← Eesti

3-25-2986/6

Obsah (5)§ 152§ 43§ 121§ 38§ 175

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2986 Haldusasi B.V kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada temale k

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

8.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

  1. Kohus selgitas kaebajale 14.11.2025 määruses, et kohustamisnõude osas on ilmnenud menetluse lõpetamise alus, sest Tallinna Vangla väljastas kaebajale 08.09.2025 koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 teatada, kas ta on menetluse lõpetamisega nõus või soovib menetluse jätkamist kirjavahetuse kaardi koopia väljastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Seega saab eeldada, et kaebajal puudub huvi menetluse jätkamise vastu.
  2. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist. 11. Kui haldusasja menetlust lõpetav määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust täpselt sama nõudega ja samal alusel nagu lõpetatud menetluses (

§ 43lg 1 p 2).

Kaebuse ülejäänud osas tagastamine 12. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb kaebus tagastada.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 13. Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 kõrvaldada kaebuse puudused järgnevalt: 1) kinnitada, kas kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ja mis summas; 2) täpsustada, kas kaebaja tahe on nõuda kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt või ka Tallinna Vangla tervishoiuteenuse osutajalt AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist nii Tallinna Vanglalt kui AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, tuleb kaebajal selgelt eristada, kui suurt kahjuhüvitist ta kummaltki vastustajalt nõuab; 3) anda täpne ülevaade kõigist Tallinna Vangla 2

(3)tegevustest (ohjeldusmeetmete kasutamine, ümberpaigutamised), millega seoses kaebaja kahju hüvitamist nõuab, täpsustada nende toimumise aega ja selgitada nende tegevuste seost kaebaja tervise halvenemisega; 4) kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, siis anda täpne ülevaade arstide tegevustest, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebaja on kaebuse käiguta jätmisele eelnevalt esitatud 30.09.2025 kaebuse täienduses kirjeldanud nii Tallinna Vangla ametnike kui meditsiinitöötajate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajate) tegevust, mistõttu oli oluline saada kaebajalt kinnitus, kelle vastu ta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada soovib ja millist kahjuhüvitist kaebaja kummaltki vastustajalt nõuab. Kohus saab kaebuse tõlgendamise teel ise tuvastada, kes on õiged vastustajad, kuid kohus ei saa kaebaja eest otsustada, milles summas kahju hüvitamist kaebaja igalt vastustajalt nõuab. Kahjunõude summa ei ole selge, sest kaebaja on kaebuse 30.09.2025 täienduses märkinud üksnes seda, et lisab kahjunõudele juurde 100 000-eurose lisanõude. Jääb arusaamatuks, millise kahjunõude juurde kaebaja lisanõuet esitada soovis, sest esialgne kaebus puudutas Tallinna Vangla kohustamist väljastada kaebajale koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebuse faktilise põhjenduse täpsustamine oleks võimaldanud kohtul veenduda, kas kaebus puudutab täielikult tervisekahju tekitamist või on osaliselt tegemist inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega, millega kaasneb riigilõivu tasumise kohustus. Erinevates lukustatud kambrites viibimine ei ole miski, mille puhul saab eeldada tervisekahju tekkimist, vaid tervise halvenemise asjaolusid peab kaebaja ise kohtule selgitama. Kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise aeg on oluline, et kohus saaks veenduda kaebuse tähtaegsuses. Kui kohtul puudub selgus kaebuse nõudes (

§ 38

lg 1 p 5) ja täielik ülevaade kaebuse aluseks olevatest asjaoludest (

§ 38lg 1 p 7), on tegemist asja läbivaatamist takistavate puudustega.

Kaebaja on viidanud 30.09.2025 kaebuse täienduses mõningatele uuematele Tallinna Vangla vastustele, kuid kohus ei pea õigeks nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist ja nende põhjal kaebuse tõlgendamist, sest Tallinna Vanglas toimunud võimalikud kohtueelsed menetlused ja nende raames esitatud taotlused ei vabasta kaebajat kohustusest esitada nõuetekohane kaebus.

  1. Kaebaja on 30.09.2025 kaebuse täienduses pakkunud välja menetlustoimingute edasilükkamise kahe kuu võrra. Kaebaja selgitas, et seoses psühhoterroriga on võimatu keskenduda ja kõige mõistlikum on anda kaebajale paar kuud aega, et juba vabaduses lisada vajalikku materjali. Kohus tegi kaebuse käiguta jätmise määruse 14.11.2025, mis oli poolteist kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 26.11.2025, mis oli peaaegu kaks kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei olnud suuteline hiljemalt 26.11.2025 kohtule vastama.
  2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ülejäänud osas ehk mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas

§ 121lg 1 p 2 alusel.

16. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

  1. Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei teki asjas menetluskulude jaotamise küsimust ja võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
  2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.