← Eesti

1-23-4242/148

Obsah (16)§ 209§ 213§ 68§ 73§ 221§ 2§ 280§ 3§ 15§ 11§ 135§ 136§ 424§ 6§ 21§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, koht 10. november 2025, Tallinn, suuline menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number 1-23-4242 Koht

§ 209lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 24.

aprilli

  1. a otsus, üldmenetlus menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjani, N.E kaitsja Urmas Simoni, Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso, Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjari ning Nikolai Lõsanovi ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaare apellatsioonid Kohtuistungi toimumise aeg ja
  2. juuli 2025, Tallinn koht Prokurör riigiprokurör Vahur Verte, abiprokurör Triin Hallas Süüdistatav Anton Sereda isikukood: 37909090253; elu- või asukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.0817.08.
  3. Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar 1-23-4242 Süüdistatav Nikolai Lõsanov isikukood: 38305090282; elu- või asukoht: XXX-i; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.0817.08.
  4. Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar Süüdistatav Anatoli Lõsanov isikukood: 38605190250; elu- või asukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08-17.08.
  5. Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar Süüdistatav N.E isikukood: XXX; elu- või asukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.08.
  6. Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon Süüdistatav Artur Sereda isikukood: 38609140246; elu- või asukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 16.0817.08.
  7. Kaitsja Vandeadvokaat Karine Nersesjan Süüdistatav Andrei Lomov isikukood: 39902030819; elu- või asukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Meelis Masso 2

(41)1-23-4242 RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus osaliselt, s.o: 1.
  4. Anton Sereda süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.2. Nikolai Lõsanovi süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.3. N.E süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.4. Artur Sereda süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.5. Andrei Lomovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.6. Anatoli Lõsanovi süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 4 järgi.

1.

  1. N.E-lt menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise osas. 1.
  2. Artur Seredalt ja Andrei Lomovilt kaitsjatasu Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmises ning menetluskulude ositi tasumise võimaldamises. 1.
  3. Anton Sereda, Nikolai Lõsanovi ja Anatoli Lõsanovi poolt lepingulistele esindajatele makstud tasu nende endi kanda jätmises.
  4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  5. Tunnistada Anton Sereda

§ 213lg 2 p 4 järgi süüdi 10.

aprillil 2022,

  1. aprillil 2022 ja
  2. mail 2022 toime pandud arvutikelmustes ning
  3. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu poolt mõistetud karistus muutmata. 2.
  4. Tunnistada Nikolai Lõsanov

§ 213lg 2 p 4 järgi süüdi 10.

aprillil 2022 ja

  1. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmustes ning
  2. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu poolt mõistetud karistus muutmata. 2.
  3. Lõpetada kriminaalmenetlus N.E süüdistuses KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel süüdistatava surma tõttu. 2.
  4. Tunnistada Artur Sereda

§ 213lg 2 p 4 järgi süüdi 24.

aprillil 2022 toime pandud arvutikelmuses. Mõista talle karistuseks kuue kuu pikkune vangistus. Arvata

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka.

Ärakandmata karistuseks on 5 kuud 28 päeva.

§ 73

lg 1 alusel jätta Artur Seredale mõistetud ärakandmata vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, tingimusel et ta ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda Harju Maakohtu kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill 2025. 3

(41)1-23-4242 2.5. Tunnistada Andrei Lomov

§ 213lg 2 p 4 - § 22 lg 2 p 3 järgi süüdi 24.

aprillil 2022 toime pandud arvutikelmusele kaasaaitamises ning 8. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katsele kaasaaitamises. Mõista talle karistuseks kuue kuu pikkune vangistus.

§ 73

lg 1 alusel jätta Andrei Lomovile mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, tingimusel et ta ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda Harju Maakohtu kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24. aprill 2025. 2.6. Tunnistada Anatoli Lõsanov

§ 213

lg 2 p 4 järgi süüdi

§ 213lg 2 p 4 järgi 10.

aprillil 2022 ja

  1. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmustes ning
  2. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Jätta talle maakohtu poolt mõistetud karistus muutmata. 2.
  3. Jätta N.E määratud kaitsjale makstud tasu 3670 eurot 44 senti Eesti Vabariigi kanda. 2.
  4. Mõista Artur Seredalt Eesti Vabariigi kasuks välja 443 eurot 50 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud määratud kaitsjale makstud tasu 1173 eurot 98 senti jääb Eesti Vabariigi kanda. Koos sundrahaga (1329 eurot), on Artur Seredalt välja mõistetud menetluskulude kogusumma kokku 1772 eurot 50 senti. See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga kuu vähemalt 147 eurot 70 senti ning viimasel
  5. kuul 147 eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr E401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber
  6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
  7. Mõista Andrei Lomovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1513 eurot 4 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Ülejäänud määratud kaitsjale makstud tasu 2269 eurot 55 senti eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. Koos sundrahaga (1329 eurot), on Andrei Lomovilt välja mõistetud menetluskulude kogusumma kokku 2842 eurot 4 senti. See kulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates esimesel 11 kuul iga kuu vähemalt 236 eurot 83 senti ning viimasel
  8. kuul 236 eurot 91 senti. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr E401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber
  9. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Anton Sereda kasuks välja 1520 eurot 2 senti lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks. 4

(41)1-23-4242 2.
  1. Mõista Eesti Vabariigilt Nikolai Lõsanovi kasuks välja 3839 eurot 38 senti lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
  2. Mõista Eesti Vabariigilt Anatoli Lõsanovi kasuks välja 1258 eurot 20 senti lepingulisele kaitsjale makstud tasu katteks.
  3. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsus muutmata.
  6. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.
  7. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaat Karine Nersesjani poolt apellatsioonimenetluses Artur Seredale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 669 eurot 60 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
  8. Määrata Advokaadibüroole Simon vandeadvokaat Urmas Simoni poolt apellatsioonimenetluses N.E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 677 eurot 4 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
  9. Määrata Meelis Masso advokaadibüroole vandeadvokaat Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses Andrei Lomovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 1330 eurot 27 senti (sh käibemaks) ning hüvitatavate kulude suuruseks 39 eurot 43 senti. Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt Nikolai Lõsanovi kasuks välja 2307 eurot 50 senti lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Anatoli Lõsanovi kasuks välja 2307 eurot 50 senti lepingulisele kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saavad süüdistatavad ja kannatanu esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  12. peatüki
  13. jaos. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  14. Anatoli Lõsanovit, Nikolai Lõsanovit, Anton Seredat, Andrei Lomovit, N.E-d ja Anton Pomazani süüdistatakse isikute grupis kelmuse, s.o

§ 209lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kelmused seisnesid jalgpallimängude mängimises viisil, kus toimusid ettemääratud sündmused ja saabusid soovitud tulemused. Igal kaastäideviijal oli kokkuleppemängude toimepanemisel oma roll. Grupi organiseerisid täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 18. märtsi 2022 Anton Sereda ja N. Lõsanov. 2. Süüdistuse järgi pandi kelmused toime seoses viie erineva mänguga: 5

(41)1-23-4242 1)
  1. aprillil 2022 Tartu JK Welco ja Tallinna JK Legion U21 vahel toimunud mäng, mille Tartu JK Welco võitis 5:1; 2)
  2. aprillil 2022 Läti Vabariigis FK Dinamo Riga ja Valmiera FC-2 vahel toimunud mäng, mille Valmiera FC-2 võitis 0:1; 3)
  3. aprillil 2022 Tallinna JK Legion U2 ja Tartu JK Welco vahel toimunud mäng, mille Tartu JK Welco võitis 0:2; 4)
  4. mail 2022 Tallinna JK Legion U2 ja Läänemaa JK vahel toimunud mäng, mille Läänemaa JK võitis 0:3; 5)
  5. mail 2022 Läti Vabariigis FK Jelgava ja FK Dinamo Riga vahel toimunud mäng, mille FK Dinamo Riga võitis 5:
  8. aprillil 2022 Tartu JK Welco ja Tallinna JK Legion U21 vahel toimunud mängul mängis N.E , kes vastavalt Anton Seredalt saadud juhistele ja ühistele kokkulepetele mängis jalgpalli kindlale tulemusele. Kokkuleppemängu korraldamises osalesid lisaks N. ja A. Lõsanov, A. Lomov ja A. Pomazan. Viimasele anti juhiseid, kuidas ja millisele panusele tuleb panustamiskeskkonnas rahalisi panuseid teha. Vastavalt N Lõsanovilt ja Anton Seredalt telefoni teel saadud korraldusele tegi Anatoli Lõsanov mängule panuse Malta Vabariigis registreeritud äriühingu XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas YYY summas 546.88 eurot. Kuna panus oli tehtud ette teada tulemusele, siis A. Lõsanov võitis ning tema kliendikontole kanti panuse võidusumma 859.39 eurot. Võidusumma ülekandmisel oli panustamiskeskkond eksimusse viidud arvates, et tegemist on tavapärase ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummaga. Tegelikkuses oli aga A. Lõsanov panustades teadlik, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning sellega tekitas ta Malta Vabariigis registreeritud äriühingule XXX varalist kahju summas 312.51 eurot (so. panuse võidusumma miinus panustatud summa). Sarnaselt toimis A. Pomazan ning tegi panuse summas 400 eurot. Kuigi A. Pomazan tegi panuse ette teada tulemusele, panustas ta üksnes panustamiskeskkonda laetud summa ulatuses ning antud tehingust ta rahaliselt ei võitnud ega kaotanud. Lisaks XXX poolt hallatavale panustamiskeskkonnale YYY tegid Anton Sereda ja N. Lõsanov läbi tuvastamata isikute panuseid ka eeluurimisel tuvastamata panustamiskeskkondades ning tekitades kokku varalist kahju summas 10 000 eurot. Kokkuleppemängu toimepanemise eest kanti N. Lõsanovi pangakontolt N.E pangakontole 500 eurot.
  10. aprillil 2022 Läti Vabariigis FK Dinamo Riga ja Valmiera FC-2 vahel toimunud mängu mõjutamiseks värbas Anton Sereda vähemalt kuus tuvastamata FK Dinamo Riga mängijat, kelle ülesandeks oli vastavalt omavahelisele eelnevale kokkuleppele mängida jalgpallimäng kindlale tulemusele. Kokkuleppemängu korraldamises osalesid lisaks Anton Seredale N. ja A. Lõsanov, Artur Sereda ja A. Pomazan. Vastavalt N. Lõsanovilt telefoni teel saadud korraldustele tegi A. Pomazan mängule panuse Malta Vabariigis registreeritud äriühingu XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas YYY summas 312.50 eurot. Kuna panus oli tehtud ette teada tulemusele, siis A. Pomazan võitis ning tema kliendikontole kanti panuse võidusumma 625 eurot. Võidusumma ülekandmisel oli panustamiskeskkond eksimusse viidud arvates, et tegemist on tavapärase ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummaga. Tegelikkuses oli aga A. Pomazan panustades teadlik, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning sellega tekitas ta Malta Vabariigis registreeritud äriühingule XXX varalist kahju summas 312.50 eurot (so. panuse võidusumma miinus panustatud summa). Sarnaselt toimis A. Lõsanov, kes tegi panuse 6
(41)1-23-4242 summas 500 eurot. Kuna panus oli ette teada tulemusele, siis A. Lõsanov võitis ning tema kliendikontole kanti panuse võidusumma 783.34 eurot. Sellega tekitas ta kannatanule varalist kahju summas 283.34 eurot (so. panuse võidusumma miinus panustatud summa). Sarnaselt toimis eeluurimisel tuvastamata isik, omades kokkuleppemängu toimumise ja tulemuse kohta eelnevat teavet, ning tegi mängule panuseid kriminaalmenetluses tuvastamata välisriigi panustamiskeskkonnas. Kuna isik oli panustades teadlik, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning et tema panused olid tehtud ette teada tulemusele, siis sellega ta eksitas panustamiskeskkonda ning tekitas kõnealust panustamiskeskkonda haldavale äriühingule tuvastamata summas varalist kahju.
  2. aprillil 2022 Tallinna JK Legion U21 ja Tartu JK Welco vahel toimunud mängul käis koha peal mängu vaatamas A. Lomov, kelle ülesandeks oli edastada Anton Seredalt saadavaid signaale mängijateni ning anda samal ajal Anton Seredale kohapealt võimalikult operatiivset informatsiooni mängu käigu kohta. Antud jalgpallimängul mängis teiste hulgas ka Tallinna JK Legion U21 mängija N.E , kes vastavalt Anton Seredalt eelnevalt saadud juhistele ning vastavalt ühisele omavahelisele eelnevale kokkuleppele mängis jalgpalli kindlale tulemusele. Mängu tulemust ette teades tegid Anton Sereda ja N. Lõsanov läbi tuvastamata isikute kõnealusele mängule rahalisi panuseid, eksitasid sellega panustamiskeskkonda ning tekitasid kuriteoga viimasele tuvastamata summas varalist kahju.
  4. mail 2022 Tallinna JK Legion U21 ja Läänemaa JK vahel toimunud mängul mängis teiste hulgas ka N.E , kes vastavalt Anton Seredalt eelnevalt saadud juhistele pidi tagama, et jalgpalliklubi Tallinna JK Legion U21 võidab kõnealuse mängu. Siiski temast mitteolenevatel põhjustel eelnevalt kokku lepitud tulemust ei saavutatud ning mäng lõppes Läänemaa JK võiduga tulemusega 0:
  5. Anton Sereda ja N. Lõsanov olid küll läbi tuvastamata isikute teinud juba kõnealusele mängule rahalisi panuseid, kuid nendest olenemata asjaoludel nad konkreetsel juhul panustamisega ei võitnud ning seega jäi nende tegu kuriteokatse staadiumisse.
  7. mail 2022 Läti Vabariigis FK Jelgava ja FK Dinamo Riga vahel toimunud mängul mängisid tuvastamata isikud vastavalt Anton Seredalt eelnevalt saadud juhistele ning vastavalt ühisele omavahelisele eelnevale kokkuleppele jalgpalli kindlale tulemusele. Mänguga seonduvalt suhtles Anton Sereda N.E ning N. Lõsanoviga. Mängu tulemust ette teades tegi Anton Sereda läbi tuvastamata isikute kõnealusele mängule rahalisi panuseid, eksitasid sellega panustamiskeskkonda ning tekitasid kuriteoga viimasele tuvastamata summas varalist kahju. Menetlus maakohtus ning maakohtu otsus
  8. Maakohus lõpetas A. Pomazani suhtes menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Teised süüdistatavad mõistis maakohus süüdi ja karistas neid erinevates pikkustes vangistusega, jättes kõikide süüdistatavate vangistused tingimisi täitmisele pööramata.
  9. Kõik süüdistuses etteheidetud teod leidsid tõendamist, ent maakohus leidis, et
  10. aprilli
  11. a mänguga Tallinna JK Legion U21 ja Tartu JK Welco vahel seonduv episood jäi katsestaadiumisse, sest vastased lõid kiire värava. A. Lõsanov jõudis panustada, kuid ta kaotas, sest mäng ei läinud nii nagu soovitud. Maakohus tuvastas, et iga süüdistatav täitis kuritegude toimepanemisel oma rolli. 7
(41)1-23-4242
  1. Tegu on õigesti kvalifitseeritud kelmusena. Sealjuures on selline käsitlus kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr 1-13-
  4. Totot mängiv isik, kes panustab olukorras, kus ta on teadlik panustatava mängu tulemuse või selles sisalduvate asjaolude osas eelneva kokkuleppe sõlmimisest, loob hasartmängu korraldajas eksiarusaama sellest, et võidu väljamaksmine põhineb juhuslikkusel. Kihlveokontor tegutseb kirjeldatud olukorras võitjale võitu välja makstes eksimuses, sest ta eeldab, et isikule väljamaksutud võidusumma kujunes juhuslikkuse põhimõttel ja selles ahelas on olemas kõik kelmuse süüteokoosseisu elemendid: tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine kihlveokontoril, sellest ajendatud varakäsutus, varaline kasu toimepanijal ja tema tahtlus, mis hõlmab kõiki objektiivse koosseisu elemente.
  5. Asjaolu, et panustamine toimus läbi internetikeskkonna on õige, kuid see ei muuda kelmust automaatselt internetikelmuseks. Käesoleval juhul oli arvuti vaid tehniline vahend, mille abil edastati andmed kihlveokontorile. Kogu pettuse keskmes on kokkuleppemängude organiseerimine, info hankimine, kokkuleppemängud ise ja ilma nendeta ei oleks olnud võimalik rahalist kasu saada ega teenida ning kõik see toimus inimeste poolt toime panduna reaalses maailmas. Antud juhul varalise kasu saamise eesmärgil loodi teadvalt vale ebaõige ettekujutus, kuid mil viisil seda täpselt luuakse seaduses ei käsitleta ja antud juhul kogu eelnev pettus tekitati kokkuleppemängude abil ja edastati läbi internetikeskkonna panustena, aga nende panuste vastuvõtmise, jälgimisega, koefitsientide kontrollimisega tegelesid samuti isikud, mistõttu ka see osa ei olnud täielikult automatiseeritud ja see nähtus asjatundja selgitustest. Seega ei olnud tegemist internetikelmusega.
  6. Kohus leidis, et teo toimepanemise koht on Eesti Vabariigis. Kelmuseid toimepanev grupp moodustati Eestis, see grupp tegutses Eestis ja kõikide süüdistatavate elukoht on Eestis. Samuti 3 kokkuleppemängu toimusid Eestis ja ka kasu saadi Eestis. Asjaolu, et panustamiskeskkond kui vahend varalise kasu saamiseks oli välisriigi hasartmängu keskkond, kes kahju sai, ei muuda arusaama kuriteo toimepanemise kohast, kuna tegemist oli vältava kuriteoga. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatavate puhul kordagi vahepeal ei katkenud kuriteo toimepanemise tahtlus ja kogu nende tegevus oli hõlmatud ühtest tahtest eksitada kihlveokontoreid, saada kasu ja see tahe oli jätkuv ja kajastus kõikides eelanalüüsitud tõendites ning seda ei muuda ka asjaolu, et 2 mängu toimusid Läti Vabariigis. Kõik see on hinnatav ühe teona ja pole oluline, et mingid osateod toimusid kuskil mujal, sest kõik oli hõlmatud ühtsest eesmärgist. Mis puudutab kahte Lätis toimunud kokkuleppemängu, siis kohtus leidis tõendamist, et seda organiseeriti Eestis ja kuna tegemist kogumis oli vältava kuriteoga, siis ka antud kahe mängu toimepanemise koht ei väära seisukohta, et antud kuriteo toimepanemiseks loodud spetsiaalne grupp tegutses Eestis. Kõik süüdistatavad elavad Eesti Vabariigis ning nende grupisisesed kohtumised toimusid samuti Eesti Vabariigis.
  7. Vastuseks kaitsja Meelis Masso kohtuvaidlustes tõstatatud küsimusele, et kohtueelsel menetlusel rikuti A. Lomovi põhiõigusi ning teda sunniti iseenda vastu tunnistama, vastas kohus, et sellekohased tõendid puuduvad. Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjani apellatsioon
  8. Artur Sereda kaitsja Karine Nersesjan palub maakohtu otsuse tühistada, Artur Sereda õigeks mõista ning hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju. 8
(41)1-23-4242 15. Kaitsja leiab, et Artur Sereda tegu ei vasta kelmuse kuriteokoosseisule. Teo tõendatuse korral võib tegemist olla arvutikelmusega

