Obsah (9)

§ 31§ 1§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Kaisa Margus Eva-Liis Bome 09.02.2026, Tallinn 2-25-19239 Menetlusosalised ja nende Võl

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega (ajutise halduri aruandega) on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 3):

1. a)Võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 151 676,04 eurot. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta (Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-163-16, p 13). Kuigi võlgnik vaidles ajutise halduri nimetamise etapis kohtusse pöördunud võlausaldaja nõudele vastu, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käsitleda võlausaldaja nõuet viidatud Riigikohtu praktika tähenduses vaidlusalusena, s.o jätta see nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Kohus põhjendas ajutise halduri nimetamise määruses, miks võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole põhjendatud (vt 31.12.2025 kohtumääruse p-d 5-8). Kohus jääb nende seisukohtade juurde. Võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu aga ka siis, kui jätta kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku maksevõime hindamisel arvesse võtmata. Võlgnikul oleks sellisel juhul sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi kahe teise võlausaldaja ees kogusummas ca 48 000 eurot (ajutise halduri aruande p 4.2), kuid võlgnikul puudub vara nende kohustuste täitmiseks (vt järgmine alapunkt).
2. b)Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus mitte rohkem kui 10 000 eurot (võlgniku põhivara). Võlgniku 2024. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku varade väärtus küll suurem, kuid kohus ei saa sellest võlgniku maksevõime hindamisel lähtuda. Isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et tegemist on 2024. aasta aruandega (mis ei kajasta aktuaalset seisu), puudub igasugune (tõendatud) teave selle kohta, kas üldse ja mis väärtuses võlgniku bilansis märgitud varad võlgnikul tegelikult olemas on (v.a põhivara osas, mille väärtuseks on ajutine haldur hinnanud maksimaalselt 10 000 eurot). Võlgnik ei vastanud ajutise halduri teabenõudele. Samuti jättis võlgnik kasutamata kohtu antud võimaluse ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks. Järelikult jättis võlgnik kasutamata võimaluse tõendada, kas ja mis summas (likviidset) vara võlgnik tegelikult omab. Võlgniku maksevõime hindamisel peab ja saab kohus seega lähtuda üksnes sellest, et võlgniku (likviidse) vara väärtus on maksimaalselt 10 000 eurot. 8. Eelnevat arvesse võttes on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- (

§ 1

lg 2) kui ka bilansitesti (

§ 1lg 3) kohaselt.

Võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 10 000 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi summas 151 676,04 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud 3 ning puudub realistlik perspektiiv majandustegevuse jätkamiseks, s.o puudub ka realistlik perspektiiv lähiajal piisava tulu teenimiseks, et kõik oma rahalised kohustused täita. 9. Kohus kuulutab seetõttu välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Maire Armi (

§ 31lg 6 esimene lause).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

11. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

1. Ajutise halduri taotluse võlgniku juhatuse liikmetelt teabe nõudmiseks ja vande võtmiseks lahendab kohus hiljem pankrotimenetluse käigus. Menetluskulud
2. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

14.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

15. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2137,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14,25 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 16.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 2650,50 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

4

1. Võlausaldaja tasus 24.11.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasu välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud
2. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja tasus pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 420 eurot, mistõttu tuleb see kulu võlausaldajale hüvitada.
2. Kohtutoimikust ei nähtu, et võlausaldajal oleksid saanud tekkida mingid muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mh ei ole võlausaldajal tekkinud hüvitatavaid õigusabikulusid, sest võlausaldajat esindas menetluses võlausaldaja töötaja (TsMS § 175 lg 2). Kohus selgitab, et võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiit ei ole (võlausaldaja) menetluskulu

§ 150lg 1 p 1 tähenduses.

Võlausaldaja poolt

§ 11

alusel kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena

§ 150

lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas

§ 11alusel deposiiti makstud summa.

Deposiiti kantud summa suurust ei määrata seetõttu kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 13). 21. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot. Viivist sellele ei lisandu (

§ 35lg 1 p 6).

22. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 5