Obsah (7)

§ 199§ 68§ 74§ 201§ 65§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-17-4664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2017.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud.

§ 68

lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.07.2014-09.07.2014, s.o kaks päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistust 3 kuud 28 päeva, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta; Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: käesoleval ajal ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati 21.09.2015.a.– 21.09.2016.a.; süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Y.B

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2015.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuu 28 päeva vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o Harju Maakohtu 20.05.2015.a. otsuse järgi ärakantud karistus 08.07.2014-09.07.2014, s.o kaks päeva ning lugeda lõplikuks ärakandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 ja § 65 lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.05.2017.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot. KrMS § 175, 180 alusel välja mõista Y.B-lt riigituludesse: - kaitsjatasu summas 576 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700037859 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-4664, Y.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 DVD-plaat ja 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 25.05.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.05.2017.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Y.B-d (Y.B) süüdistatakse selles, et täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 30.10.2013 kuni 02.05.2015 omastas ta Mogo OÜ-le (edaspidi nimetatud ka liisingufirma) kuulunud sõiduki BMW 740D reg.nr-ga xxxx, VIN-kood xxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2003, tumesinist värvi, väärtusega vähemalt 4500 (neli tuhat viissada) eurot, milline sõiduk oli Y.B valduses ja kasutuses liisingulepingu alusel, mis oli sõlmitud 28.10.2013 Y.B ja liisingufirma vahel ning lõppes ennetähtaegselt 12.12.2014 liisingufirmapoolse ülesütlemisega. Tegevus, millega Y.B omastas kõnealuse sõiduki, seisnes selles, et tema võõrandas kõnealuse sõiduki kolmandatele isikutele, tehes seda liisingufirma teadmata ja nõusolekuta. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 28.10.2013 Tallinnas Sõpruse pst 145 asuvas Mogo OÜ kontoris sõlmisid Mogo OÜ (registrikood 12401448) kui liisinguandja ja Y.B kui liisinguvõtja kapitalirendi tüüpi liisingulepingu 2 nr XXXX, mille kohaselt kohustus Mogo OÜ omandama Y.B huvides (tema valdusse ja kasutusse andmiseks) sõiduki BMW 740D reg.nr-ga xxxx, VIN-kood XXXX, väljalaskeaasta 2003, tumesinist värvi, maksumusega 7000 (seitse tuhat) eurot ning Y.B kohustus tagastama Mogo OÜ poolt tasutava ostuhinna osa, s.o 4500 (neli tuhat viissada) eurot viie aasta jooksul igakuiste tagasimaksetena (ostuhinda katvad sõiduki väljaostumaksed koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi esimene tagasimakse summas 179,94 eurot pidi olema tehtud 28.11.2013, edaspidi iga kuu 28-ndaks kuupäevaks sama summa, viimane tagasimakse 28.10.2018 (kokku 60 tagasimakset üldsummas 10 796,40 eurot). Sõiduki ostuhinna ülejäänud osa, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) eurot pidi Y.B omafinantseeringuna tasuma enda vahenditest, mille tema ka tegi, kandes 30.10.2013 osundatud summa üle Mogo OÜ pangakontole. Liisingulepingu nr XXXXosaks olevates üldtingimustes on sätestatud, et liisinguvõtjal ei ole õigust sõidukit või selle osa võõrandada, pantida või muul moel koormata või anda sõidukit ilma Mogo OÜ kirjaliku nõusolekuta kolmanda(