§ 213

lg 1 järgi, sest, süüdistuse kohaselt väidetavalt kogu tegevus alates panustamisest panustamiskeskkonnas kuni väljamaksete tegemiseni on YYY panustamiskeskkonna poolt automatiseeritud arvutiprogrammina. Kuna HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on

§ 213

lg 1 suhtes erinormiks, vastab süüdistuses kirjeldatud tegevus väärteokoosseisule.

  1. Samuti leiab kaitsja, et Artur Seredat ei saa käsitada kaastäideviijana. Selle kohta pole esitatud ühtegi tõendit ning maakohtu argumentatsioon tugineb üksnes sellele, et ta on Anton Sereda vend ning nad suhtlevad omavahel. Väidetava kokkuleppemängu jälgimine Riias ei tähenda, et Artur Sereda oleks kaastäideviija. Ei ole tõendatud, et ta eesmärgiks oli Anton Seredale informatsiooni edastamine mängu käigu ja tulemuste kohta. Samuti ei ole tõendatud, et eesmärgiks oli ka FK Dinamo Riga mängijatele märguannete edastamine – neid mängijaid ei ole tuvastatud ega üle kuulatud, tegemist on oletustega.
  2. Kaitsja palub hüvitada Artur Seredale kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju. N.E kaitsja Urmas Simoni apellatsioon
  3. N.E kaitsja Urmas Simon palub maakohtu otsuse tühistada ning N.E õigeks mõista.
  4. N.E osales küll süüdistuses nimetatud mängudes, kuid ei ole mingit kokkulepet mängude mõjutamiseks või tulemuse saavutamiseks teinud. TJK Legioni ja Tartu Welco vahel toimunud mängu kaotasid nad seetõttu, et vastane oli oluliselt tugevam. N.E andis vaid Anton Seredale vastasmeeskonna nimekirja, kuid see on avalik teave. Üks mängija ei saagi jalgpallimängu oluliselt mõjutada.
  5. N.E ei ole ka ise ühelegi mängule rahaliselt panustanud ega tulu saanud. Tema pole kannatanule kahju tekitanud, vaid mängis lihtsalt jalgpalli. Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso apellatsioon
  6. Andrei Lomovi kaitsja Meelis Masso palub maakohtu otsuse tühistada ning A. Lomov õigeks mõista.
  7. Maakohus eksis, kui leidis, et kohaldub Eesti karistusseadus, sest jättis tähelepanuta, et süüteokoosseisu kuuluv tagajärg saabus välismaal. Järelikult ei saa kohaldada Eesti karistusseadust.
  8. Maakohus tuvastas valesti, et süüdistatavale etteheidetud tegevus vastab kelmuse koosseisule.

§ 209

lg 1 järgi on koosseisupäraseks teoks teisele füüsilisele isikule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine. Kohtuotsuses tuvastatakse, et ebaõige ettekujutus loodi panustamiskeskkonnale.

  1. Süüdistatav võis oma tegevusega mõjutada
  2. aprillil 2022 toimunud mängu, aga ei loonud sellega kellelgi tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Ta võis küll mõjutada mängu tulemust selliselt, et keegi võidaks toto, kuid see on HasMS § 100 järgi väärtegu.
  3. aprilli
  4. a episood jäi katsestaadiumisse ning nimetatud väärteo katse ei ole karistatav.
  5. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas saab süüdistatavat pidada kaastäideviijaks. Talle heidetakse ette üksnes seda, et ta istus autos, käis jalgpalli vaatamas ja suhtles teiste 9

(41)1-23-4242 süüdistatavatega. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludel võib teda pidada vahendiks, keda kasutati süüteo täideviimiseks. Isegi, kui A. Lomov nõustus kuriteo toimepanemise ettepanekuga, ei ole

§ 221lg 1 eeldused täidetud.

  1. Süüstavad tõendid, mis on saadud teiste süüdistatavate mobiiltelefonide ja arvutite vaatluse tulemusena, on lubamatud tõendid, sest nende saamisel on rikutud enese mittesüüstamise privileegi. Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjari apellatsioon
  2. Anton Sereda kaitsja Dmitri Školjar palub maakohtu otsuse tühistada ning Anton Sereda õigeks mõista.
  3. Kaitsja leiab, et Anton Sereda tegu ei vasta kelmuse kuriteokoosseisule. Teo tõendatuse korral võib tegemist olla arvutikelmusega

§ 213lg 1 järgi, sest kogu tegevus toimus YYY panustamiskeskkonnas. Kuna Has

MS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on

§ 213

lg 1 suhtes erinormiks, vastab süüdistuses kirjeldatud tegevus väärteokoosseisule.

  1. Süüdistuse tekst on ebavajalike detailidega üle koormatud ning rikub kaitseõigust. Samuti mõjutab see süüdistatavate võimekust ütlusi anda. Nikolai ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon
  2. Nikolai ja Anatoli Lõsanovi kaitsja Silver Reinsaar palub maakohtu otsuse tühistada, süüdistatavad õigeks mõista ning hüvitada neile süüteomenetluses tekitatud kahju.
  3. Kaitsja leiab, et maakohus on ekslikult süüdistatava tegevuse

§ 209järgi kvalifitseerinud.

Süüdistuses ette heidetud tegu vastab

§-s 213 sätestatud arvutikelmuse tunnustele. Kihlveoportaalis ei toimu inimesele omast intellektuaalset andmetöötlusprotsessi, mida saaks eksitada. Eksida saab vaid inimene. Maakohtu seisukoht, et panuste vastuvõtmise, jälgimise ja koefitsientide kontrollimisega tegelevad inimesed, ei tugine tõenditel. Kriminaalasjas ei ole tõendatud konkreetsete panustamiskeskkondade tööprotsesse. See oletuslik väide on rahatud asjatundja ütlustele. Ka pangas töötavad inimesed, kes saaksid vajadusel pettuslikud tehingud peatada, kuid ometigi on Riigikohus asunud seisukohale, et võõrast PIN-koodi kasutades pangaautomaadist sularaha välja võttes pannakse toime arvutikelmus. Maakohtu käsitlus, et kogu pettuse keskmes oli kokkuleppemängude organiseerimine, mis toimus reaalses maailmas, ei ole tähtis. Sarnased tegevused võivad eelneda ka võõra PIN-koodiga automaadist sularaha väljavõtmisele. Kuna HasMS § 100 on

§ 213

suhtes erinormiks, tuleb süüdistatavate tegevus kvalifitseerida väärteona, mis on aga aegunud. Järelikult tuleb süüdistatavad õigeks mõista. Maakohus on ka väljunud süüdistuse piiridest, sest süüdistuses on ette heidetud panustamiskeskkonna eksitamist, mitte kihlveokontoris töötavate inimeste eksitamist. 32. Süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise koht ei ole Eesti Vabariik. Teo toimepanemise kohaks on isiku eksitusse sattumise ja varakäsutuse tegemise asukoht. Selleks oleks Malta Vabariik. Ka tagajärg saabus seal. Analoogiliselt on Riigikohus lahendanud küsimuse sellest, kus toimub e-maksuameti kontole sisenedes valeandmete esitamine. Maakohtu viide sellele, kus väidetavat kuritegu organiseeriti, ei ole teo toimepanemise koha mõttes oluline. Kokkuleppemäng kui selline ei ole koosseisutunnuseks. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kuriteo vältavus mõjutab teo 10

(41)1-23-4242 toimepanemise kohta. Tegu ei olnud ka vältav ega jätkuv. Kuna teo toimepanemise koht on Malta ning karistusseadustiku kohaldumine ei tule ka

§-st 7, ei kohaldu Eesti karistusõigus. Lisaks ei ole tõendeid kogutud ka selle kohta, kus toimus panuste tegemine. Maakohus tugines oletustele, kui järeldas, et süüdistatavad tegutsesid Eestis. Väidetava 17 000 euro suuruse kahju puhul ei ole kannatanut tuvastatud ning in dubio pro reo põhimõttel tuleb järeldada, et panustamine toimus väljaspool Eesti karistusseaduse kohaldamisala.

  1. Maakohus ei ole tuvastanud süüdistatavate ja kihlveokontorite omavahelist suhet – prokuratuur ei ole esitanud isegi panustamiskeskkondade üldtingimusi. Seega ei ole aru saada, millistel tingimustel ennustamine kokku lepiti. Nii ei saa järeldada, et tegelikest asjaoludest on tekitatud ebaõige ettekujutus. Poolte vahel võis olla kokku lepitud ka „mittetavapärane“ ennustamine. Maakohus on süüdistatavatele ette heitnud näiteks ka panuste tegemisel mängijate koosseisu teadmist, kuigi panuseid tehti mängu ajal, mil koosseis oli teada kõigile isikutele.
  2. Maakohtu otsusest ei nähtu tehtud panuste seost väidetavate kokkuleppemängudega ning puudub selgitus, miks tuleb neid panuseid lugeda kellegi eksitamiseks kelmuse mõistes. Isegi kui eraldiseisvalt tuvastada kokkuleppe sõlmimine mängu tulemuste osas ja panuste tegemine, ei ole väidetavaid kokkuleppemänge ja süüdistatavate poolt tehtud panuseid võimalik seostada. Maakohus on täielikult tähelepanuta jätnud selle, millisele tulemusele panustati, kas panus vastas väidetavale kokkulepitud tulemusele ja milles seisnes panustamiskeskkonna eksimus.
  4. aprilli
  5. a mängu osas viitab kohus üksnes sellele, et N.E edastas Anton Seredale meeskonna koosseisu. Kuna panus tehti mängu ajal, ei oma koosseisu teadmine mingit tähtsust, sest selleks ajaks on see igale panustajale teada. Mäng mängiti vastavalt oma sportlikele võimetele.
  7. aprilli
  8. a mängu osas ei ole samuti tuvastatud tehtud panuste liike ja sisu ning seda, kuidas oleksid need väidetavate kokkulepetega mängu ajal seotud.
  10. aprillil 2022 tehtud panuse ette heitmine A. Lõsanovile väljub süüdistuse piiridest, sest talle selles osas etteheiteid tehtud ei ole. Kuna N. Lõsanov
  11. aprilli 2022 mängul ei panustanud ja A. Lõsanovile pole ses osas süüdistust esitatud, tuleb nad õigeks mõista. Maakohus on ka tegu valesti katsena käsitanud, sest panustamisega ei olnud veel alustatud.
  12. Maakohtu otsusest ei selgu ka seda, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud 17 000 euro kahju tekkimine tuvastamata panustamiskeskkondadele. Otsus tugineb suuresti telefonikõnedele, kuid in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuleb eeldada, et panused olid õiguspärased. Otsusest nähtub vaid 10 000 eurose kahju tuvastamine, kuid arusaamatu on, kuidas tekkis väidetav täiendav 7000 euro suurune kahju. Olemasolev tõendikogum ei võimalda järeldada, et
  13. aprillil 2022 teenisid süüdistatavad 10 000 eurot panustamiskeskkondade eksitamise teel – see järeldus tugineb ainult Anton Sereda telefonitsi tehtud avaldusel. Tuvastamata on seosed väidetavate kokkulepete ja panuste vahel. Mängijatega kokku leppimine, et nad võidavad, ei ole käsitatav kelmusena.
  15. mai
  16. a mängu osas ei ole N. ja A. Lõsanovile süüdistust esitatud, mistõttu väljus maakohus neid süüdi tunnistades süüdistuse piiridest. 11

