3-26-375/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-375 Määruse kuupäev

1. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks haldusasjaga nr 3-26-153 seotud asjaoludel Menetlusosalised Taotleja X RESOLUTSIOON
2. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X esitas
5. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-26-153 taotluse, milles soovib saada riigi õigusabi, et esitada nimetatud haldusasjaga seoses kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja leiab, et kohus rikkus asjas nr 3-26-153 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 3, 6 ja
6. Samuti soovis taotleja saada paberkandjal kõiki asja nr 3-26-153 materjale. X riigi õigusabi taotlus registreeriti halduskohtus haldusasjana nr 3-26-
7. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus mõistab, et X soovib saada riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 326-153 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui 3-26-375 isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
9. veebruari
10. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4).
11. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub kohus RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
12. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. 4.
13. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kohtu hinnangul ei oleks kaebus EIK-le EIÕK art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetav, sest taotleja on jätnud riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X haldusasjas nr 3-26-153 kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse seoses sooviga vaidlustada Viru Vangla tegevust tema teise vanglasse ümberpaigutamise avalduse lahendamisel. Tartu Halduskohus jättis
14. jaanuari
15. a määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määrus jõustus
16. veebruaril 2026 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Seega on jõustunud lahendiga lahendatud üksnes riigi õigusabi andmise küsimus, mitte aga vaidlus, mille lahendamiseks X riigi õigusabi taotles. EIK-i pöördumise õigus tekib pärast põhivaidluses riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist. Üksikute kohtumenetluses tehtud menetluslike otsustuste (sh riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse) peale ei ole lubatud EIK-i kaebust esitada. 4.
17. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile haldusasjaga nr 3-26-153 seotud asjaoludel oleks ka selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. Haldusasja nr 3-26-153 raames riigi õigusabi andmisest keeldumine ei saanud taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. Haldusasjas nr 3-26-156 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest taotleja saab oma õiguste rikkumise korral pöörduda kohtusse ka isiklikult, ilma esindajata. 4.
18. Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 2 3-26-375 Ene Andresen 3