← Eesti

2-25-388/3

Obsah (6)§ 407§ 444§ 138§ 139§ 468§ 178

2-25-388 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-388 Tsiviilasi Bondora AS-i hag

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Bondora AS (hageja) ja X (kostja) on 11/18/2021 sõlminud tarbijakrediidilepingu BL2455291, mille alusel väljastas hageja kostjale krediidisumma 2000 eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 8/9/2022 ütlema lepingu erakorraliselt üles. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitab hageja nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Hageja arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot. Kohtu selgitused Kostja sai 15.09.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 29.10.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse.

Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele ning kuna hageja nõue on piiratud põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumise nõudega, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll vajalik. Hageja nõue vastab sellele, mis tal oleks, juhul kui jaatada selle põhimõtte rikkumist.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 350 eurot ning menetluskuludelt (350 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2 2-25-388

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.