Obsah (5)

§ 121§ 39§ 179§ 67§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-851 Määruse kuupäev 27. jaanuar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/59

) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 22. jaanuaril 2026. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 121

lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. detsembri
2. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus
5. jaanuaril 2026, mil kaebaja sai kätte Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a määruse (

§ 179lõike 3 teine lause).

Asjaolu, et kaebaja esitas

1. jaanuaril 2026 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse peale, ei mõjuta Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määruse jõustumist. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
6. jaanuaril 2026 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
7. jaanuaril 2026 (

§ 67lõike 4 teine lause).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

1. Kuivõrd kaebaja on nii Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse kui ka Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale esitatud määruskaebustes toonud välja, et kohus ei ole pakkunud võimalust tasuda riigilõivu osamaksetena, siis peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kui kaebaja soovib riigilõivu tasuda osamaksetena, tuleb tal selleks esitada kohtule taotlus, mitte kohus ei pea seda omal algatusel pakkuma. Kaebaja ei ole esitanud siiani Tartu Halduskohtule taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena, ehkki Tartu Ringkonnakohus osutas sellele võimalusele
6. jaanuari
7. a määruses. Isegi kui kaebaja oleks vastava taotluse esitanud, oleks kohus jätnud selle rahuldamata, kuivõrd kohus on
8. detsembri
9. a määruses hinnanud kaebuse eduväljavaateid kasinateks (vt ka Tartu Halduskohtu
10. detsembri
11. a määrus asjas nr 3-25-1525).
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)