule viis soonsulguriga kilekotti (pakendis 53 X LO), 4 tk soonsulguriga kilekotti peal erinevad märkmed, sees seemned ja lisaks 2tk avamata ja 1tk avatud seemnete pakendit, milledel erinevad märkmed (pakendist 57 X LO), 5tk soonsulguriga kilekotti, peal erinevad märkmed, sees seemned (pakendist 58 X LO) ja 3tk ilma kaaneta plasttopsi, sees seemned koos käsitsi kirjutatud siltidega (pakendis nr 67 X LO). R. Sõkkalile tuleb tagastada soonsulguriga kilekott kuivanud seemnetega (pakendist 22 X LO), valge A4 formaadis kokkumurtud paberileht, mille vahel on kuivanud seemned, 4 väikest ilma kaanteta kuivanud seemnetega plastiktopsi erinevate märkmetega kleebistega (pakendist 25 X LO), 32 tk soonsulguriga kilekotti, millel sees seemned ja peal erinevad märkmed (pakend nr 26 X LO). Menetluskulud

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
  2. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ja p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süütegu mille eest on karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus on

§ 4

lg 2 järgi esimese astme kuritegu ja süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus, on

§ 4lg 3 järgi teise astme kuritegu.

125. Kohus mõistis A.-T. Tammaru süüdi ühe esimese astme kuriteo toimepanemises –

§ 184

lg 1 järgi karistatakse kuni 10 aasta pikkuse vangistusega, ja ühes teise astme kuriteos –

§ 418lg 1 järgi on karistus rahaline või kuni kolm aastat vangistust. Seega tuleb Kr

MS § 179 lg 2 järgi A.-T. Tammarult välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 vastav sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2025 on 886 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2215 eurot. 29

(33)126. R. Sõkkali mõistis kohus süüdi ühes esimese astme kuriteo toimepanemises –

§ 184lg 2 p 2 järgi on maksimaalne karistus viisteist aastat vangistust. R. Sõkkalilt tuleb samuti välja mõista sundraha Kr

MS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot.

  1. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 4 järgi on kriminaalmenetluse kuludeks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  2. A.-T. Tammaru lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad tema enda kanda. R. Sõkkalile määratud kaitsjale määratud tasu ja hüvitatud kulud tuleb temalt KrMS § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. R. Sõkkali kaitsja oli kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras määratud kaitsja Leelo Viil. Kaitsja taotluste alusel on talle määratud tasu ja hüvitatud kulusid kohtueelses menetluses 890,40 eurot ja kohtumenetluses 4758,32 eurot. Kokku on R. Sõkkali määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 5648,72 eurot (II kd 118-132, III kd 87-89, IV kd 96-
  3. Kohtueelne menetleja ja kohus on kontrollinud kaitsja toimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust ning rahuldanud tasutaotlused põhjendatud ulatuses.
  4. Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu. Kohtule on tõendina esitatud narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 22EAN1593). Ekspertiisi läbiviimise kulu kulu on 6720 eurot. Ekspertiis on puutumuses mõlema süüdistatavaga ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 2 jätab kohus kulu võrdselt mõlema süüdistatava kanda (kummalegi 3360 eurot). Samuti jagab kohus süüdistatavate vahel võrdselt kahe kohtutoksikoloogiaekspertiisi (aktid 23E-AOX0007 ja 23EAOX0052) 190 euro suuruse kulu (kummalegi 95 eurot). Lisaks on kohtule esitatu tulirelvaekspertiisi akt (akt nr 22E-TB0116). Tulirelvaekspertiisi kulu on seotud A.-T. Tammaru süüdistusega

§ 418lg 1 järgi ja selle ekspertiisi kulu 420 eurot, jääb A.-T.

Tammaru kanda. Ekspertiisikulusid mõistab kohus A.-T. Tammarult välja seega kokku 3875 eurot (s.o 3360+95+420) ja R. Sõkkalilt 3455 eurot (s.o 3360+95).