(41)1-23-4242
  1. Maakohtu otsusest ei nähtu ka seda, milline oli N. Lõsanovi teopanus
  2. aprillil 2022 ning
  3. mail 2022 toimunud mänguga seotud kelmuse toimepanemisel ning milline oli A. Lõsanovi teopanus
  4. aprilli
  5. a ning
  6. aprilli
  7. a mänguga seonduvalt. Prokuratuuri vastus
  8. Prokuratuur palub jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  9. Maakohus juhindus õigesti ubikviteedipõhimõttest, kui leidis, et teo toimepanemise koht on Eesti.
  10. Maakohus käsitas süüdistatavate tegusid õigesti kelmuse, mitte arvutikelmusena. Süüdistust esitades lähtuti Tallinna Ringkonnakohtu
  11. a otsuse seisukohtadele. Kui kohus leiab, et HasMS § 100 ei võimalda endiselt süüdistatavaid süüdi mõista, tuleb ette võtta põhjalikum seadusemuudatus. Arvutisüsteemi ja arvutiandmete mõistete avamiseks tuleb juhinduda direktiivist 2013/40/EL. Arvutiandmed peavad olema esitatud infosüsteemis töötlemiseks sobivas vormis. See eeldab teavet, mida arvutisüsteem suudab töödelda vahetult ning selleks ei saa olla suulises kõnes avalduv või mänguväljakul toimuv. Erinevalt pangaautomaadi näitest ei ole kokkulepitud tulemusega mängu korraldamine ja kihlveoportaalis mängule panustamine käsitatav ebaseadusliku sekkumisena andmetöötlusprotsessi. Varaline kahju ei tekkinud pelgalt panuste tegemisega, vaid oluline oli see, et peale panuste tegemist toimuks platsil ka reaalne mäng ning mängu tulemused vastaksid tehtud panustele ja jõuaksid kihlveoportaali. Teo ebaõigussisu ei seisnenud panuste tegemises, sest see ei olegi kuritegu. Oluline oli see, mis toimus jalgpalliväljakul. Säilis ka risk, et tegevus nähakse läbi. Kelmuse ja arvutikelmuse vahe seisnebki selles, kas inimfaktoril on võimalik sündmustesse sekkuda või toimub kõik automaatselt. Ahelas on kusagil inimesed, kes sisestavad tulemused süsteemi ning neid peteti. Kuna monitoorijad sekkuvad andmeprotsessi jooksvalt muutes nt koefitsiente, ei ole näide võrreldav sularahaautomaadiga.
  12. Kui kohus leiab, et tegu ei vasta kelmuse koosseisule, võib siiski süüdistatavate tegevus vastata kelmuse kõlbmatu katse koosseisule, sest süüdistatavad tegutsesid arusaamises, et panevad toime kelmuse.
  13. Maakohus tuvastas õigesti, et kohtueelses menetluses ei sunnitud tunnistajaid iseenda vastu tunnistama. Süüdistatavad andsid andmekandjad ja sidevahendid vabatahtlikult välja pärast nendele õiguste tutvustamist. Nad ei teinud etteheiteid ka menetlustoimingu protokollis.
  14. Maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et iga süüdistatav andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviija kvaliteediga teopanuse. Ringkonnakohtu istung
  15. Ringkonnakohus otsustas
  16. juuni
  17. a määrusega vaadata kriminaalasi läbi suulisel istungil. Enne istungit esitas ringkonnakohus pooltele kirjalikud küsimused. Ringkonnakohtu istung toimus
  18. juulil
  19. Kaitsjad palusid apellatsioonid rahuldada, prokuratuur vaidles apellatsioonidele vastu. Ringkonnakohus määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks hiljemalt
  20. septembril
  21. N.E surm ning menetluse uuendamine 12
(41)1-23-4242
  1. Erinevates uudisteportaalides avaldati
  2. septembril 2025 uudis, et N.E on surnud. Selgitamaks välja, kas menetlus tuleb KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada, uuendas ringkonnakohus
  3. septembril menetluse ning andis prokuratuurile ja N.E kaitsjale kuni
  4. oktoobrini aega esitada neile teadaolev informatsioon selle kohta, kas N.E on surnud. Kaitsjal paluti teada anda, kas tal on teavet N.E lähedaste kohta, kel on õigus taotleda menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. Märgitud kuupäevaks andsid N.E kaitsja ja prokurör teada, et neil N.E surma ega lähedaste kohta infot ei ole.
  5. Ringkonnakohus pöördus
  6. oktoobril 2025 informatsiooni saamiseks Välisministeeriumi poole.
  7. oktoobril edastas Välisministeerium ringkonnakohtule N.E itaaliakeelse surmatunnistuse.
  8. oktoobril valmis surmatunnistuse tõlge.
  9. oktoobril andis ringkonnakohus N.E vanematele tähtaja kuni
  10. oktoobrini 2025 anda teada, kas nad soovivad menetluse jätkamist N.E rehabiliteerimise eesmärgil.
  12. oktoobril 2025 saabus ka Kohtute Infosüsteemi automaatteavitus selle kohta, et N.E rahvastikuregistri andmetes on toimunud muutus ning rahvastikuregistri järgi suri N.E
  13. septembril
  14. Samal kuupäeval palusid N.E vanemad pikendada kohtu antud tähtaega kuni
  15. novembrini 2025, sest N.E kaitsja viibis puhkusel. Kohus rahuldas selle taotluse.
  17. oktoobril 2025 esitas U. Simon kohtule taotluse N.E suhtes menetluse lõpetamiseks seoses süüdistatava surmaga. Taotlusele lisas kaitsja N.E vanemate kinnituse, et nad ei soovi menetluse jätkamist N.E rehabiliteerimise eesmärgil.
  19. novembril 2025, s.o N.E vanemate taotletud pikendatud tähtaja möödumisel, andis kohus menetlusosalistele aega kuni
  20. novembrini 2025 täiendavate taotluste esitamiseks ning teavitas, et ringkonnakohtu otsus tehakse avalikult kättesaadavaks hiljemalt
  21. novembril
  22. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (I) Sissejuhatus
  23. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, kvalifitseerib süüdistatavatele ette heidetud teod ümber arvutikelmuseks ning vähendab kõikide süüdistatavate süüditunnistamise mahtu, mis tingib ka osade süüdistatavate karistuse kergendamise. Ühtki süüdistatavat õigeks ei mõisteta, ent N.E suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus tema surma tõttu.
  24. Esmalt põhjendab ringkonnakohus menetluse lõpetamist N.E suhtes (II). Kolleegium ei tuvasta, et mobiiltelefonidele ja arvutitele ligipääsu saamisega oleks menetlusõigusi rikutud (III). Ringkonnakohtu hinnangul vastab süüdistusaktis kirjeldatud tegevus arvutikelmuse kuriteokoosseisule. Kolleegium leiab, et HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisul on arvutikelmuse kuriteokoosseisu kõrval ka eraldiseisev kohaldamisala, mistõttu ei ole see arvutikelmuse suhtes erinormiks ega välista süüdistatavate süüditunnistamist arvutikelmuses. Ringkonnakohus saab kvalifikatsiooni muuta, sest sellega ei raskendata süüdistatavate olukorda (IV).
  25. Ringkonnakohus leiab, et arvutikelmuse teo toimepanemise kohaks on ubikviteedipõhimõttest tulenevalt koht, kus 1) andmeid arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid sisestatakse; 2) asub kannatanu arvutisüsteem, kuhu andmeid ebaseaduslikult sisestatakse; 3) saabus kahju. Neist põhimõtetest lähtudes leiab ringkonnakohus, et kõik 13
(41)1-23-4242 süüdistuses kirjeldatud teod on toime pandud (ka) Eestis. (V). Kolleegium jagab apellantide seisukohta, et maakohus on kõiki süüdistatavaid kaastäideviijatena käsitades ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud, mistõttu tuleb ringkonnakohtul anda uus hinnang iga toimepanija teopanusele kõigis osategudes (VI).
  1. Edasi lahendab ringkonnakohus apellatsiooniväited kõikide osategude osas eraldi. Kolleegium leiab, et süüdistuses kirjeldatud
  2. aprillil 2022 toime pandud tegu ei saa süüdistusakti piirest väljumata kuriteona käsitada. Teistel süüdistuses nimetatud kuupäevadel on ringkonnakohtu hinnangul toime pandud arvutikelmus või selle katse, ehkki kõik süüdistatavad ei ole igas osateos käsitatavad kaastäideviijatena (VII).
  3. Süüdimõistmise mahu vähenemise tõttu vähendab ringkonnakohus osaliselt süüdistatavatele mõistetud karistusi (VIII) ning muudab maakohtu otsustusi menetluskulude osas (IX)
(1). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude küsimuse (IX)
(2). (II) Kriminaalmenetluse lõpetamine N.E suhtes
  1. Rahvastikuregistri andmetest ning Välisministeeriumi vahendusel Itaalia Vabariigist edastatud dokumentidest nähtub, et N.E suri
  2. veebruaril
  4. KrMS § 274 lg 1 (koosmõjus KrMS § 331 lg-ga 1) ning § 199 lg 1 p 4 järgi tingib süüdistatava surm kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 274 lg 2 p 2 järgi ei lõpetata kriminaalmenetlust, kui selle jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil taotleb süüdistatava lähedane. N.E vanemad ei soovinud menetluse jätkamist. Niisiis tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse N.E süüditunnistamise ja karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel uue otsuse ning lõpetab N.E suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga.
  5. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et ehkki menetluse lõpetamine tähendab, et N.E süüküsimust ega tema kaitsja apellatsiooni sisuliselt ei hinnata, ei ole kohtuasja eripärast – st süüdistus on esitatud kuriteo kaastäideviimises – tulenevalt võimalik kriminaalasja teiste süüdistatavate osas lahendada nii, et N.E tegusid üldse ei käsitletaks. Seda silmas pidades toonitab kolleegium, et N.E tegudele antakse hinnang üksnes ulatuses, milles see on vajalik teiste süüdistatavate süüküsimuse lahendamiseks ning sellest ei saa teha järeldusi N.E süü kohta (sellise käsitluse kooskõlast süütuse presumptsiooni ning direktiivi (EL) 2016/343 art 4 lg-ga 1 koos viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale vt EK 05.09.2019, C-377/18). Seega ei tohi ühtki osa ringkonnakohtu otsusest mõista nii, nagu N.E-d käsitataks kuriteo toimepanijana. Kuna kriminaalmenetlus N.E suhtes lõpetati, ei tohi põhiseaduse § 22 lg 1 ning KrMS § 7 lg 1 järgi N.E-d süüdi olevana käsitada ka siis, kui ringkonnakohtu otsus sellisel kujul jõustub. (III) Menetlusõiguslik rikkumine tõendite saamisel
  6. A. Lomovi kaitsja M. Masso leiab, et A. Lomovit süüstavad tõendid saadi teiste süüdistatavate põhiõiguste rikkumise teel. Nimelt saadi tõendeid süüdistatavate arvutitest ja mobiiltelefonidest, ent süüdistatavatele ei selgitatud aktiivselt nende õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei võtnud selles küsimuses seisukohta. 14
(41)1-23-4242
  1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõendi lubatavusele tuleks esitada vastuväited kohtuliku uurimise käigus. Kui seda ei tehta, võib kohus eeldada, et poolel tõendi vastuvõtmisele vastuväiteid ei ole. Vastuväidete esitamine alles kohtuvaidluse käigus on põhjendatud vaid siis, kui tõendi lubatavust mõjutav asjaolu sai kaitsjale hiljem teatavaks. Süüdistatavate Anton Sereda, N.E ja N. Lõsanovi elukohtade läbiotsimisel leitud tehnikaseadmete vaatlusprotokollide tõendina vastuvõtmisele kaitsja kohtulikul uurimisel vastu ei vaielnud (I kd, tl-d 91-94 pöördel). Vastuväiteid ei olnud ka süüdistatavate elukohtade või autode läbiotsimismääruste ja -protokollide lubatavusele (I kd, tl-d 97102). Viited võimalikule enese mittesüüstamise privileegi rikkumisele esitas kaitsja alles kaitsekõnes (VII kd, tl 29).
  2. Ringkonnakohus möönab, et maakohus, otsustades kaitsja vastuväitele siiski sisuliselt vastata, jäi väga napisõnaliseks. Nimelt piirdus kohus seisukohaga, et Kohtul puuduvad sellekohased tõendid. Arvestades kaitsja seisukohta, ei saa seda aga kohtule ette heita. Selmet esitada konkreetne seisukoht või taotlus, märkis kaitsja kohtuvaidlustes: tekib selles osas küsimus, et kas selliseid tõendeid kogudes ei ole menetleja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust […] Käesolevas asjas tekib küsimus, kas osapooltele selgitati aktiivselt nende õigusi mitte aidata kaasa tõendite leidmisele nende mobiiltelefonidest ning arvutitest või mitte. Seega küsimuse all on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine menetleja poolt (V kd, tl 29). Kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõte – eriti menetlusõigust puudutavates küsimustes – eeldab poolte aktiivset rolli. Leides, et tõend on lubamatu, tuleb kohtule esitada konkreetne seisukoht või taotlus ning vajadusel viidata ka tõenditele, millel selline seisukoht põhineb. Õhku visatud arutluskäik, et ehk võib ühes või teises asjas küsimusi tekkida, ei ole seisukoht ega taotlus. Alles apellatsioonis sai kaitsja seisukoht konkreetsema sisu. Nüüd on apellant seisukohal, et menetleja ei selgitanud süüdistatavatele nõuetekohaselt nende õigusi.
  3. Ehkki kaitsja on oma seisukohaga hilinenud, märgib ringkonnakohus siiski, et menetlustoimingu protokollide järgi tutvustati kahtlustatavatele enne tehnikaseadmete paroolide küsimist õiguste deklaratsiooni (IV kd, tl-d 85, 121, 151). Riigikohtu praktika järgi ei ole aga menetlusõiguse rikkumisega tegemist siis, kui kahtlustatav annab vabatahtlikult paroolid välja pärast seda, kui talle on õiguste deklaratsiooni tutvustatud (RKKK 16.06.2023, 1-21-1421, p-d 66-68). Olgu märgitud seegi, et ükski süüdistatav, kelle enese mittesüüstamise privileegi väidetavalt rikuti, ise sellele ei tugine. (IV) Kelmus (

§ 209

), arvutikelmus (

§ 213) või väärtegu (HasMS § 100)

(1)Sissejuhatus 65. Apellatsioonimenetluse keskne õiguslik küsimus on selles, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab kelmuse (

§ 209

) või arvutikelmuse (

§ 213) kuriteokoosseisule või sootuks Has

MS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisule.

  1. See vaidlus sai alguse Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 1-1310768 punktides 8.2-8.4 väljendatud seisukohast, mille järgi on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis erinormiks

§-s 209 sätestatud kelmuse kuriteo suhtes. Viidatud kriminaalasjas – nii nagu siingi – heideti süüdistatavatele ette niinimetatud kokkuleppemängudele panustamist internetikeskkonnas. Olgu märgitud seegi, et üks süüdistatavatest oli ka tookord Anton Sereda. Ringkonnakohus leidis, et interneti teel tehtud kihlveopettus täidab küll kõik kelmuse koosseisutunnused, ent selline tegevus tuleb eri- ja üldnormi vahekorra tõttu kvalifitseerida HasMS §-s 100 sätestatud 15

(41)1-23-4242 väärteokoosseisu järgi. Vastuseks ringkonnakohtu seisukohale1 täiendati 16. detsembril 2016 jõustunud redaktsioonis HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu subsidiaarsussättega. Uue redaktsiooni järgi on väärteoga tegemist üksnes siis, kui puudub

§-s 209 sätestatud süütekoosseis.

  1. Kaitsjad jagavad
  2. a ringkonnakohtu otsuse seisukohta, et HasMS § 100 on erinormiks kelmuse suhtes, ent mitte seda, et interneti teel tehtud kihlveopettus vastab

§-s 209 sätestatud koosseisule. Kaitsjad leiavad, et selline tegu võiks põhimõtteliselt vastata vaid

§-s 213 sätestatud arvutikelmuse koosseisule. Kuna HasMS § 100 uus redaktsioon viitab üksnes

§-le 209, tuleb kaitsjate arvates taas tõdeda, et süüdistatavatele ette heidetavad teod saavad vastata vaid HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisule, sest see on jätkuvalt erinormiks

§-s 213 sätestatud arvutikelmuse suhtes. 68. Ringkonnakohus nõustub kaitsjatega selles, et kui süüdistatavate tegevus vastab

§-s 213 sätestatud arvutikelmuse kuriteokoosseisule ning HasMS § 100 on arvutikelmuse suhtes erinormiks, saab kohaldada vaid väärteokoosseisu.

§ 2lg-s 4 sätestatud analoogiakeeld ei võimalda tõlgendada Has

MS §-s 100 tehtud viidet kelmuse üldkoosseisule selliselt, et see hõlmab ka kõiki kelmuse erikoosseise. Selle vastu räägib täiendavalt ka süstemaatiline tõlgendusargument, sest

§ 280

lg-s 2 on analoogne subsidiaarsusnõue sätestatud viitega

§-dele 209-213, st viidatud on nii kelmuse üldkui erikoosseisudele. 69. Ringkonnakohus hindab esmalt seda, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab kelmuse (

§ 209

) või arvutikelmuse (

§ 213) koosseisule

(2)ning seejärel lahendab küsimuse HasMS § 100 ning varavastaste süütegude üld- ja erinormi vahekorra kohta
(3).
(2)Kelmus (

§ 209

) või arvutikelmus (

§ 213) 70.

Ringkonnakohus soostub kaitsjatega, et süüdistuses kirjeldatud tegu vastab tõendatuse korral arvutikelmuse kuriteokoosseisule.

