2-25-19535/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-19535 Kohtuasi Tallinna linna avaldus A.S-i pankrotimenetluse algatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna määruskaebus Menetlusosalised ja nende Võlausaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti esindajad määruskaebuse kaudu registrikood 75023757), esindaja Taivo Saks menetlemisel Võlgnik: A.S (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 18.12.2025 määrus muutmata.

2.Jätta Tallinna linna (Tallina Linnavaraameti kaudu) määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Tallinna linna (Tallinna Linnavaraameti kaudu) kanda.

4.Määrata A.S-i määruskaebemenetluse kulude suuruseks 3689 eurot (koos käibemaksuga) ja mõista see Tallinna linnalt (Tallinna Linnavaraameti kaudu) A.S-i kasuks välja.

5.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnavaraameti kaudu) A.S-i kasuks välja menetluskuludelt 3689 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-23-968 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse p-de 4 ja 5 (menetluskulusid puudutav osa) peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 1-3 peale edasi kaevata ei saa.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles taotles A.S-i suhtes usaldusisiku määramist ja pankroti väljakuulutamist.

1.2. Avaldaja korraldas Tallinn, Vabaduse väljak 10 asuvate äriruumide üürikonkursi. Selle tulemusel sõlmis avaldaja üürileandjana võlgnikuga eraisikuna ja Loud n Live Event OÜ-ga üürilepingu. Üürilepingust tuleneb võlg 96 174,65 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded 3263,04 eurot. Võlg muutus sissenõutavaks 31.12.2024. Avaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma võla hiljemalt 20.10.2025.

2.Võlgnik ei tunnista avaldaja esitatud nõuet ning väidab, et võlg on olemuselt vaieldav ning vajab lahendamist hagimenetluse korras. Võlgnik ei olnud üürilepingu pooleks ning tegelik üürnik oli Loud n Live Event OÜ. Loud n Live Event OÜ esitas 10.12.2025 avaldajale hinnaalanduse ja tasaarvestuse avalduse, mille tulemusel tekkis ettevõttel avaldaja vastu vastunõue 104 650,63 eurot. Avaldajal puudub pärast tasaarvestust rahaline nõue tema vastu.

2.1. Võlgniku varad ületavad märgatavalt esitatud nõuet ning seetõttu ei saa lugeda teda maksejõuetuks. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohus jättis 18.12.2025 määrusega avalduse rahuldamata, võlgniku suhtes usaldusisiku määramata ja pankroti väljakuulutamata.

3.1. Maakohus märkis, et võlgnik ei ole pikemat aega selgesõnaliselt talle esitatud nõuet vaidlustanud ega tasunud. Maakohus leidis, et täidetud ei ole PankrS § 10 lg 2 p 3 eeldused, st võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu. Kohus kontrollis toimikus olevaid asjaolusid ning ei tuvastanud ühtegi fakti, mis viitaks, et võlgnik oleks oma vara varjanud, hävitanud või muul viisil teadlikult vähendanud.

3.2. Maakohus leidis, et usaldusisikut ei saa nimetada PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel, st võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus). FIMS § 12 ja PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi tuleb jätta usaldusisik nimetamata, kui võlgnik vaidleb 2 2-23-968 nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

3.3. Võlgnik on esitanud pankrotiavaldusele vastuväite, mille kohaselt on võlausaldajale esitatud võlgniku kaasüürniku poolt hinna alandamise avaldus ja tasaarvestusavaldus ning võlasuhe on sellega lõppenud. Vaidlus selle üle, kas nimetatud avalduste tegemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, ei saa toimuda pankrotimenetluses, sest see eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest ning tähtaegadest.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 järgi avaldaja kanda, määras kindlaks võlgniku menetluskulu 4808,44 eurot ja mõistis selle avaldajalt välja. Avaldajale tagastatakse pankrotimenetluse kulude katteks makstud deposiit 3000 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, algatada pankrotimenetlus ja nimetada usaldusisik.

4.1. Maakohus tunnistas ise, et makseraskus on kestnud peaaegu aasta ning seetõttu ei ole see ajutine. Sellega tuvastas maakohus sisuliselt PankrS § 10 lg 2 p 1 tingimuste täidetuse, kuid jättis sellest hoolimata usaldusisiku nimetamata.