  1. Kohus vabastas A.-T. Tammarult ja R. Sõkkalilt ära võetud sularaha aresti alt, seetõttu jääb valuutavahetuse ning Rahandusministeeriumi teenustasu, kokku 13 eurot, riigi kanda. arveldusarvele sissemaksete
  2. Kokkuvõtvalt mõistab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel A.-T. Tammarult välja riigituludesse menetluskulud kogusummas 6090 eurot (sundraha 2215 eurot ja ekspertiiside kulu 3875 eurot) ja R. Sõkkalilt menetluskulud kogusummas 11 318,72 eurot (sundraha 2215 eurot, ekspertiiside kulu 3455 eurot ning määratud kaitsja tasust ja kulud 5648,72 eurot). Süüteomenetluses tekitatud kahju
  3. A.-T. Tammaru ja R. Sõkkal kaitsjad esitasid taotlused süüdistatavatele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamieks. Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Põhjendused on järgnevad.
  4. A.-T. Tammaru kaitsja esitas
  5. augustil 2024 taotluse vahi all viibitud aja eest 20 894 euro suuruse hüvitise ja elektroonilise valve all viibitud aja eest 7336,70 euro suuruse hüvitise saamiseks.
  6. septembril 2024 esitas A.- T. Tammaru kaitsja täiendavalt 30