  1. Maakohus leidis, et tegemist on kelmusega. Kohus luges arvutit üksnes tehniliseks vahendiks, mille abil edastati andmeid kihlveokontoritele. Maakohtu hinnangul oli pettuse keskmeks kokkuleppemängud, ilma milleta poleks olnud võimalik varalist kasu teenida ning see kõik toimus reaalses maailmas. Samuti viitas maakohus sellele, et panuste vastuvõtmise, jälgimise ja koefitsientide kontrollimisega tegelesid samuti isikud, mistõttu ei olnud see täielikult automatiseeritud. Sealjuures tugines maakohus asjatundja selgitustele.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et panustamise toimumine läbi internetikeskkonna ei muuda kelmust automaatselt arvutikelmuseks. Kelmuse ja arvutikelmuse piiritlemisküsimus taandub sellele, kas eksitati teist inimest või sekkuti ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ja seeläbi mõjutati selle tulemust nii, et kannatanule tekkis vahetult varaline kahju. Kui arvutit kasutatakse vahendina inimese petmiseks, on tegemist kelmusega (nt saadetakse kannatanule pettuslik e-mail, mille tulemusena teeb eksimusse sattunud kannatanu varakäsutuse vmt). Kui aga arvutiprogrammi sisestatakse ebaseaduslikult andmeid nii, et see viib vahetult ja automatiseeritult varakäsutuseni, on tegemist arvutikelmusega (vt ka RKKK 22.06.2015, 3-1-1-94-14, p 212). 1 Vt Hasartmänguseaduse muutmise seadus 260 SE. Seletuskiri eelnõu esimese lugemise juurde, lk-d 1-
  3. 16

(41)1-23-4242
  1. Maakohus tugines sellele, et protsess ei olnud täielikult automatiseeritud. Prokuratuur viitas ka täiendavalt sellele, et kuna panustamisi pidevalt jälgiti, säilis vahelejäämise risk. Kolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendatud, milline oli panuste vastuvõtmise ning väljamakse tegemise automatiseerituse tase. Tuvastamata kannatanute puhul seda ei olekski saanud teha, ent niisamuti pole teada, kuidas toimus panuste vastuvõtmine ja väljamaksete tegemine XXX poolt hallatavas panustamiskeskkonnas YYY. Maakohtus kuulati üle asjatundjana MU, kes rääkis küll üldiselt koefitsientide arvutamisest jmt, ent tema ütluste põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, milline täpselt oli inimese roll panuse vastuvõtmisel ja väljamakse tegemisel. Järeldada saab, et üldjuhul koefitsiente korrigeeritakse jooksvalt ning samuti üritatakse täheldada võimalikke anomaaliaid, kuid see on ka kõik.
  2. See, et pettus võidakse läbi näha ning inimestel on põhimõtteliselt võimalik andmetöötlusprotsess peatada või sellesse muul moel sekkuda, ei muuda arvutikelmust kelmuseks. Nagu kolleegium eespool märkis, on kelmuse ja arvutikelmuse eristamisel oluline see, kas andmete sisestamine viib automaatse varakäsutuseni või on arvutisüsteem tõesti üksnes vahend, mille abil edastatakse teavet inimesele, kelle arusaamast ning otsusest varakäsutuse tegemine sõltub (nt tehingu heakskiitmine vmt). Näiteks loetakse arvutikelmuseks ka seda, kui toimepanija saab ilma loata ligi võõrale arvelduskontole ning teeb sealt endale ülekandeid (vt RKKK 04.02.2019, 1-18-117, p 11). Ka siis on põhimõtteliselt võimalik, et pettus nähakse läbi ja pank maksekorraldust ei täida (tuvastades nt tavapäratu ülekande juures rahapesu ohu, panka on varem teavitatud vmt). Pettuse võimaliku läbinägemise argument ei ole veenev ka seetõttu, et see ei iseloomusta mitte kelmuse toimemehhanismi, vaid pigem sõltub vahelejäämise risk sellest, kui mastaapne kihlveopettus ette võetakse. Võttes mh arvesse asjatundja MU ütlusi panustamiskeskkondade toimimise kohta, on kolleegiumi arvates sisuliselt võimatu, et panustamiskeskkond tuvastaks pettuse, kui kelmid piirduksid ühe tagasihoidlikus suuruses panusega võrdlemisi tavapärasele sündmusele, mille osas on mängijaga eelnev kokkulepe: nt panustatakse 100 eurot sellele, et võrdne vastasmeeskond lööb avapoolajal värava ning selle tagab varasem kokkulepe väravavahi või kaitsemängijaga. Seevastu saja inimese üheaegselt tehtud viie tuhande eurone panus sellele, et Eesti teise liiga mängus saadakse
  3. minutil punane kaart, tooks ilmselt kaasa väljamaksete peatamise ning inimeste sekkumise.
  4. Arvestades, mis mahus suured interneti teel panustamise võimalust pakkuvad keskkonnad tegutsevad, ei ole eluliselt usutav, et iga internetis tehtud panus jõuaks mõne inimeseni, kes seda isiklikult hindaks ning mängu järel otsustaks, kas väljamakse teha või mitte. Niisiis on teistsuguste tõendite puudumisel kolleegiumi jaoks usutav kaitsjate versioon, et panustamiskeskkond toimib automatiseeritult: panustaja teeb vastavalt koefitsiendile panuse ning ennustatud sündmuse toimumisel tehakse talle automaatselt väljamakse. Suuremate anomaaliate korral kihlveokontor sekkub, ent nagu eespool selgitatud, ei muuda see arvutikelmust kelmuseks.
  5. Prokuratuuri apellatsioonivastuses on täiendavalt argumenteeritud, justkui oleks pettuslikuks teoks olnud hoopis see, mis toimub väljakul. Jalgpalliteatri kaudu petetakse inimest, kes sisestab süsteemi tulemused, mida ta peab ehtsaks. Prokuratuur leiab, et teo ebaõigussisu ei seisnenud panuste tegemises, sest see ei ole eraldiseisvana kuritegu, vaid plaani realiseerumiseks oli oluline see, mis toimub jalgpalliväljakul. Kolleegiumi arvates irdub see käsitlus sellest, mida prokuratuur süüdistatavatele süüdistusaktis ette heidab. Süüdistusakti järgi seisnes pettuslik tegu ette teada tulemusele panustamises. Ka ringkonnakohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud kihlveopettuse raskuspunkt lasub just 17
(41)1-23-4242 panuste tegemisel, kus panustaja viib kihlveokontori eksimusse selles, et platsil toimuva hakkav ei ole tegelikult tema kontrolli all. Teisiti võiks olla üksnes siis, kui süüdistatavatele heidetaks ette mängu tulemuste manipuleerimist pärast heauskset panustamist. Näiteks oleks olukord, kus keegi panustab igasuguse eelteadmiseta sellele, et konkreetne mängija saab punase kaardi. Seejärel sõbruneb ta juhuslikult selle mängijaga ning lepib temaga kokku, et ta teeniks meelega punase kaardi. Toodud näites ei eksitanud ta panuse tegemisel panustamiskeskkonda ning valeandmete esitamine sai toimuda vaid platsil aset leidnud sündmustega. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. 77. Internetikeskkonnas totot mängides sisestab totomängija arvutiprogrammi andmeid. Andmete sisestamine on ebaseaduslik, kui panus tehakse sündmusele, mille aset leidmine ei sõltu juhuslikkusest, vaid mille toimumine on panustaja poolt ette määratud, talle ette teada või mille toimumise tõenäosust on totomängija oluliselt suurendanud. Andmete sisestamise ebaseaduslikkus tuleneb sel juhul nii seadusest (HasMS § 34 lg 6) kui ka sellest, et selliseks andmete sisestamiseks puudub kihlveokontori nõusolek. Kaitsjate tõstatatud vastuväide, et panustamiskeskkondade kasutajatingimused ei ole menetluses tõendatud, selles küsimuses kõrvaldamata kahtlust ei tekita. Tõenäosus, et mõni totokorraldaja lubaks panustada sündmusele, mille toimumine on totomängija poolt ette määratud, on sisuliselt olematu. Andmete sisestamine mõjutab andmetöötlusprotsessi tulemust, sest sisestatud andmetest sõltub väljamakse tegemine. Kui sündmus, millele panus tehti, saabub, toimub automaatsesse andmetöötlusprotsessi sekkumise tõttu väljamakse. Väljamakse tegemisel tekib totokorraldajale varaline kahju, sest tema vara väärtus väheneb ilma samaväärse vastusoorituseta. Vastusoorituseks on nõudeõigus totomängija vastu, kuid see nõudeõigus on väärtusetu või vähemasti oluliselt vähemväärtuslik, sest mängutulemust ette teades ei viinud panustaja päriselt oma nahka turule nii nagu teised heausksed totomängijad (vt selle kohta mõnevõrra pikemalt järgmises alapunktis). Varalise kahju tekkimine on põhjuslikult seotud andmete ebaseadusliku sisestamisega, sest mõeldes ära pettusliku panuse tegemise, langeks ära ka totokorraldaja varaline kahju. See kahju on andmetöötlusprotsessi mõjutamise vahetu järelm. Niisiis on arvutikelmuse objektiivne koosseis täidetud. Kui andmete sisestamisel pidas totomängija võimalikuks ja möönis, et sisestab arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid ning tekitab seeläbi totokorraldajale varalise kahju ja seadis eesmärgiks varalise kasu saamise, on täidetud ka

§ 213lg 1 subjektiivne koosseis.

78. Kokkuvõtvalt jagab kolleegium kaitsjate seisukohta, et süüdistuses kirjeldatud teod vastavad tõendatuse korral arvutikelmuse koosseisule.

(3)Kas HasMS § 100 on

§ 213suhtes erinormiks?

  1. Praegust kriminaalasja arutav koosseis Tallinna Ringkonnakohtu varasemat seisukohta üld- ja erinormi vahekorra kohta ei jaga. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis ei ole erinormiks kelmuse ega arvutikelmuse suhtes. Seega ei välista kõnesolev väärteokoosseis süüdistatavatele ette heidetud tegude kvalifitseerimist kummagi kuriteokoosseisu järgi.
  2. Spetsiaalsuspõhimõtte tavapäraseks näiteks on see, kui kaks koosseisu on muus osas kokkulangevad, ent üks koosseis sätestab ühe täiendava koosseisutunnuse (I koosseis: A+B; II koosseis: A+B+C). Täiendava koosseisutunnuse esinemisel (st juhtuski A+B+C) tuleb kohaldada erinormi. Kui kuriteo- ja väärteokoosseis langevad kokku, tuleb tegu kvalifitseerida väärteona, sest vastasel juhul ei saaks väärteokoosseisu kunagi kohaldada ning lähtuda tuleb eeldusest, et selliseid süüteokoosseise seadusandja luua ei soovi (vt ka RKKK 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p-d 13.2 ja 13.4.2; 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p 14; 18

(41)1-23-4242 05.10.2012, 3-1-1-66-12, p-d 10-11 ja 14.12.2012, 3-1-1-114-12, p 10). Võimalik on seegi, et süüteokoosseisud on osaliselt kokkulangevad, kuid erinevad üksteisest erinevate tunnuste poolest (I koosseis: A+B+C; II koosseis A+B+D). Kui esinevad kõik tunnused (st juhtub A+B+C+D), tuleb üld- ja erinormi vahekord lahendada tõlgenduslikult ning hinnata, kas väärteokoosseis on mõeldud juhtunut eraldi ja ammendavalt reguleerima. Kui ei, siis tuleb juhinduda

§ 3lg-st 5 ning karistada isikut vaid kuriteo eest.

Kui jaa, on väärteokoosseis erinormiks ning toimepanija vastutab üksnes selle järgi. Kokkuvõtvalt saab väärteokoosseisu erinormina käsitada eeskätt siis, kui arvatava üld- ja erinormi koosseisutunnuste kõrvutamise järel selgub, et väärteokoosseis (sh üks selle alternatiivakt) vastaks alati ka kuriteokoosseisule. Kui väärteokoosseisul jääb kuriteokoosseisu kõrval ka eraldiseisev kohaldamisala, ning vastupidise kasuks ei räägi teleoloogiline tõlgendusargument, ei ole tegemist spetsiaalsusega.

  1. HasMS § 100 oleks kelmuse ning arvutikelmuse mõttes erikoosseisuks siis, kui tõdeda, et kihlveopettuse käsitamisel kuriteona puuduks väärteokoosseisul (või vähemalt mõnel seal kirjeldatud alternatiiv-aktil) kuriteokoosseisude kõrval üldse eraldiseisev kohaldamisala. Viidatud varasemas otsuses tugineski ringkonnakohus sellele, et kelmuse ja väärteokoosseisu regulatsiooniesemed kattuvad osas, kus HasMS § 100 järgi on karistatav toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse asjaolusid. HasMS § 100 sätestab aga eritunnuse, mille järgi on karistatav teo toimepanemine just hasartmängu raames. Ringkonnakohus leidis, et vastupidise tõlgenduse korral poleks väärteokoosseisus nimetatud alternatiivil toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi üldse iseseisvat rakendusala, sest selline tegevus oleks alati hõlmatud kelmuse süüteokoosseisuga. HasMS § 100 koosseisutunnuste hoolikal kõrvutamisel kelmuse ja arvutikelmuse koosseisudega selgub, et nii siiski ei ole. Ka ei ole tõlgenduslikult võimalik jõuda järelduseni, et seadusandja oleks soovinud luua kelmuse või arvutikelmuse suhtes privilegeeritud koosseisu.
  2. Kelmuse ja arvutikelmuse kuriteokoosseisudega kaitstavaks õigushüveks on kannatanu – antud juhul kihlveokorraldaja – vara. Hasartmänguseaduse eesmärgiks seevastu on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestada meetmed mängijate kaitseks, vähendada hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale (HasMS § 1 lg 1). HasMS § 100 on abstraktne ohudelikt, mis tagab HasMS § 34 lg-s 6 sätestatud keeldu, mille järgi on totos panuse tegemine keelatud isikul, kes mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi või sündmuse tulemust. Olemuselt on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis võrreldav korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 19 sätestatud toimingupiirangu rikkumise väärteokoosseisuga. Karistusväärseks loetakse see, kui isik toimingu tegemisel seatud keeldu rikub ning seda isegi siis, kui vahetut kahju sellest kellelegi ei sünni. Kelmus ja arvutikelmus on seevastu aga kahjustus- ning tagajärjedeliktid.
  3. Iga kihlveopettus, mis täidaks kelmuse või arvutikelmuse kuriteokoosseisu, ei täida alati HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu. Näiteks oleks kelmuse või arvutikelmusega tegemist siis, kui totot mängib isik, kes omab saabuva sündmuse kohta salajast siseinfot (nt teab lauluvõistluse tehniline töötaja hääletustulemust enne kui see avaldatakse, ent ta ei saa seda mõjutada). Samas ei piira HasMS § 34 lg 6 sel isikul toto mängimist, sest ta ei mõjutanud ega saanud ennustatavat sündmust mõjutada. Niisiis poleks täidetud ka HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis. 19

(41)1-23-4242
  1. Niisamuti ei täida iga kelmuse või arvutikelmuse koosseisule vastav totopettus HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisul on ka eraldiseisev kohaldamisala juhtudeks, kus rikutakse küll toto mängimise keeldu, ent panuse tegemisel ei eksitata kihlveokontorit olulistes asjaoludes või ei tekitata kihlveokontorile kahju, sest tegemist on sisult ausa panusega. Niisiis on HasMS § 34 lg-s 6 nimetatud isikul küll toto mängimine keelatud, kuid selle keelu rikkumisel ei panda alati toime kelmust või selle katset.
  2. Kuigi HasMS § 34 lg-s 6 nimetatud panustaja võib sõltuvalt asjaoludest nii vahetult (andes vastava kinnituse) kui ka konkludentselt eksitada kihlveokeskkonda selles, et tal on panustamine lubatud ning see eksimus võib olla varakäsutusega põhjuslikult seotud, ei tekita sisult aus panus panustamiskeskkonnale kahju. Toto mängija ja totokorraldaja vahel tekib panustamise järel õigussuhe, kus sõltuvalt saabunud tulemusest on totokorraldajal nõudeõigus mängija vastu mängija panuse ulatuses ning mängijal totokorraldaja vastu enda panuse ja lubatud koefitsiendi korrutise osas. Kihlveokontoril tekkinud varalisest kahjust saab aga kõnelda vaid siis, kui totomängija ei tee võrdset vastusooritust. Võrdse vastusooritusena on käsitatav panus, mis on hoolimata HasMS § 34 lg-s 6 sätestatud keelu rikkumisest sisult aus, ehk kus panuse tegija küll mõjutab sündmust, kuid ei tee seda mingilgi moel ebaausa eelise saamiseks ega oma seetõttu kihlveokontori ees tegelikult eelist (nt äärekohtunik, kes panustab tema osalusel toimuvale mängule ning kes vaieldamatult mõjutab oma otsuste läbi sündmuste kulgu, ent kes ei tee ega kavatsenudki teha ühtki otsust üksnes selleks, et kallutada mängu endale soodsas suunas). Väärtusetu vastusooritusega on aga tegemist siis, kui kihlveokeskkonna võimalus võita on üksnes näiline, sest saabuv sündmus on temale teadmata olulisel määral panustaja poolt endale soodsas suunas ette määratud.
  3. HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis hõlmab ka juhtumeid, kus totot mängib isik, kes teistega võrreldes ühtki teadmiseelist ei oma, ent kes siiski mõjutas või omas võimalust mõjutada sündmuse toimumist. Näitena võib tuua jalgpalliliidu distsiplinaarkolleegiumi liikme, kes osaleb otsuse tegemisel, millega karistatakse ühe jalgpallimeeskonna staarmängijat 3-mängulise võistluskeeluga. Päev pärast otsuse avalikustamist teeb distsiplinaarkolleegiumi liige järgmises mängus panuse vastasmeeskonnale. Toodud näites mõjutas distsiplinaarkolleegiumi liige sündmuse toimumist võtmemängija kõrvaldamise läbi. Kuna toto mängimise hetkeks on võtmemängija kõrvaldamine teada kõigile, ei eksita distsiplinaarkolleegiumi liige aga panuse tegemisel kihlveokontorit, mistõttu kelmusest ega arvutikelmusest kõnelda ei saa. Üksnes HasMS §-ga 100 on aga hõlmatud ka olukord, kus spordivõistlusel osalev isik panustab enda võidule, annab tulemuse saavutamiseks endast maksimumi ega oma sealjuures mingit märkimisväärset teadmiseelist (selliseks teadmiseeliseks oleks nt tennisemängija panus enda võidule, kui päev enne panustamist annab vastane talle teada, et tuleb küll väljakule, ent annab seal vigastuse tõttu loobumisvõidu). Nii ei ole kelmusega tegemist siis, kui olümpial osalev sportlane soovib end täiendavalt motiveerida ja teeb rahalise panuse sellele, et ta võidab medali. Küll aga paneb sportlane seeläbi toime HasMS §-s 100 sätestatud väärteo, sest ta vaieldamatult mõjutas sündmuse toimumist (mitte ainult võistlustel, vaid mh ka end võistluseks treenides jms). Täpselt samamoodi on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu eraldiseisvat kohaldamisala mõistetud ka hasartmänguseaduse muutmise eelnõu seletuskirja osas, kus põhjendatakse seda, miks väärteokoosseisust tervikuna loobumine põhjendatud pole.2 Kuna HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on abstraktne ohudelikt, hõlmab see ka näiteks juhtumeid, kus 2 Samas, lk
  4. 20
(41)1-23-4242 panuse teeb alaliidu ametnik, kes sündmuse korraldamisel osales (nt poksimatši vastaste ning toimumisaja kindlaksmääramine), mõjutades sel moel vahetult sündmuse toimumise viisi. Muu siseinfo puudumisel ei täida ta aga panustamisel kelmuse ega arvutikelmuse koosseisu. Märkimist väärib seegi, et erinevalt kelmuse ja arvutikelmuse kuriteokoosseisudest on HasMS §-s 100 sätestatud väärtegu võimalik toime panna ka ettevaatamatusest (

§ 15lg 3).