4.2. Avaldaja väidab, et tasaarvestus ei saanud tekkida, kuna see esitati pärast kõigi üürimaksete tähtaegade möödumist ning üürnik ei ole esitanud seaduses nõutud eelnevaid teateid üürileandjale. Avaldaja lisab, et võlgnik ei teavitanud kogu võlgnevuse perioodil ühegi puuduse esinemisest ning seetõttu ei olnud tal alust üüri alandamiseks. Üürilepingu kohaselt pidi võlgnik ise ruumid korrastama ning puuduste väitmine alles pärast pankrotiavalduse kättesaamist ei ole usaldusväärne.

4.3. Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate kaitse ning usaldusisiku nimetamine ei tähenda pankroti väljakuulutamist, vaid maksejõuetuse kontrolli. Kohus nimetas 31.12.2025 teises samasisulises menetluses HeavyCruiser OÜ suhtes ajutise halduri, kuigi asjaolud olid identsed.

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele võlgniku seisukohta.

6.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

7.Maakohus jättis ringkonnakohtule. määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel rahuldamata ning määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.

9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et FIMS § 12 ja PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi tuleb jätta usaldusisik nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus tuvastas, et Loud n Live 3 2-23-968 Event OÜ esitas 10.12.2025 avaldajale hinnaalanduse ja tasaarvestuse avalduse, mille tulemusel tekkis ettevõttel avaldaja vastu nõue 104 650,63 eurot.

10.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et VÕS § 297 lg 1 järgi ei saa pärast üürinõude sissenõutavaks muutumist üürnik enam hinda alandada. VÕS § 297 lg-s 1 on sätestatud, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

11.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on nimetatud normi allikaks BGB § 556b lg 2 (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2019 lk 300).

Kohtupraktikas on märgitud, et kui vaadelda BGB § 556 lg 2 sõnastust, on norm ette nähtud juhtudeks, mil üürilepingus on kokkulepitud piirang tasaarvestuse tegemiseks. Tegelikuks sätte mõtteks on kokkulepete välistamine, millega üürniku jaoks välistatakse täitmisest keeldumise või tasaarvestuse kasutamise õigus (TalRnKo 03.02.2022, 2-19-7156,p 13).

12.Kohtupraktikas on ka märgitud, et VÕS § 297 lg 1 ei saa tõlgendada nii, et see oleks täiendav kaitse üürileandjale ja seaks üürniku tunduvalt nõrgemasse positsiooni. Kui analüüsida VÕS üürilepingut reguleerivat 15. peatükki, asuvad üürileandjat kaitsvat tagatisi reguleerivad sätted seaduse kolmanda jao §-des 305–308. Vaidlusalune norm asub teises jaos.

Seadusandja mõte ei ole VÕS § 297 lg 1 kaudu täiendavalt kaitsta üürileandjat ja raskendada üürnikul nõuete esitamist (samas).

13.Lisaks tuleb väljaspool pankrotimenetlust anda hinnang võlgniku väitele, et tema suhtes tuleb kohaldada käenduse sätteid, sealhulgas tarbijakäenduse vastutuse ülempiiri nõuet (VÕS § 143 lg 2). Võlgnik on toonud esile, et üüripinda kasutas ja ettevõtlusega tegeles tema juhitav äriühing, mitte ta ise kui füüsiline isik. Õiguslikult ei saa VÕS § 143 lg-st 2 tulenevat vastuväidet välistada ning selle hindamiseks tuleb VÕS § 29 reeglite järgi üürilepingut tõlgendada.

14.Põhjendamatu on avaldaja etteheide, et maakohtu määrus on vastuoluline, sest sisuliselt tuvastas maakohus võlgniku püsiva maksejõuetuse, kuid jättis usaldusisiku siiski nimetamata.

Maakohus üksnes märkis, et võlgnik ei ole pikemat aega selgesõnaliselt talle esitatud nõuet vaidlustanud ega seda tasunud.

15.Kuivõrd ajutise halduri nimetamata jätmiseks esineb alus PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomiast lähtudes menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid seoses võlgniku maksejõuetuse põhistamisega (PankrS § 10 lg 1, § 15 lg 3 p 4).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt tuleb menetluskulud TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata esitatud kulunimekirja alusel.

17.Võlgniku menetluskulude nimekirja järgi osutas esindaja õigusabi 17,5 tundi, millest valdav osa oli määruskaebusele vastuse koostamine. Võlgniku esindaja tasumäär on 170 eurot tund (lisandub käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja 4 2-23-968 põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Avaldajalt tuleb võlgniku kasuks välja mõista õigusabikulu (17,5 × 170 × 1,24 =) 3689 eurot.

18.Vastavalt võlausaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma seadusjärgses määras viivist.

19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.