(33)taotluse tõkendi kohaldamisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist summas 9455 eurot. 134. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vastavalt SKHS § 5 lg 1 p-des 1-3, 5 sätestatule vahistamisega, kahtlustatavana kinnipidamisega, elukohast lahkumise keeluga ja vara arestimise või äravõtmisega. Kohus tegi A.-T. Tammaru süüdi mõistva otsuse, seega vahistamisega tekitaud kahju hüvitamise taotlused jäävad rahuldamata. 135. Lisaks on A.-T. Tammaru kaitsja taotlenud: (
  1. i)A.-T. Tammaru menetlusõiguste rikkumisega põhjustatud mittevaralist kahju 2000 eurot, (
  2. ii)tema seadusliku sammaskaktuse ja kahe seadusliku kanepitaime hävitamisega põhjustatud kahju 92 eurot. 136. Kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemuses saab SKHS § 7 lg 1 järgi nõuda juhul kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. 137. Menetlusõiguste rikkumisega põhjustatud kahju on taotluses sisustatud järgmiselt. Menetlejale heidetakse ette toimingute läbiviimist kaitsja juuresolekuta kuigi kaitsja oli kohustuslik. Kahtlustatavana kinnipidamisel ei selgitatud A.-T. Tammarule tema õigusi enne kui koostati protokoll. A.-T. Tammaru lähedaselt prooviti süüstavat teavet saada telefoni teel. Teabe saamise vorm on aga ülekuulamine. Kaitsja hinnangul osutab see, et uurimisasutus ei pea A.-T. Tammaru menetluslike põhiõigusi ülemäära tähtsaks. Kaitsja arvates on kaitseõiguste rikkumine tõsine. Kohtueelseid menetlejaid tuleb motiveerida edaspidi kahju tekitamisest hoiduma. A.-T. Tammarule tema õiguste tagamata ja selgitamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suurus on kaitsja hinnangul 2000 eurot. 138. Kaitsja soovib, et A.-T. Tammarule hüvitataks menetlusõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaraline kahju. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju SKHS § 7 alusel (sõltumata süüasja lõpptulemusest) üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Kaitsja välja toodud väidetavad rikkumised SKHS § 11 lg 2 juhtudega hõlmatud pole. Põhjust pikemalt analüüsida, kas rikkumised võisid aset leida pole ja taotlus jääb rahuldamata. 139. Lisaks soovib kaitsja, et A.-Tammarule hüvitataks menetlusõiguse rikkumisega põhjustaud varaline kahju. Täpsemalt, sammaskaktuse ja kahe seadusliku kanepitaime hävitamisega põhjustatud 92 euro suurune kahju. Taotluse põhjenduste kohaselt ekspertiisi käigus hävinesid kaasa võetud sammaskaktus ja kanepitaim, mis narkootilist ainet sisaldavaks ei osutunud. Kaitsja pole välja toonud, millise menetlustoimingu käigus menetlusõigust rikuti ja kahju tekitati. Kohtu arusaamisel saab see olla läbiotsimistoiming, mille käigus kanepitaim ja kaktus kaasa võeti. Ekspertiisi käigus hävisid läbiotsimisel ära võetud ja ekspertiisi saadetud taimed. 140. Kohus selgitab, et varaline kahju on ainult üks osa SKHS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise eeldustest. Kahju peab olema tekkinud menetlusõiguse rikkumise tagajärjel. Seega on vaja tuvastada, kas menetlusõigust rikuti ja lisaks peab see rikkumine olema süüline. X kinnistul teostati läbiotsimist narkootilise aine saamise eesmärgil kanepi kasvatamise kahtlusega. Kahtlustuse sisu arvestades ei saa narkootilise aine kahtlusega kanepitaime ja kaktuse ära võtmist menetlejale ette heita. Kuna kohus ei tuvasta, et kaktuse ja 31
(33)kanepitaime kaasavõtmisel oleks menetleja menetlusõigust rikkunud, pole ka alust kahju hüvitada. Taotlus jääb rahuldamata. 141. R. Sõkkali kaitsja taotleb: (
  1. i)süütoemenetluses vahistamisega tekitatud kahju ja asendustõkendiga tekitatud kahju hüvitamist ja (
  2. ii)süüteomenetluses ebainimliku ja alandava kohtlemise ning tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamist õiglases summas. 142. Kohus tegi R. Sõkkalit süüdi mõistva otsuse, seega SKHS § 5 lg 1 eeldust tõkendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks pole ja kohus jätab selle rahuldamata. 143. Ebainimlik või alandav kohtlemine ja tervise kahjustamine saavad olla SKHS § 11 lg 2 järgi alused mittevaralise kahju hüvitamiseks sõltumata süüasja lõpptulemusest (SKHS § 7). Kui SKHS § lg 1 näeb ette, et kahju tekkimisel on selle hüvitamise eelduseks menetlusõiguse süüline rikkumine, siis SKHS § 11 lg 2 kohaselt ei ole menetleja süü mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. 