  1. Sarnaseid näiteid väär- ja kuriteo omavahelisest suhestumisest võib õiguskorrast tuua teisigi ning seda ka kelmuse koosseisu kohta. Näiteks paneb kelmuse toime taksosõitja, kes takso sihtkohta jõudes tasumata minema jookseb ning kes seda juba taksot tellides plaanis (vt nt RKKK 09.06.2011, 3-1-1-45-11, p 8). Kuigi ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 3 järgi on taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumine ka väärtegu, ei ole tegemist erinormiga kelmuse koosseisu mõttes. ÜTS § 85 lg 3 eraldiseisev kohaldamisala seisneb juhtudes, mil sõitjal algselt tasumata jätmise kavatsust ei olnud, ent see tekkis arve tasumisel (nt avastab sõitja, et tal siiski napib raha; tekivad erimeelsused taksojuhi maailmavaate tõttu vmt). Samuti ei ole KVS §-s 17 sätestatud väärteokoosseis erinormiks varavastaste süütegude suhtes.
  2. Kokkuvõtvalt on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisus sätestatud koosseisualternatiivil - toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi – arvutikelmuse koosseisu kõrval eraldiseisev kohaldamisala, mistõttu ei välista see süüdistatavate süüdi tunnistamist

§ 213järgi.

(4)Kokkuvõte 89. Eespool selgitatust tulenevalt jagab ringkonnakohus kaitsjate seisukohta, et süüdistuses kirjeldatud tegu võib vastata arvutikelmuse koosseisule. Erinevalt kaitsjatest leiab ringkonnakohus, et HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis ei ole arvutikelmuse suhtes erinormiks. Juhul, kui süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine on tõendatud, saab ringkonnakohus tegude kvalifikatsiooni muuta. Süüdistatavatel on olnud küllaldane võimalus end sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Ringkonnakohus saatis menetluspooltele istungi eel kirjaliku küsimuse, milles küsis, kas süüdistatavatele etteheidetud tegevus võib vastata arvutikelmuse (

§ 213) koosseisule, sh arvutikelmuse kvalifitseeritud koosseisule.

Lisaks sellele, et seda küsimust arutati ringkonnakohtu istungil, taotlesidki apellandid seda, et ringkonnakohus leiaks, et süüdistuses kirjeldatud tegu vastab arvutikelmuse koosseisule, mis aga taanduks kaitsjate arvates spetsiaalsuspõhimõttel erinormi ees. Sama seisukohta väljendati juba maakohtu menetluses. Niisiis oli süüdistatavatel küllaldane võimalus end sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. 90. Kvalifikatsiooni muutmisega ei raskenda ringkonnakohus ka süüdistatavate olukorda.

§ 209

lg 2 ja

§ 213

lg 2 sanktsioonimäärad on samad.

§ 209

lg 1 sanktsiooni ülemmäär aga kõrgem kui

§ 213lg-s 1.

Niisiis on vähemasti esimese lõike korral hinnanud seadusandja kelmuse üldkoosseisu raskemaks kuriteoks. 91. Kvalifikatsiooni muutmisega ei raskendata ka muul moel süüdistatavate olukorda, nt karistusõigusest väljapoole jäävate piirangute näol. Need piirangud on mõlema koosseisu korral kas samad või piirab süüditunnistamine kelmuse üldkoosseisus süüdimõistetu õigusi isegi enam (vrd nt kalandusturu korraldamise seaduse § 29 lg 2 p 12 ja perioodi 21

(41)1-23-4242 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 11 lg 2).
  1. Osas, milles ringkonnakohus leiab, et süüdistatavad on toime pannud arvutikelmusele, mitte kelmusele, vastava kuriteo, tühistab kolleegium KrMS § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse ning teeb KrMS § 3337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 3 alusel uue otsuse, millega kvalifitseerib süüdistatavate teod ümber arvutikelmuseks. (V) Teo toimepanemise koht
  2. A. Lomovi kaitsja M. Masso ning Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar leiavad, et maakohtu järeldus Eesti karistusseaduse kehtivuse kohta on ekslik. Apellantide arvates ei kohaldu tegudele Eesti karistusseadus.
  3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ekslik on A. Lomovi kaitsja M. Masso seisukoht, et teo toimepanemise koht tuleb määratleda üksnes tagajärje saabumise koha järgi. Kuna

§ 213

on tagajärjedelikt ning süüdistatavatele heidetakse ette tegevust, tuleb teo toimepanemise koht kindlaks teha

§ 11lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi.

Tegu on seega täide viidud kohas, kus isik tegutses, ning samuti kohas, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või isiku ettekujutuse järgi pidanuks saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg.

  1. Süüteokoosseisu kuuluv tagajärjg - varaline kahju - saabus seal, kus kannatanu vara asus. Ainus kindlaks tehtud kannatanu on Maltale registreeritud äriühing. Parema teadmise puudumisel ning in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tuleb järeldada, et ükski kannatanu ei saanud varalist kahju Eestis.
  2. Järelikult on Eesti karistusõiguse kohaldamisel määrav see, kus täideviijad tegutsesid. Tulenevalt õigusdogmaatikas ja kohtupraktikas tunnustatud ubikviteedipõhimõttest, ei ole

§ 11

lg 1 p 1 järgi isiku tegutsemiskohtade arv piiratud ühega, samas ei ole täideviimiskohaks koht, kus täideviija teeb mõne süüteokoosseisuga väheselt seotud toimingu.

§ 11

eesmärk on lülitada süüteokohast välja kohad, kus ilmneb mõni teo selline järelmõju, mis on koosseisu kaitseala seisukohalt ebaoluline ning mille ilmnemise koha arvestamine süüteokohaks laiendaks alusetult normi kohaldamisala. Samuti vastupidi,

§ 11

regulatsioonialasse tuleb lugeda need teo osad, mis kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse (RKKK 30.12.2022, 1-21-3514, p 14).

  1. Neid põhimõtteid silmas pidades leiab kolleegium, et arvutikelmuse korral tegutseb üksiktäideviija vähemalt seal, 1) kus ta arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid sisestab, ning seal, 2) kus asub kannatanu arvutisüsteem, kuhu andmeid ebaseaduslikult sisestatakse.
  2. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta selles, et teo toimepanemise koha kindlaksmääramisel omab tähtsust see, kus omavahel kokkuleppeid sõlmiti. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on arvutikelmuse koosseisuteoks pettusliku panuse sisestamine arvutisüsteemi. Sellele eelnenud kokkulepped on üksnes osa kuriteo ettevalmistamisest, mis ei kuulu süüteokoosseisu kaitsealasse. Süüteo ettevalmistamise kohta ei saa aga käsitada süüteo toimepanemise kohana (sama seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses - J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J. Sootak), lk 146, vnr 244). 22

(41)1-23-4242 99. Maakohus leidis, et teo toimepanemise kohaks on Eesti ka seetõttu, et süüdistatavad panid toime vältava kuriteo, millest osa viidi täide Eestis. Seisukohta, et tegemist oli vältava kuriteoga, väljendas kohtuvaidlustes ka prokuratuur (VI kd, tl 230). See seisukoht on ekslik. Vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises. Tüüpilisteks vältavateks süütegudeks on näiteks pantvangi võtmine (

§ 135

), vabaduse võtmine seadusliku aluseta (

§ 136

) ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (

§ 424) (RKKK 05.12.2007, 3-1-1-64-07, p 9).

Käsilolevas asjas heidetakse süüdistatavatele ette viie erineva jalgpallimängu peale pettuslike panuste tegemist. Arvutikelmus on lõpule viidud kannatanule varalise kahju tekkimisega ning süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pole võimalik kõnelda õigusvastase olukorra säilitamisest. Tegemist saab seega olla üksnes korduva või jätkuva kuriteoga.

  1. Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegevust ei saa käsitada ka jätkuva kuriteona, sest süüteo jätkuvust sisustavaid asjaolusid ei ole süüdistuses esile toodud. Kolleegiumi arvates sisaldab süüdistus piisavalt faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad kohtul anda jätkuvust sisustavate õiguslike kriteeriumite osas hinnangu (nende kriteeriumite kohta vt RKKK 22.09.2021, 1-19-7473, p-d 32-33). See hinnang ei mõjuta aga otsustust karistusseadustiku kehtivuspiiride osas, sest jätkuva kuriteo ühe osateo toimepanemine Eesti karistusõiguse kohaldamisalas ei tähenda, et Eesti karistusõigus kohalduks ka kõikidele teistele osategudele. Kuigi vastupidise seisukoha kasuks võib leida toetust õiguskirjanduses Riigikohtu lahendile antud tõlgendusest (vt J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J. Sootak), lk 143, vnr 227 ja RKKK 18.11.2009, 3-1-1-84-09, p 12), viiks see käsitlus karistusseaduse kehtivuspiiride lubamatu laiendamiseni. Kolleegiumi hinnangul tingis viidatud Riigikohtu otsuses Eesti karistusõiguse kohaldamise see, et tegemist oli ühe ühtsest eesmärgist kantud narkoaine käitlemise ahelaga: Iisraelis valmistati kaks hammasratast, mis saadeti Peruusse; Peruus omandati kokaiini, mis paigutati hammasrattasse; hammasratas toimetati Peruust Eestisse. Toodud näites allusid kõikide ahelas osalenud süüdistatavate teod Eesti karistusõigusele juba seetõttu, et tegemist oli kaastäideviimisega ning vähemalt üks kaastäideviija täitis koosseisutunnused Eestis.
  2. Kuriteo lugemine jätkuvaks seob küll üksikud osateod loomuliku elukäsitluse järgi üheks teoks, kuid karistusseadustiku üldosa võib siiski tingida osategude normatiivse lahutamise. Üheks näiteks on olukord, kus loomuliku elukäsitluse järgi ühe jätkuva teona käsitatavatest tegudest osad pandi toime enne karistusnormi kehtivust, osad pärast, kuid koosseisupärane kahju või muu kvantitatiivselt määratletud tagajärg on võimalik tuvastada üksnes kõikide osategude tagajärgi omavahel liites. Nimelt on Riigikohtu praktika järgi võimalik summeerida jätkuva kuriteo osategude ulatust, nt narkoaine kogust või maksukahju (vt RKKK 27.03.2019, 1-17-11432, p-d 9 jj ja 28.01.2008, 3-1-1-47-07, p-d 28-32). Samuti on Riigikohus selgitanud, et jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi (RKKK 16.06.2023, 1-21-1421, p 121). Ometigi oleks

§ 2

lg-ga 1 vastuolus see, kui taoline summeerimine toimuks olukorras, kus karistusnormi kehtivuse ajal pandi toime üksnes viimane osategu, mis eraldivõetuna kuriteokoosseisu ei täidaks. Näiteks on järgmine olukord. Isik käitleb jätkuvalt aastate jooksul mingit ainet, mille käitlemine keelatud ei ole. Ühel hetkel loetakse selle aine käitlemine kuriteoks, kui käideldava aine kogus on suurem kui üks kilogramm. Pärast karistusnormi kehtima hakkamist tabatakse isik 100 grammi ainega. Kuigi eespool väljendatud põhimõtete valguses tuleks tema tegu loomuliku teokäsitluse järgi käsitada ühtse teona, mis tuleks kvalifitseerida viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi, oleks 23

(41)1-23-4242 taoline summeerimine ilmses vastuolus

§ 2lg-s 1 sätestatuga.

Niisiis tuleb osateod normatiivselt lahutada. 102. Ringkonnakohus meenutab, et ehkki jätkuvat kuritegu käsitatakse ühe teona, peavad jätkuva kuriteo korral peavad igas üksikus osateos realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü (vt RKKK 22.06.2021, 1-19-6307/59, p 38). Selleks, et osateo koosseisupärasusele hinnangut anda, peab aga osateole kohalduma Eesti karistusõigus. Ringkonnakohus rõhutab, et kõne all on karistusseadustiku ruumiline kehtivus (

§ 6

lg 1), mis tähendab, et kui teo toimepanemise kohaks lugeda Eesti, on tegu karistatav hoolimata sellest, kas see tegu oleks karistatav ka riigis, kus osategu faktiliselt toime pandi. Sellise tõlgenduse korral tuleks Eesti karistusõiguse kohaldamist jaatada ka näiteks juhul, mil ühtsest tahtlusest kantud – ning iseenesest jätkuvana käsitatava – teo korral pandaks mõni osategu toime riigis, kus selline tegu karistatav ei ole (näiteks kupeldamine Eestis ning seejärel mõnes riigis, kus bordellipidamine lubatud on). Sellise käsitluse kasuks on raske loogilisi argumente leida. Samuti tähendaks see, et kui Eestist tabataks välisriigi narkodiiler, kes müüs siin ühe doosi, kohalduks Eesti karistusõigus territoriaalsuspõhimõttel ka kõigile Eestiga mitteseotud jätkuva narkomüügi osategudele, mis ta üle maailma teistes riikides toime pannud on. Niisiis ei ole kuriteo jätkuvus iseenesest asjaolu, mis tingib Eesti karistusõiguse kohaldamise iga osateo suhtes. 103. Eespool tõi ringkonnakohus välja, kus on teo toimepanemise koht üksiktäideviija korral. Täiendavalt on tegu toime pandud Eestis ka siis, kui vähemalt üks kaastäideviija tegutses Eestis. Maakohus tuvastas, et kõik süüdistatavad olid kaastäideviijad. Erinevalt osavõtjatest (vt

§ 11

lg-d 2 ja 3), ei sisalda karistusseadustik teo toimepanemise koha kindlakstegemisele kaastäideviijate korral. Ringkonnakohus jagab õiguskirjanduses ning kohtupraktikas omaks võetud seisukohta, et kaastäideviijate korral on toimepanemise kohaks iga kaastäideviija tegutsemise koht, kus teostati mõni süüteokoosseisu asjaolu (J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 (J. Sootak), lk 145, vnr 239; J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 11 kommentaar 4.

  1. (J.Sootak); Tallinna RKKK 25.06.2021, 1-18-7086, lk 75). Niisiis on tegu toime pandud Eestis, kui vähemalt üks kaastäideviija täitis koosseisutunnuseid siin.
  2. Täpsema hinnangu sellele, kas iga osateo osas kohaldub Eesti karistusõigus, annab ringkonnakohus otsuse (VII) osas lahendades kaitsjate apellatsioonid iga mängu osas eraldi. (VI) Kaastäideviimine
  3. Maakohus tuvastas, et kihlveokelmusi pandi toime viie erineva jalgpallimängu peale panuseid tehes. Süüdistuse järgi moodustasid süüdistatavad kuritegeliku grupi. Maakohus märkis, et ehkki seadus sellist terminit ei kasuta, organiseerisid süüdistatavad grupi, milles panid toime kelmusi. Maakohus hindas kõikide süüdistatavate rolli ning järeldas kokkuvõtvalt, et nende tahe oli jätkuv ning süüdistatavad olid teadlikud sellest, et panustamine toimub kokkuleppe alusel ning iga liige täitis ühise eesmärgi saavutamise nimel oma ülesannet. Seega mõistis maakohus kõik süüdistatavad terve süüdistuse ulatuses kaastäideviijatena süüdi hoolimata sellest, et süüdistuse järgi kõik süüdistatavad kõikide osategude toimepanemises ei osalenud. A. Lomovi, Artur Sereda ning Lõsanovite kaitsjad vaidlustavad nende kaitsealuste käsitamist kaastäideviijatena viidates sellele, et vähemasti osade mängude puhul puudus neil süüdistatavatel igasugune roll. Ringkonnakohus jagab kaitsjate seisukohta. 24

(41)1-23-4242 106. Kaastäideviimine tähendab

§ 21lg 2 järgi, et süüdistatavad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult.

Isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna (RKKK 30.03.2023, 1-20-9591, p 19).

  1. Kaastäideviija võib olla ka isik, kes omakäeliselt ühtki koosseisutunnust ei täida (vt viidatud otsuse nr 1-20-9591/107, p 18; põhjalikumalt RKKK 28.01.2008, 3-1-1-60-07, p 24). Juhul, mil toimepanija omakäeliselt koosseisutunnuseid ei täida, peab kohus erilise põhjalikkusega selgitama, milles seisneb sedavõrd kaalukas teopanus, et sellist isikut teovalitsejaks pidada. Kaastäideviimisele antavat hinnangut ei mõjuta ka see, et maakohus käsitas tegu vältava kuriteona. Ringkonnakohus selgitas eespool, et tegemist ei olnud vältava kuriteoga (vt otsuse p 99). Ka osategude käsitamine ühe jätkuva kuriteona ei muudaks kõikides osategudes osalenuid tervikteo kaastäideviijateks. Jätkuva kuriteo iga osategu peab eraldivõetuna olema koosseisupärane, õigusvastane ja süüline (RKKK 22.06.2021, 1-19-6307, p 38). Mitme toimepanija korral tuleb hinnata seda, millisele osateole millise panuse ta andis. Asjaolu, et isik on ühe osateo kaastäideviija, ei muuda teda automaatselt tervikteo kaastäideviijaks. Osateod, milles toimepanijal roll puudub, ei saa tema jaoks olla ühtsest tahtlusest kantud, nii nagu jätkuva teo korral nõutud (vt ühtse tahtluse nõude kohta RKKK 18.12.2024, 1-22-3897, p 27). Ka ei võimalda karistusseadustiku üldosas sätestatud kaastäideviimise õiguslikest alustest irdumist see, et prokuratuuri hinnangul oli tegemist kuritegeliku grupiga. Analoogselt ei ole kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole üksikkuritegude toimepanemisel automaatselt kaastäideviijad (RKKK 21.02.2019, 1-16-6452, p 35).
  2. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaastäideviimise tuvastamisel eespool toodud põhimõtteid järginud ega nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb kõiki süüdistatavaid terves süüdistuse mahus kaastäideviijatena käsitada. Selles osas on puudulik ka süüdistusakt. Mida väiksem on toimepanija roll, seda enam peab maakohus põhjendama, milles seisneb toimepanija sedavõrd kaalukas panus, et teda saab käsitada kaastäideviijana. Ka ringkonnakohtu istungil ei suutnud prokuratuur veenvalt vastata ringkonnakohtu küsimustele selle kohta, kas iga süüdistatav osales igas osateos ning kas neile on igas osateos osalemise kohta etteheide tehtud. Kuigi N.E suhtes menetlus lõpetatakse, on ilmekaks näiteks see, et istungil jäi vastuseta küsimus, milles seisnes prokuratuuri arvates näiteks N.E roll kokkuleppemängudes, milles ta ise ei osalenud.
  3. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda tõendikogum kahtlusteta järeldada, et iga süüdistatav osales kõikide osategude toimepanemises omades sealjuures sedavõrd olulist rolli, et teda saaks käsitada teovalitsejana. Nii ongi maakohus pigem tuvastanud iga süüdistatava rolli just teatud kokkuleppemängudega seoses. Erandiks on Artur Sereda, kelle kohta toob maakohus välja ka näiteks selle, et ta sõidutas Anton Seredat ja Y. Yt, samuti et Anton Sereda mainib kõnes, et Arturile oleks vaja raha anda. Kolleegiumi arvates neist asjaoludest tema rolli kõikides kokkuleppemängudes tuletada ei saa. Y. Yle ei ole süüdistust esitatud, mistõttu on keeruline mõista, miks peaks Anton Sereda ja Y. Y sõidutamine viitama Artur Sereda rollile kihlveopettuste toimepanemises. Ka Anton Sereda soov Artur Seredale raha anda sellist järeldust teha ei võimalda. Samas kõnes mainib Anton Sereda sedagi, et raha tuleks ka isale anda (II kd, tl 136). Vestlemine panustamise teemadel võib tähendada seda, et Artur Sereda on venna tegemistest teadlik, ent ei võimalda jaatada kuritegude ühist ja kooskõlastatud toimepanemist, kui prokuratuur ei ole suutnud konkreetsetes osategudes tema rolli tõendada, liiatigi veel siis, kui sellist rolli pole ka süüdistusaktis ette heidetud. 25

(41)1-23-4242
  1. Nagu järgnevalt selgub, väljuks osade süüdistatavate teopanuse tuvastamine isegi süüdistuse piirest. Süüdistatavate teopanuste tuvastamisel tuleb valdavalt tugineda tehtud panustele, pealt kuulatud kõnedele või telefonidest leitud vestlustele. Enamik süüdistatavaid ütlusi ei andnud. Olukorras, kus kohtul tekib tõendikogumi põhjal kõrvaldamata kahtlus mõne toimepanija rolli ulatuses, tuleb see KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada tema kasuks ning otsustada kergema toimepanemise vormi kasuks või jätta ta sootuks süüdi tunnistamata.
  2. Täpsema hinnangu sellele, keda süüdistatavatest millise osateo juures kaastäideviijana käsitada saab, annab ringkonnakohus otsuse (VII) osas, lahendades kaitsjate apellatsioonid iga mängu osas eraldi. (VII) Kokkuleppemängud
(1)Sissejuhatus ja vastus üldistele apellatsiooniväidetele
  1. Faktiliste asjaolude tuvastamise osas on kõige ulatuslikumalt maakohtu otsuse vaidlustanud Lõsanovite kaitsja S. Reinsaar. A. Lomovi kaitsja M. Masso arvates ei ole maakohus piisavalt põhjendanud seda, miks saab A. Lomovit pidada kaastäideviijaks. Kaitsja arvates saab A. Lomovit tõendite põhjal pidada vahendiks – teda kasutati kuriteo toimepanemisel ära. Ka Artur Sereda kaitsja K. Nersesjan ei nõustu maakohtuga, et Artur Seredat saaks pidada kaastäideviijaks. Apellandi hinnangul puuduvad tõendid, et ta oleks suhelnud teiste süüdistatavatega. Ta suhtles vaid oma vennaga ning sõidutas ta Riiga. Tõendatud ei ole, et tema eesmärgiks oli Anton Seredale mängu käigu kohta informatsiooni edastamine või FK Dinamo Riga mängijatele märguannete edastamine. Anton Sereda kaitsja D. Školjari apellatsioonis maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ei vaidlustata.
  2. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaitsjate üldiste kaitseväidete osas, seejärel lahendab apellatsioonid iga mängu osas eraldi.
  3. Lõsanovite kaitsja leiab, et (arvuti)kelmuse toimepanemine ei ole tõendatud, sest prokuratuur ei ole esitanud ühtki tõendit süüdistatavate ja panustamiskeskkondade vaheliste kokkulepete kohta. Niisiis ei ole võimalik tõendada, et panustamiskeskkondi oleks eksitatud. Kui kaitsja käsitlus oleks õige – nimelt, et on kõrvaldamata kahtlus selles, et süüdistatavate tegevus võis vastata panustamiskeskkondade tingimustele – välistaks see ka arvutikelmuse koosseisu, sest sel juhul ei saaks rääkida andmete sisestamise ebaseaduslikkusest.
  4. Ringkonnakohus möönab, et kannatanute kohta on menetluses teavet vähe. Tuvastati ainult üks kannatanu, kes ise menetluse vastu huvi ei tundnud. Ükski menetluspool ei taotlenud ka kannatanu esindaja või mõne tema töötaja ülekuulamist. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalide hulgas XXX poolt hallatava panustamiskeskkonna YYY kasutustingimusi.
  5. Hoolimata vähesest tõendusteabest, ei tõusetu kaitsja tõstatatud küsimuses tõsiseltvõetavat kahtlust, mida süüdistatavate kasuks tõlgendada. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse süüdistatava kasuks tõlgendamise nõue ei tähenda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Nimelt peab põhjendatud kahtluse tekkeks esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus (RKKK 07.11.2019, 26
(41)1-23-4242 1-18-86, p 58). Sisuliselt spekuleerib kaitsja selle üle, et panustamiskeskkond (või keskkonnad) võivad ehk lubada panuseid teha ka isikutel, kes mängu tulemust ette teavad ning lasta seeläbi enesele kahju tekitada. Nagu ringkonnakohus juba eespool otsuse punktis 77 märkis, on selle tõenäosus sedavõrd ebatõenäoline, et tõsiseltvõetavast kahtlusest kõnelda ei saa. Samuti märgib ringkonnakohus, et sellise panustamise keelab ka HasMS § 34 lg
  1. Järelikult ei tähenda kannatanute tuvastamata jäämine seda, et esineks kõrvaldamata kahtlus selles, et kannatanud võisid olla endale kahju tekitamisega päri.
  2. Lõsanovite kaitsja kritiseerib ka seda, et kohus ei ole käsitlenud seda, millise sisuga panuseid panustamiskeskkonnas tehti ning kas panused vastasid süüdistatavate poolt kokku lepitud mängude tulemusele ning seda isegi neis episoodides, kus kannatanu oli teada.
  3. Kaitsja arutluskäik on õige. Kui kokkuleppemäng seisnes selles, et vastasmeeskond võidab, ei saa teha etteheiteid kokkuleppest teadlikule totomängijale, kes panustab sündmusele, mida kokkulepe ei hõlma ning mis sõltub tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest: nt et keegi saab punase kaardi. Teadmata keskkondades tehtud panuste sisu mõistagi hinnata ei saa, sest täpsed panused on välja selgitamata. See ei välista iseenesest neis keskkondades tehtud panuste käsitamist arvutikelmusena, kui tõendikogumist saab kahtlusteta järeldada, et panuseid tehti suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust just kokkulepitud tulemusele. Kui leiab tõendamist, et konspiratiivselt käituv süüdistatav, kes on ise mängu tulemust mõjutava kokkuleppe sõlminud, korraldab samale mängule muljet avaldavas rahalises ulatuses panustamist, saab kolleegiumi arvates kahtlusteta järeldada, et tema poolt dirigeeritud panused tehaksegi sündmustele, mis on kokkuleppest hõlmatud.
  4. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu otsuses ei tegeleta ka tuvastatud panuste täpse sisu hindamisega. Tuvastatud panuste sisu väljatoomisel ning sidumisel võimaliku eelneva kokkuleppega on nõutukstegev ka prokuratuuri passiivsus. Samas saab ka siin järelduste tegemisel lähtuda eespool selgitatud põhimõtetest. Kui on tõendatud, et mängu osas sõlmiti kokkulepe, millest panustajad teadlikud olid, on ülekaalukalt tõenäoline, et panused tehti teadaolevatele sündmustele. Prokuratuur esitas kohtulikul uurimisel tõendid, millest nähtus panuse tegija ning panuse sisu. Kaitsjad ei too apellatsioonis ühegi tuvastatud panuse kohta välja, miks tuleks seda – süüdistusversiooni silmas pidades – käsitada juhuslikult tehtud panusena (nt et süüdistusversiooni järgi pidi meeskond võitma, kuid tuvastatud panus tehti hoopis meeskonna kaotusele vmt). Siiski peatub ringkonnakohus tuvastatud panuste sisul täpsemalt ka iga mängu juures eraldi.
  5. Anton Sereda kaitsja D. Školjar leiab, et süüdistus on laialivalguv ning raskesti arusaadav. Süüdistuse tekst on ebavajalike detailidega üle koormatud ning lõpptulemusena rikub see kaitseõigust, sest on keeruline mõista, mille eest end kaitsta tuleb. Ringkonnakohus jagab kaitsja kriitikat. Süüdistusakti koostades tuleb juhinduda Riigikohtu praktikas väljendatud põhimõtetest (vt RKKK 20.03.2024, 1-23-1763, p-d 2123). Käsilolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus sisaldab ohtralt tsitaate vestlustest, ent vähe konkreetseid väiteid selle kohta, mida prokuratuur kellelegi ette heidab ning kuidas see tegevus kuriteokoosseisu täidab. Eriline segadus valitseb süüdistuses selles, millisele süüdistatavale mida ette heidetakse. Ringkonnakohus arvestab süüdistuse piire aga täpsemalt iga mängu juures eraldi. Nagu järgnevalt selgub, tuleb maakohtu otsus süüdistusakti puuduste tõttu ka osaliselt tühistada.
  6. Järgmisena lahendab ringkonnakohus kaitsjate apellatsioonid iga mängu osas eraldi. 27
(41)1-23-4242
(2)
  1. aprilli
  2. a mäng: Tartu JK Welco vs Tallinna JK Legion U21 (5:1)
  3. Lõsanovite kaitsja leiab, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb A. Lõsanovi ning A. Pomazani panuseid lugeda kelmuse osaks. Maakohus tõi välja, et N.E edastas Anton Seredale enne mängu meeskonna koosseisu, kuid panused tehti mängu keskel. Apellandi arvates ei muutnud seega koosseisude teadmine panuseid ebaausaks. Ka ei saanud A. Lõsanovil tekkida panuste tegemisel eelteadmisi tulenevalt vestlusest N. Lõsanoviga, sest vestlus toimus algusega kell 13.19.44, kuid panus tehti 13.19.
  4. Seega tegi A. Lõsanov panuse enne seda, kui toimus vestlus N. Lõsanoviga. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et A. Lõsanov oleks teadlik teiste süüdistatavate poolt väidetavalt sõlmitud kokkulepetest. See, et mängu mängiti kindlale tulemusele, tuleb vaid N.E kohtueelses menetluses antud ütlustest, ent üksnes või valdavas ulatuses neile kohtuotsuse rajamine on vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga, sest N.E-d ei saanud kaitsjad kohtus vahetult küsitleda.
  5. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et kuna kriminaalasjas tuvastatud panused tehti mängude ajal, ei saa väita, et ühe meeskonna koosseisu teadmine andnuks panuste tegemisel ebaõiglase teadmiseelise. Niisiis ei ole N.E poolt Artur Seredale koosseisu edastamisel eraldivõetuna tähtsust. Kolleegium jagab ka kaitsja seisukohta selles, et Lõsanovite vahel toimunud vestlus, kus mh räägiti Ja veel kord…kaks. Erinevatesse väravatesse? Ei. Justnimelt nemad. Teise ei saa olla juhiseks, millest tulenevalt tegi A. Lõsanovi menetluses tuvastatud panuse. A. Lõsanov tegi panuse kell 13.19.35 (I kd, tl 193), kuid kõne N. Lõsanoviga algas kell 13.19.44 (II kd, tl-d 123-124).
  6. See ei kummuta aga maakohtu järeldust, et mängu käigu osas sõlmiti N.E-ga kokkulepe ja panuste tegemisega pandi toime (arvuti)kelmus. Maakohus tugines asjakohaselt süüdistatavate vahel toimunud suhtlusele, N.E ütlustele ning ka asjaolule, et N. Lõsanov tasus N.E-le 500 eurot. Selle tõendikogumi taustal ei vasta tõele kaitsja etteheide, et süüdimõistev otsus oleks tuginenud üksnes või valdavas ulatuses N.E ütlustele. Järelikult ei rikkunud maakohus KrMS § 15 lg 3 nõudeid.
  7. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et kuivõrd mõlemad meeskonnad mängisid vastavalt oma võimetele, ei olnud kokkuleppe ja varalise kahju vahel finaalseost.