144. Taotluse põhjenduste kohaselt on R. Sõkkali suhtes tema kinnipidamisel kasutatud põhjendamatult jõudu ja käeraudu ning põhjustatud talle suurt valu ja kannatusi. Tema terviseseisund on kinnipidamiskohas halvenenud ning talle ei ole tagatud vajalikku arstiabi. 145. R. Sõkkali kinnipidamise kohta saab kohus teavet R. Sõkkali kinnipidamise protokollist, tema kohtueelses menetluses antu ütlustest ja A.-T. Tammaru ütlustest. Kuna R. Sõkkal kohtus ütlusi anda ei soovinud, on kohtul üksnes see napp info, mida R. Sõkkal on kohtueelses menetluses rääkinud. 146. Protokollis on R. Sõkkali kinnipidamise ajaks on märgitud 25. november 2022 kell 11.14. Protokollis on märge, et kasutati käeraudu ajavahemikus 11.40 kuni 15.20 arestimajja paigutamiseni. Kinnipeetu riietuse ja tervisekahjustuste kirjelduse punkti juurde on märgitud järgmist: tervisekahjustusi ei sedastatud. Isik keeldub püsti tõusmast ning suhtlemast. Kinnipeetu ülevaatuseks on kutsutud kohale kiirabi. Ka saab protokollist lugeda, et R. Sõkkal ei soovinud vastata küsimusele, kas tema kinnipidamisest on vaja kellelegi teatada. R. Sõkkali allkirja asemel on protokollil märge, et R. Sõkkal protokolliga tutvumast ja seda allkirjastamast keeldus. Protokolli koostamise ajaks on märgitud 25. november 2025, kell 15.35 X. Märgib, et protokolli ankeetandmetes on R. Sõkkali hariduse ja kontaktandmete asemel on märge, et ta keeldub andmeid avaldamast. 147. R. Sõkkali kohtueelses menetluses antud ütlustes on kirjas järgmine. Ta soovib enda kinnipidamisega seoses tähelepanu pöörata politseiametnike ebavajaliku ja ülemäärase jõu kasutamisele, millega talle põhjustati füüsilisi vigastusi. Talle pandi käerauad neljaks tunniks, need tekitasid temal algusest peale piinavat valu. Ta ei osutanud mingit vastupanu, ei olnud agressiivne. Ta värises valu tõttu üle keha ja karjus. Tema kehal on marrastused ja sinikad. Arstiabi temale samuti ei osutatud. 148. Eelviidatud tõendites on kattuv teave selle kohta, et R. Sõkkalile käerauad pandi. Kinnipidamisprotokollist R. Sõkkali käitumise kohta X l saab infot niipalju, et ta keeldus püsti tõusmast ja suhtlemast. Selle järgi on tõsi see, et agressiivne R. Sõkkal polnud. 32
(33)Samas ei saa protokolli kirja pandust järeldada, et R. Sõkkal oli koostöövalmis. Kinnipidamine on protokolli järgi toimunud kell 11.14 ja protokoll on vormistatud 15.
  1. Ka pärast protokolli vormistamist on R. Sõkkal keeldunud seda allkirjastamast.
  2. A.-T. Tammaru kirjeldas R. Sõkkali kaitsjale sündmust järgmiselt: „..tähendab, siis kui… see kõige algus, siis kui ma olin terrassil ja seda kohvi jõin ja kui ma nägin neid kahte maskis meest tema poole…noh poolkükakil hiilides eks…ma ei saanud alguses üldse aru, mis toimub. Esimene reaktsioon on see, et sa mõtled, et röövlid tulevad eks, kui sa sellist asja näed. Siis nad jooksid Raigo poole, nad jooksid ta pikali, nad panid ta raudu ja lohistasid ta sellest käeraudade vahelisest ketist hoides, lohistasid ta majja terve selle tee. See on oma 50 meetrit“. A.-T. Tammaru kirjelduse uskumist ei luba aga asjaolu, et R. Sõkkali käsi ei pandud raudu tema kinnipidamisel, vaid kell 11.40, see on üle kahekümne minuti hiljem.
  3. Seega eeltoodu põhjal kohus ei tuvasta, et R. Sõkkali suhtes oleks kasutatud käeraudu põhjendamatult või ülemäärast jõudu kasutades. R. Sõkkal on oma ütlustes maininud füüsilisi vigastusi ning heitnud ette, et temale arstiabi ei osutatud. Siin märgib kohus, et vahistamisprotokollis on kirjas, et kiirabi käis ja vaatas R. Sõkkali üle, tervisekahjustusi nemad R. Sõkkalil ei tuvastanud. Kohus ei tuvasta SKHS § 11 lg 2 olukorda SKHS § 7 alusel kahju hüvitamiseks. R. Sõkkali taotlus jääb rahuldamata.
  4. Teiseks väidab R. Sõkkal, et tema terviseseisund on kinnipidamiskohas halvenenud ning talle ei ole tagatud vajalikku arstiabi. Ka see taotlus jääb rahuldamata. Väide, et R. Sõkkalile pole kinnipidamiskohas antu vajalikku arstiabi on sisuliselt põhjendamata ja tõendamata. Tervishoiuteenusega seonduv rahulolematus pole menetlusõigusega ega selle rikkumisega seostatav (SHS §7). Kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluseid on pädevad lahendama halduskohtud (Riigikohtu
  5. juuni 2021 lahend nr 3-1-130, p 27). (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller (allkirjastatud digitaalselt) Heli Ost 33
(33)(allkirjastatud digitaalselt) Mariella Ott

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.