§ 213

lg-s 1 sätestatud varalise kahju jaatamiseks ei ole nõutav, et kokkuleppemängus osalev mängija ka päriselt mängu tulemust mõjutas. Lõpuleviidud arvutikelmusega on tegemist ka siis, kui kokkuleppemängust teadlik totomängija teeb panuse, kuid mängija ei peagi mängu käiku sekkuma (nt lubab mängija tagada enda meeskonna kaotuse, kuid meeskond kaotab ka tema sekkumiseta). Kui totomängija võidab, tekib väljamakse teinud totokorraldajale varaline kahju, sest saadud vastusooritus – totomängija panus – oli väärtusetu või vähemasti oluliselt vähemväärtuslik, sest panus tehti teadmises, et kui mäng ise soovitud suunas ei kulge, aitab kokkuleppes osalev jalgpallur sellele kaasa. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka kaitsja poolt osutatud R. Serovi ütlused, mille kohaselt mängis tema vastavalt oma võimetele. 126. Arvestades maakohtu poolt käsitletud vestlusi, on selge, et N.E-ga sõlmiti kokkulepe, et ta vajadusel mängu õiges suunas kallutaks. Seda kinnitas ta ka kahtlustatavana ülekuulamisel, öeldes, et pidi tagama vastasmeeskonna võidu (VI kd, tl 33). Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu hinnanguga, et N.E on enda rolli vähendanud. See, et kokkuleppe täpne sisu ei ole teada, ei ole oluline. Maakohtu menetluses uuritud vestluste põhjal on selge, et kokkulepe hõlmas nii vastasmeeskonna võitu kui ka midagi seoses väravate löömise spetsiifikaga: nende arvu või löömise aega. Sellele viitab ka see, 28

(41)1-23-4242 et N. Lõsanov andis mängu ajal A. Pomazanile korralduse teha panus veel kolme värava löömise peale, mitte üksnes ühe meeskonna võidule, samuti ütles ta talle ette, mitu väravat veel lüüakse (II kd, tl 125). Nii väravate arv kui ka kaotus on tegurid, mida teoreetiliselt oleks N.E-l võimalik mõjutada.
  1. Arvestades süüdistatavate omavahelist suhtlust, ei teki kahtlust, et A. Lõsanovi ja A. Pomazani panused tehti nii, et mõlemad olid kokkuleppemängust teadlikud ning seda vaatamata sellele, et eespool viidatud kõne N. Lõsanoviga toimus pärast tuvastatud panuse tegemist. Kolleegium peab kohtus uuritud tõendite põhjal võimatuks, et N.E-ga vahetult kokkuleppe sõlminud Anton Sereda ja N. Lõsanov suhtleks mängu ajal niisama A. Lõsanovi ja A. Pomazaniga panustamisest ja viimased teevad mängule lihtsalt heas usus panuseid, teadmata seda, et mängu osas on sõlmitud kokkulepe. Kolleegium viitas eespool sellele, et N. Lõsanov andis A. Pomazanile panustamise kohta täpseid juhiseid. Maakohus tuvastas, et Anton Sereda ning vennad Lõsanovid rääkisid mängu toimumisest juba päev enne mängu. Sellele, et kõik olid kokkuleppemängust teadlikud, viitab ka vestluste närvilisus ja sõnakasutus, mis ei viita tavapärasele arutelule mängus toimuva kohta (vt mh maakohtu viidatud kõne N. Lõsanovi ja A. Pomazani vahel, sh viide sellele, et viimane panustas, nagu N. Lõsanov ütles, ning telefonitsi ei tohi seda teemat arutada – vt II kd, tl 134). Tõendite kogumis kinnitab kokkuleppe olemasolu ka see, et A. Lõsanov ning A. Pomazan kaasati ka teiste jalgpallimängude peale kelmuslike panuste tegemisse (vt ka ringkonnakohtu põhjendusi järgmiste mängude juures).
  2. Niisiis on A. Lõsanovi panus summas 546,88 eurot, millega ta võitis 859,39 eurot (kahju 312,51 eurot), ning A. Pomazani panus 400 eurot käsitatavad arvutikelmusena. A. Lõsanovi tegu on lõpuleviidud, kuid A. Pomazani tegu jäi katsestaadiumisse. Ta panustas küll 400 eurot, ent panus jäi n-ö viiki (inglise keeles push), mis tähendab, et ta sai raha tagasi (vt panuste sisu eestikeelset selgitust ja võidu/kaotuse tingimusi eesti keeles I kd, tld 136-16 pöördel ning kõrvuta inglise keelse variandiga I kd, tl-d 124 pöördel – 125). Panustamise hetkel oli koefitsient 1,78, st võidu korral saanuks ta 712 eurot ja kannatanu varaline kahju olnuks 312 eurot. Mõlemad panustasid väravate arvule: A. Lõsanov sellele, et väravate arv on suurem kui 5.5, ning A. Pomazan sellele, et väravate arv on suurem kui 6.0 (I kd, tl 193). Need panused ei tekita kolleegiumis kahtlust, et tegu võinuks olla kokkuleppest hõlmamata panustega.
  3. Teadmata keskkondades panustamist tõendas maakohtu hinnangul see, et Anton Sereda ütles telefonikõnes: Kutid, iludused! Kõik tegid esimese poolaja, teenisime 10 000, […] teenisime SBOga… Ja meile 4 000… (ebaselgelt), kohe saame teda, Dimka mis meile kuhugi pani (ebaselgelt), voh nüüd võib panna veel miinus 1,
  4. Selgita talle…esimese poolaja eest teeniti panustamisel 10 000 SBO-ga (II kd, tl 124). Mängujärgsel päeval ütles Anton Sereda telefonikõnes Y. Yga Peaaegu 4,5 kaupa teenisime, kurat. Nii, et, kurat, juba kergem ning Mis, kurat, ee-ee…kolmele mängijale, vittu, ma 500 annan, vittu. Ma arvan- on normaalne. Eile […] …. töötlesin neid ära (II kd, tl 136). Ehkki teadmata keskkondades panustamise kohta on infot napilt, ei näe kolleegium tõendite kogumit arvestades põhjust maakohtu järelduse muutmiseks. Maakohtu järeldust toetavad ka Anton Sereda teod järgmiste mängudega seonduvalt, sh hilisemad viiteid panuste tegemiseks deposiiti raha kandmisele, samuti sellele, et panustamist korraldatakse suurte rahadega. Seda, et panustati niivõrd suures ulatuses, et see mõjutas koefitsientide suurust, saab järeldada ka mängu kohta koostatud raportist (I kd, tl-d 126-137; tl-d 141 pöördel ja 142). Tõendikogumi põhjal pole ringkonnakohtu arvates osundatud lausetele ühtki muud loogilist selgitust kui see, mida tuvastas maakohus – Anton Sereda korraldas ka tuvastamata kihlveokeskkondade eksitamise ning seeläbi tekitati neile kahju 10 000 eurot. 29
(41)1-23-4242
  1. Maakohtu tuvastatud asjaoludest järeldub, et kõnesoleva osateo toimepanemises oli keskne roll Anton Seredal ning N. Lõsanovil, kelle juhtnööride järgi kokkuleppemäng organiseeriti, kes andsid korraldusi panustamiseks ning keda tuleb vaieldamatult käsitada kaastäideviijatena. Kaastäideviijateks on ka A. Lõsanov ja A. Pomazan, kes eespool kirjeldatud panuseid tehes täitsid omakäeliselt arvutikelmuse kuriteokoosseisu.
  2. A. Lomovi kaitsja leiab, et A. Lomov oli vahend, keda kasutati kuriteo toimepanemiseks ära. Kuigi kaitsja ei põhjenda täpsemalt, millel see arusaam põhineb, ei saa tema seisukohaga nõustuda. Mitte miski ei viita sellele, et A. Lomov olnuks toimuvast eksituses. Kolleegium möönab, et maakohus on A. Lomovi rollil peatunud pinnapealselt, ent maakohus tõi siiski välja A. Lomovi teod N.E-ga kokkuleppe sõlmimisel ja mänguplaani arutamisel. Tõenditest nähtub, et A. Lomov viis Anton Sereda ja N. Lõsanovi N.E-ga kokku ning osales ka ise toimunud kohtumisel, ehkki jälitusprotokolli järgi tal kohtumisel aktiivset rolli ei olnud (vt
  3. märtsil 2022 toimunud kohtumise salvestise protokolli II kd, tl-d 75-113; samuti N.E ütlused VI kd, tl 33). Initsiatiiv kokkuleppemängu korraldamiseks tuli Anton Seredalt ning N. Lõsanovilt, kuid A. Lomov nõustus sellega, et edasine suhtlus N.E-ga käib tema kaudu (II kd, tl 107). Päev enne mängu suhtlevadki N. Lõsanov ja A. Lomov selleks, et leppida N.E-ga mänguplaanis kokku. Kuigi algul arutletakse seda, et kohtuda võiks A. Lomovi juures, pakub viimane lõpuks siiski välja Aga ehk on parem anda talle kohe N.E Telegram ja nad räägivad. Sellega N. Lõsanov nõustub (II kd, tl-d 67-68). Ka prokuratuur tõlgendas kohtuvaidlustes edasist nii, et Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov said otse N.E-ga suhelda (VI kd, tl-d 190191). Sellise tõendikogumi põhjal ei saa kolleegiumi arvates väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et A. Lomov pani teiste süüdistatavatega ühiselt ja kooskõlastatult toime arvutikelmusi. Pettuslike panuste tegemise hetkel ei ole A. Lomovile midagi ette heidetud, samuti puuduvad tema rolli kohta tõendid. Nii saabki kolleegium järeldada vaid seda, et A. Lomov vahendas Anton Seredale ja N. Lõsanovile N.E kontakti, olles teadlik, milleks seda kontakti vaja on, mh ka sellest, et kokkuleppe järgi plaanitakse mängida juba
  4. aprilli
  5. a mängul. Kontakti vahendamisega osutas A. Lomov Anton Seredale ja N. Lõsanovile tahtlikku kaasabi, ent ei valitsenud tegu panuste tegemise hetkel. Selleks hetkeks oli tema abi antud ning temast ei sõltunud enam olulisel määral millal, kas ja kuidas koosseisupärane tegu toime panna. Kaasaaitamisteo toimepanemise hetkel oli ta ka teadlik põhiteo – s.o grupis toime pandava arvutikelmuse – ebaõigussisu olulisematest joontest, st sellest, et vähemalt kahe inimese ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena tehakse internetikeskkonnas panuseid ette teada tulemustele, seeläbi soovitakse saada varalist kasu ning tekitatakse kannatanule varalist kahju. Järelikult tuleb maakohtu otsus A. Lomovi süüditunnistamise osas KrMS § 338 p 2 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 3 alusel uus otsus, millega tema tegu kvalifitseerida

§ 213lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi.

  1. Maakohus ei tuvastanud, et Artur Seredal oleks
  2. aprilli
  3. a mänguga puutumust olnud. Seda ei väideta ka süüdistusaktis. Niisiis ei saa teda selles osateos kaastäideviijana käsitada ja ses osas tuleb maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu talle süüks arvamata.
  4. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et
  5. aprillil 2022 toimunud mängu peale panustamisel panid süüdistatavad Anton Sereda, N. Lõsanov ja A. Lõsanov kaastäideviijatena toime

§ 213lg 2 p-le 4 vastava kuriteo.

A. Lomov on käsitatav kaasaaitajana ning tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 213lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi. 30

(41)1-23-4242 134. Kuna kõik kaastäideviijad tegutsesid Eesti territooriumil, kohaldub teole ka Eesti karistusõigus.
(3)
  1. aprilli
  2. a mäng: FK Dinamo Riga vs Valmiera FC-2 (0:1)
  3. Lõsanovite kaitsja vastuväide
  4. aprilli
  5. a mänguga seonduvas on see, et maakohus ei ole tuvastatud panuste liike ja sisu ega seda, kuidas olid need seotud väidetavate kokkulepetega.
  6. Ringkonnakohus nõustus juba eespool kaitsja materiaalõigusliku käsitlusega, ent leiab, et maakohtu tuvastatud asjaoludel ei ole konkreetsel juhul mõistlikku kahtlust selles, et panuseid tehti sündmustele, mis olid kokkuleppemänguga hõlmatud. Maakohtu refereeritud vestlustest nähtub selgelt, et mängu osas oli Anton Sereda sõlminud kokkulepe FK Dinamo Riga mängijatega ning kokkuleppe sisu oli vähemalt selles, et Valmiera FC-2 võidab mängu. Nii juhtuski. Kolleegium möönab, et uuritud tõendite põhjal on raske öelda, mida võis kokkulepe veel hõlmata: nt millist väravate arvu, sh millisel poolajal löödud väravaid, kuid uuritud tõendid viitavad sellele, et kokkulepe hõlmas siiski väravate löömisega seonduvat. Nimelt tõi ka maakohus välja vestluse, kus Anton Sereda selgitab kellelgi, justkui löödaks 1 esimeses ja 1 teises (maakohtu poolt märgitud 2 esimeses ja 2 teises – III kd, tl 17), samuti, et kõik ei läinud teisel poolajal plaanipäraselt. Mängu võitiski Valmiera, kuid tulemusega 1:
  7. Maakohus tuvastas, et A. Lõsanov tegi mängu peale panuse 500 eurot ning võitis 783,34 eurot, st tekitas kannatanule varalise kahju summas 283,34 eurot. Panustamise ja võidu summat apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Võidu toonud panustes panustati sellele, et esimesel poolajal lüüakse üle 0.5 värava, ning sellele, et Valmiera FC II võidab mängu. Samuti tuvastas maakohus, et A. Pomazan tegi panuse 312,5 eurot ning võitis 625 eurot, st tekitas kannatanule varalise kahju summas 312,5 eurot. A. Pomazan panustas sellele, et mängu võidab Valmiera FC II (I kd, tl 194). Sündmused, millele panustati, ei tekita kolleegiumis kahtlust, et tegu võinuks olla kokkuleppest hõlmamata panustega.
  8. Arvestades maakohtu välja toodud suhtlust nii A. Pomazani kui ka A. Lõsanoviga, saab loogiliselt järeldada, et panused tehti sündmustele, mis olid mängijatega sõlmitud kokkuleppega hõlmatud.
  9. A. Lõsanovi kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu, milline oli A. Lõsanovi roll panustamiskeskkonna eksitamisel. Apellant leiab, et pelgalt kuulumine Telegrami suhtlusgruppi ei viita sellele, et ta oleks kihlveopettusega seotud. Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega ei nõustu. Maakohus ei ole A. Lõsanovi rolli tuvastamisel piirdunud üksnes sellega, et ta osales Telegrami suhtlusgrupis, vaid ka tema tehtud panusele, mida ringkonnakohus eespool käsitles. Arvestades kuulumist Telegrami suhtlusgruppi, milles toimuvast mängust räägiti, samuti A. Lõsanovi varasemat osalemist eelmises episoodis, on selge, et tegemist ei olnud juhusliku panusega, mil puudus seos ettemääratud mängu kuluga. Sama saab väita A. Pomazani panuse kohta. Kuna A. Lõsanov ja A. Pomazan täitsid omakäeliselt arvutikelmuse koosseisu, on nende käsitamine kaastäideviijatena õige.
  10. Samuti tuvastas maakohus Anton Sereda ja N. Lõsanovi kõne põhjal, et tuvastamata kannatanutele tekitati kahju 7000 eurot. Nimelt väitis Anton Sereda N. Lõsanovile, et ühiskassasse teeniti 7000 eurot. See vastab ka Lõsanovite kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimusele, et talle jääb arusaamatuks, millest tuvastati väidetav ülejäänud 7 000 eurot tekitatud kahju (maakohus leidis, et tuvastamata kannatanutele tekitati kokku kahju 17 000 eurot, sellest 10 000 eurot teeniti eelmise mänguga). Olgugi, et panuste tegemise 31
(41)1-23-4242 asjaolude kohta on tõendeid vähe, ei ole ka siin ringkonnakohtul maakohtu järeldusele midagi ette heita. Tõendeid kogumis hinnates sellele kõnele ühtki muud mõistlikku tõlgendust anda ei saa. Ka mängu eel Anton Sereda ja N. Lõsanovi vahel maakohtu poolt välja toodud vestlus viitab sellele, et panustamine toimus suurte summadega, sh räägitakse suisa 14 000 dollarist, deposiiti raha jätmisest jmt.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu – vähemasti
  2. aprilli
  3. a mänguga seonduvas - Artur Sereda kaitsja K. Nersesjani väidetega, et maakohus ei ole Artur Sereda teopanust tuvastanud ning tema süü seisneb üksnes selles, et ta tundis oma venda ja sõidutas teda. Maakohtu viidatud vestlused vendade Seredade vahel võimaldavad järeldada vaid üht: koos sõideti Riiga, et mängijatele signaalide andmisega tagada mängu kulg vastavalt kokkulepitule ning seda mõlemad vennad ka tegid. Artur Sereda jaoks ei olnud tegu lihtsalt lõbusa spordiekskursiooniga, vaid ta teadis väga hästi, mida ta tegema läheb. Nagu salvestistest nähtub, osales ta ka aktiivselt mängu käigu mõjutamises (vt nt eriti maakohtu viidatud osa kõnest, kus Artur Sereda läheb nokkmütsiga väljakule). Ta oli kaastäideviija.
  4. Maakohus ei tuvastanud, et
  5. aprilli
  6. a mängule panustamisel oleks roll olnud A. Lomovil. Järelikult ei saa teda selle osateo toimepanijana käsitada. Maakohtu otsus tuleb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu talle süüks arvamata. Teiste süüdistatavate – Anton Sereda, Artur Sereda, A. ja N. Lõsanovi – tegu tuleb aga kvalifitseerida

§ 213lg 2 p 4 järgi.

142. Ehkki mäng toimus Läti Vabariigis ning N.E ja Artur Sereda viibisid samuti Lätis, ei ole põhjust arvata, et Lätis oleks viibinud ka omakäeliselt süüteokoosseisu täitnud kaastäideviijad A. Lõsanov, A. Pomazan. Eestis viibis ka N. Lõsanov. Kuna osa kaastäideviijaid täitis koosseisutunnused Eestis, kohaldub teole Eesti karistusõigus.

(4)
  1. aprilli
  2. a mäng: Tallinna JK Legion U21 vs Tartu JK Welco (0:2)
  3. Ringkonnakohus nõustub Lõsanovite kaitsjaga, et
  4. aprilli
  5. a mänguga seonduvas on maakohus A. Lõsanovi rolli tuvastamisel väljunud süüdistuse piiridest. Süüdistuse järgi tegid Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov läbi tuvastamata isikute kõnealusele mängule rahalisi panuseid. Maakohus ei tuvastanud, et panustanud oleksid Anton Sereda või N. Lõsanov, kuid luges kannatanult saadud andmete põhjal tõendatuks, et panuse tegi A. Lõsanov (I kd, tl 196). Seda, et panuse oleks teinud A. Lõsanov, süüdistusakt ei väida. Lisaks eespool viidatud lausele heidetakse ka süüdistusakti leheküljel 26, kus tuuakse iga süüdistatava panus eraldi välja, A. Lõsanovile ette panuste tegemist üksnes
  6. aprillil 2022 ning
  7. aprillil 2022 toimunud mängudel. Arvestades seda, et süüdistusaktis ei ole ühtki väidet selle kohta, et A. Lõsanovil oleks mingisugunegi roll
  8. aprilli
  9. a mänguga seoses, on tema poolt mängule panuse tegemise tuvastamine faktiline asjaolu, mis erineb oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolust KrMS § 268 lg 5 mõttes. Kuna prokuratuur seda panust süüdistuse tekstis kokkuleppemänguga sidunud ei ole, ei saa seda teha ka kohus. KrMS § 268 lg 5 nõuete rikkumine on oluline menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Niisiis ei saa asjaolule, et A. Lõsanov mängule panuse tegi, süüdistatavaid süüdi tunnistades tugineda.
  10. Olukorras, kus A. Lõsanovi poolt panuse tegemist süüdistatavatele ette heita ei saa, tuleb hinnata, kas tegemist sai üldse olla kuriteokatsega. Ringkonnakohus vastab sellele küsimusele eitavalt. Maakohus ei tuvastanud, et Anton Sereda või N. Lõsanov oleks mängule panustanud, samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tuvastanud, et nad 32
(41)1-23-4242 korraldasid panuste tegemise kellegi teise kaudu, sh oleksid andnud korraldusi kellelegi teisele panuste tegemiseks. Niisiis saab lähtuda vaid sellest, et mängutulemuse osas sõlmiti küll N.E-ga kokkulepe, kuid panuseid ei tehtud (mh seetõttu, et kiire avavärava tõttu muutus see mõttetuks). Isegi, kui süüdistatavate teoplaan hõlmas kõik lõpuleviidud arvutikelmuse koosseisutunnused, ei ole katse objektiivne koosseis täidetud, sest neil asjaoludel ei alustanud ükski arvatav kaastäideviija vastavalt kokkuleppele vahetult süüteo toimepanemist (

§ 25lg 4).

Arvutikelmuse koosseisuteoks olnuks ebaseaduslik andmete sisestamine arvutisüsteemi: antud juhul interneti teel panuse tegemine. Katsele asutakse teoga, mis on vahetus ajalis-ruumilises seoses panuse tegemisega. Eespool kirjeldatud asjaoludel oli kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel erinevaid käitumisakte nagu näiteks panustamiskeskkonna välja valimine, korralduse andmine panuse tegemiseks, panustamiskeskkonda sisse logimine jmt (vt süüteo vahetu toimepanemise alustamise määratlemise kohta nt RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12, p 37, kannatanu õigushüve ohustamise kohta ka 02.06.2011, 3-1-1-28-11, p 12). Mängijaga kokkuleppe sõlmimine ning valmisolek panuste tegemiseks on üksnes ettevalmistav tegevus ega vasta kuriteokatse koosseisule.

  1. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 3 maakohtu osas, millega süüdistatavad mõisteti süüdi
  2. aprilli
  3. a mänguga seonduvas kelmuse katses ning teeb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 2 alusel uue otsuse, millega tuvastab, et ükski süüdistatav
  4. aprillil 2022 kuritegu toime ei pannud.
  5. Kuna tegu ei vasta arvutikelmuse katsele, ei pea kolleegium vajalikuks täiendavalt hinnata N. Lõsanovi kaitsja S. Reinsaare vastuväiteid N. Lõsanovi teopanuse tuvastamise osas.

(5)
  1. mai
  2. a mäng: Tallinna JK Legion U21 vs Läänemaa JK (0:3)
  3. Lõsanovite kaitsja kordab
  4. mai
  5. a mängu osas seisukohta, et tuvastamata on panuste sisu ning see, kelle juures, millele ja milliseid panuseid tehti. Lisaks on kaitsja arvates jäetud käsitlemata kaitseväide, et kihlveopettusena ei saa käsitada seda, kui mängija lubab anda endast maksimumi.
  6. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et üldjuhul ei saa kelmusena käsitada seda, kui kokkuleppemäng seisneb mängija lubaduses anda endast maksimum, et mäng võita. Ka ei pea kolleegium arvutikelmuseks sellise panuse tegemist, kus totomängija eelinfo piirdub kinnitusega, et meeskond, kelle peale panustatakse, on tugev või heas vormis. Maakohus aga ei tuvastanud, et kokkulepe seisnes üksnes hea mängu lubamises, vaid tõi välja ka Anton Sereda poolt N.E-le antud juhised väravate arvu ning löömise aja kohta. N.E ülekuulamisel küll sellist kokkulepet ei kinnita, ent maakohus on otsuses õigesti välja toonud, et tema ütlusi ei saa tervikuna usaldusväärseks pidada, sest ta on oma rolli selgelt pisendanud (otsuse lk 19). Tõsi – kaitsja märgib õigesti, et tuvastamata on see, milles täpselt kokkulepe seisnes, kuid maakohtu välja toodud väljavõte jälitusprotokollist kinnitab ühemõtteliselt, et juhised olid detailsed ning hõlmasid väravate arvu – vt nt maakohtu otsuse lk 25: peavad neelama 2 alla […] peab tegema 2 väravat, kokku on vaja 3 […] alguses tuleb oodata ja pärast mängida […] neelame ja alles siis lööme, ainult nii…mitte nii, et teie kohe lööte […] te peate välja minema, tegema kaks väravat…, kokku on vaja kolm…, 7 minutit anname…,[…]. Samuti kinnitab seda maakohtu poolt välja toodud Anton Sereda vestlus tuvastamata isikuga: […] panna 7 minutit, anda neile signaal seal viieteistkümnendal […]. Konkreetsete mängujuhiste andmine N.E-le on välja toodud ka süüdistuse tekstis. 33
(41)1-23-4242
  1. Ka on ilmselge, et sedavõrd suuri summasid ei panustataks pelgalt eelinfo peale, et koosseis on tugev. Sellele, et mängu osas oli täpsem kokkulepe, viitab ka Anton Sereda mängujärgne vihapurse, milles ta heidab N.E-le ette, et viimane penaltit ei teinud (III kd, tl 101). Teadupärast on ründaval meeskonnal enda kasuks penalti tegemine äärmiselt keeruline (sisuliselt tuleks proovida viga teeselda ja loota, et kohtunik penalti määrab). N.E on aga keskkaitsja (VI kd, tl 28), kel on vastasmeeskonna kasuks võimalik võrdlemisi lihtsalt penalti teenida. Niisiis on kahtlusteta selge, et kokkulepe – isegi, kui selle täpne sisu jäi tuvastamata – hõlmas ka väravate löömise spetsiifikat.
  2. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on kolleegiumi arvates selge, et arvutikelmuse täideviija on kokkuleppemängu organiseerinud Anton Sereda. Kaastäideviijaks on ka A. Lõsanov, kellelt pärines kohtu tuvastatud asjaoludel panustamiseks kasutatud raha ning kes osales ka aktiivselt mängueelsel päeval vestluses Anton Sereda ning N. Lõsanoviga. See, et panustamiseks pärit raha pärines A. Lõsanovilt, on kirjas ka süüdistusaktis ning seda faktilist asjaolu vaidlustatud ei ole. Arvestades A. Lõsanovi rolli vestlustes, varasemat panustamises osalemist ning suures ulatuses raha andmist panuste tegemiseks, on kolleegiumi arvates alust rääkida teo ühisest ja kooskõlastatud toimepanemisest, milles A. Lõsanovist sõltus oluliselt, kas ja kuidas tegu toime panna.
  3. N. Lõsanovi kaitsja S. Reinsaar leiab, et kohus pole piisavalt avanud N. Lõsanovi teopanust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Arvestades tõendeid kogumis, mh N. Lõsanovi tuvastatud teopanust kõigis teistes kokkuleppemängudes ning viiteid sellele, et panustamine toimub ühiskassa arvelt, on maakohtu tuvastatud asjaolud piisavad tema käsitamiseks kaatäideviijana. Maakohus viitas Anton Sereda ning vendade Lõsanovite vahel toimunud vestlusele, milles lepiti kokku mängueelne kohtumine. Kusjuures juba kohtumise kokkuleppimisel märgib Anton Sereda plaani, et las neelavad julmalt 2 alla ja mängivad jalgpalli (II kd, tl 66) – s.o plaan, mille sarnast ta ka N.E-le selgitas. Ka viitab N. Lõsanovi olulisele rollile kaudselt see, et ta mängu järel käskis A. Lomovil öelda oma sõbrale, et tal on viis päeva aega, et tuua 40 000 eurot.
  4. Maakohus tuvastas A. Lomovi rolli, tuginedes tema ja Anton Sereda mängueelsele kõnele ning samuti N. Lõsanovi mängujärgsele sõnumile, milles ta käsib A. Lomovil öelda oma sõbrale, et tal on viis päeva aega, et tuua 40 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub selles episoodis A. Lomovi kaitsja M. Masso seisukohaga, et kohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud, milles väljendub A. Lomovi sedavõrd oluline teopanus, et teda kaastäideviijana käsitada. Süüdistusaktis refereeritakse ühegi selge etteheiteta Anton Sereda ja A. Lomovi vestlust, kus Anton Sereda selgitab A. Lomovile mänguga seoses enda plaani ning uurib kunstmuru ning Haapsalu meeskonna kohta. Süüdistusakti osas, kus iga süüdistatava teopanus kokku võetakse, märgitakse, et A. Lomovi roll seisnes järgmises: 08.05.2022.a jalgpallimängu järgselt Nikolai Lõsanivga suhtlemine mängu tulemuse tõttu tekitatud võimaliku kahju küsimuses. Mängujärgne suhete klaarimine ei tee temast eraldivõetuna mõistagi tagantjärele teovalitsejat. Kohtu poolt välja toodud mängueelne suhtlus on aga sedavõrd üldine, et sealt ei ole kuidagi võimalik järeldada, et A. Lomov tegu valitses. Järeldada saab üksnes seda, et Anton Sereda küsis temalt Haapsalu meeskonna ning kunstmuru kohta, samuti avas oma teoplaani. Küll aga sai arvutikelmuse katse võimalikuks A. Lomovi poolt osutatud kaasabi tõttu: N.E kokku viimine Anton Sereda ja N. Lõsanoviga eesmärgil, et tema abil tulevikus arvutikelmusi toime panna. Samadel põhjustel, mis ringkonnakohus eespool
  5. aprilli 2022 mängu juures välja tõi, on A. Lomov kaasaaitajaks ka
  6. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses. Nii nähtub
  7. märtsi
  8. a kohtumisel, et selle eesmärgiks oligi sillutada tee pikemaajaliseks koostööks. Seega hõlmas A. Lomovi tahtlus kahtlemata lähitulevikus (st 34
(41)1-23-4242 järgnevates N.E osalusel toimuvates mängudes) toime pandavaid arvutikelmusi. Järelikult tuleb maakohtu otsus A. Lomovi süüditunnistamise osas KrMS § 338 p 2 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 3 alusel uus otsus, millega tema tegu kvalifitseerida

§ 213lg 2 p 4 – § 25 lg-te 2 ja 4 – § 22 lg 3 järgi.

  1. Artur Seredale süüdistusakt selle mänguga seoses ühtki etteheidet ei sisalda ning ka maakohus ei tuvastanud, et tal oleks teo toimepanemises mingi roll olnud. Järelikult ei saa teda selle osateo toimepanijana käsitada. Maakohtu otsus tuleb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu talle süüks arvamata
  2. Kuna täideviijad tegutsesid Eestis, kohaldub ka Eesti karistusõigus.
  3. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse
  4. mai
  5. a mänguga seonduvas osas, millega A. Lomov ja Artur Sereda mõisteti süüdi. Anton Sereda ning N. ja A. Lõsanovi teo kvalifitseerib ringkonnakohus

§ 213lg 2 p 4 - § 25 lg-te 2 ja 4 järgi ning A.

Lomovi teo

§ 213lg 2 p 4 – § 25 lg-te 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi.

(6)
  1. mai
  2. a mäng: FK Jelgava vs FK Dinamo Riga (0:5)
  3. Lõsanovite kaitsja S. Reinsaare hinnangul väljus maakohus süüdistuse piirest, sest Lõsanovitele
  4. mai
  5. a mänguga seoses süüdistust esitatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga. Süüdistuses on tõepoolest lausa eraldi rõhutatud, et
  6. mail 2022 pani kokkuleppemängu toime ainult Anton Sereda ilma N. Lõsanovita (vt allajoonitud osade võrdlust: Lisaks 10.04.2022 ja 24.04.2022 kokkuleppemängudele panid Anton Sereda ja Nikolai Lõsanov koos tuvastamata isikutega toime kokkuleppemängud 28.04.2022 ja 08.05.2022 ning Anton Sereda koos tuvastamata isikutega pani kokkuleppemängu toime ka 15.05.2022). Ka teokirjelduses ei mainita midagi N. Lõsanovi ega A. Lõsanovi rolli kohta. Märgitakse üksnes seda, et Anton Sereda suhtles N.E-ga , kus ta mainis kokkuleppemänguga seonduvat. Ka osas, kus süüdistusaktis tuuakse välja kõigi süüdistatavate roll, ei märgita, et vennad Lõsanovid oleks selle episoodiga kuidagi seotud.
  7. Selles osateos puudub roll ka A. Lomovil ning Artur Seredal, mistõttu tuleb süüdimõistev otsus ka nende suhtes tühistada.
  8. Järelikult tuleb maakohtu otsus N. Lõsanovi, A. Lõsanovi, A. Lomovi ja Artur Sereda süüditunnistamises
  9. mai 2022 episoodis KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ning teha KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega jätta see osategu neile süüks arvamata
  10. Niisiis jääb selles osateos süüdi üksnes Anton Sereda, kelle kaitsja faktilisi asjaolusid ei vaidlustanud (välja arvatud osas, kus ringkonnakohus kvalifitseerib selle ümber arvutikelmuseks). Kuna panustamises osaleti koos tuvastamata isikutega, loeb kolleegium ka selle osateo grupis täideviiduks ning kvalifitseerib Anton Sereda teo

§ 213lg 2 p 4 järgi.

160. Kolleegium märgib siiski, et kuivõrd miski ei viita sellele, et Anton Sereda oleks tegutsenud väljaspool Eesti Vabariiki, kohaldub Eesti karistusõigus ka sellele teole. 35

(41)1-23-4242
(7)Kokkuvõte 161. Kokkuvõtvalt tuleb maakohtu otsus kõikide süüdistatavate süüdi tunnistamise osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (

§-d 21 ning 209) ning menetlusõiguse olulise rikkumise (KrMS § 268 lg 5) tõttu KrMS § 338 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb kõikide süüdistatavate osas KrMS § 337 lg 1 p 4 ning § 340 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 alusel uue otsuse. Kuna süüdistuses ja maakohtu otsuses ei käsitata tegusid korduvana, vaid ühe jätkuva teona, ei tingi mõne osateo ära langemine süüdistatava õigeks mõistmist, ent süüdimõistmise mahu oluline vähenemine peab kajastuma otsuse resolutsioonis (RKKK 04.03.2021, 1-20-470, p-d 25 ja 28). Järgnevalt toob kolleegium uuesti välja, millised süüdistatavad millise osateo toimepanemises süüdi tuleb tunnistada ning mis on tegude lõplik kvalifikatsioon. 162. Anton Sereda 1) 10. aprilli 2022. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 2) 24.

aprilli 2022. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 3) 28.

aprilli

  1. a mäng: kuritegu toime ei pandud 4)
  2. mai
  3. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4 5) 15.

mai 2022. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 163.

Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Anton Sereda süüdi

§ 213lg 2 p 4 järgi 10.

aprillil 2022,

  1. aprillil 2022 ning
  2. mail 2022 toime pandud arvutikelmustes ja
  3. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses.
  4. Nikolai Lõsanov 1)
  5. aprilli
  6. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 2) 24.

aprilli 2022. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 3) 28.

aprilli

  1. a mäng: kuritegu toime ei pannud 4)
  2. mai
  3. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4 5) 15.

mai

  1. a mäng: kuritegu toime ei pannud
  2. Kuna katse neeldub lõpuleviidud teos, tunnistab ringkonnakohus Nikolai Lõsanovi süüdi

§ 213lg 2 p 4 järgi 10.

aprillil 2022 ja

  1. aprillil 2022 toime pandud arvutikelmustes ning
  2. mail 2022 toime pandud arvutikelmuse katses.
  3. Anatoli Lõsanov 1)
  4. aprilli
  5. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 2) 24.

aprilli 2022. a mäng:

§ 213lg 2 p 4 3) 28.

aprilli

  1. a mäng: kuritegu toime ei pannud 4)
  2. mai
  3. a mäng:

§ 213

lg 2 p 4 - § 25 lg-d 2 ja 4 5) 15.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.