1. te)isiku(
2. te)(all)kasutusse (p 6.3.). Omafinantseeringu makse laekumise päeval, s.o 30.10.2013 omandas Mogo OÜ kõnealuse sõiduki selle omanikult, s.o Xxxx(Xxxx), makstes viimasele samal päeval pangaülekandega välja sõiduki ostuhinnana 7000 eurot. Samal päeval, s.o 30.10.2016 Tallinnas Mäepealse tn 19 asuvas Maanteeameti teenindusbüroos vormistati kõnealune sõiduk Mogo OÜ nimele, milleks Y.B esitas Mogo OÜ volikirja alusel Maanteeametile vastava taotluse, ning Mogo OÜ kanti liiklusregistrisse kõnealuse sõiduki omanikuna ja Y.B vastutava kasutajana. Kõnealuse sõiduki jättis Mogo OÜ Y.B valdusse ja kasutusse – 30.10.2013 Tallinnas Sõpruse pst 145 asuva hoone juures on Y.B saanud kõnealuse sõiduki Xxxxja tema vennalt Xxxxilt enda valdusse ning Y.B kätte on jäänud ka sõiduki registreerimistunnistus, kus ta oli märgitud sõiduki vastutava kasutajana ning Mogo OÜ sõiduki omanikuna. Seejärel, täpselt tuvastamata kohas ja ajal hiljemalt 02.05.2015 võõrandas Y.B kõnealuse sõiduki kolmandatele isikutele, s.t andis neile sõiduki jäädavalt üle ja võimaldas neil sõidukiga edaspidi ümber käia oma äranägemise järgi. Sõidukit võõrandades oli Y.B teadlik, et tal ei ole õigust seda teha, sest sõiduki omanik on Mogo OÜ, kes ei ole sõiduki võõrandamiseks oma nõusolekut andnud. Sõiduki võõrandamisega põhjustas Y.B Mogo OÜ-le varalist kahju summas vähemalt 4 129,55 eurot (neli tuhat ükssada kakskümmend üheksa eurot viiskümmend viis senti), s.o sõiduki minimaalse turuväärtuse ulatuses, mis vastab Mogo OÜ poolt sõiduki eest enda vahenditest tasutud summale 4500 eurot, millest on maha arvatud liisingulepingu sõlmimise järel laekunud sõiduki väljaostumaksed, mis maksegraafikust tulenevalt ei ületa 370,45 eurot. Liisingulepingu sõlmimise järel laekusid tagasimaksed Mogo OÜ pangakontole ebakorrapäraselt ja hilinemisega. Kokku laekus tagasimakseid summas 1649 eurot, millisest summast vähemalt 1 278,55 eurot on maksegraafikust tulenevalt intressimaksed. Viimane tagasimakse laekus Mogo OÜ pangakontole 03.12.2014. Kuna Y.B ei täitnud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid maksekohustusi ning tal tekkis Mogo OÜ ees võlgnevus, ütles Mogo OÜ 12.12.2014 liisingulepingu üles, mille kohta edastas liisingulepingus märgitud Y.B elukoha aadressile kirjaliku ülesütlemisavalduse, teavitades Y.B-d liisingulepingu lõpetamisest ning paludes teda viivitamata tagastada sõiduk Mogo OÜ-le aadressil Sõpruse pst 145, Tallinn ning tasuda tekkinud võlgnevus. Y.B ega muud isikud tema eest ei ole sõidukit liisingufirmale tagastanud ega võlgnevust tasunud. Eelkirjeldatud käitumisega väljendas Y.B võõrast omandit kahjustavat hoiakut, eirates liisingufirma omandiõigust kõnealusele sõidukile ja halvendades oluliselt liisingufirma võimalust sõidukit käsutada. Y.B käitumise tulemusena jäi Mogo OÜ kõnealusest sõidukist kestvalt ilma ning mitme kuu jooksul pärast liisingulepingu lõppemist ei olnud sõiduki asukoht Mogo OÜ-le teada. Sõiduk oli hiljem leitud üksnes tänu sellele, et Mogo OÜ pöördus politsei poole ja 17.12.2014 kuulutas politsei sõiduki tagaotsitavaks, mille tulemusena 02.05.2015 peeti kõnealune sõiduk kinni Saksamaal Siegen’i linnas saksa politsei poolt. Y.B pani eelkirjeldatud kuriteo toime isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, mille eest on teda muu hulgas karistatud Harju Maakohtu 19.09.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-113 7532

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Seega pani Y.B oma tahtliku tegevusega toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule Mogo OÜ-le on kuriteoga tekitatud varalist kahju summas vähemalt 4129,55 eurot. Mogo OÜ tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitada ei soovinud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Y.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Y.B ’e karistuseks

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ls 1 alusel tuleb liita käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.05.2015.a. kohtuotsusega mõistetud 4-kuulise vangistusega, lugedes kergemat üksikkaristust kaetuks raskema üksikkaristusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ls 2 alusel tuleb liitkaristusest, s.o 3-aastasest vangistusest maha Harju Maakohtu 20.05.2015.a. kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o eelvangistuses viibitud aeg 08.07.–09.07.2014.a., s.o kaks päeva ning lugeda ärakandmata karistuseks vangistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva.

§ 73

lg 1, 3 ja § 65 lg 3 sätete kohaselt tuleb mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva jätta täitmisele pööramata, kui Y.B ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Y.B-le määratud katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Y.B-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 240 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud, mille koosseis ja suurus ei olnud kokkuleppe sõlmimiselt täpselt teada. Kokkuleppe järgi tuleb, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 705 eurot, jätta Y.B-lt välja mõistmata, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kuriteos, mis on aset leidnud enne Harju Maakohtu 20.05.2015.a. kohtuotsuse kuulutamist kriminaalasjas nr 1-15-1921. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Y.B ’e süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Y.B tuleb süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad Y.B-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu 4 summas kokku 576 eurot (sellest 240 eurot on kohtueelses menetluse kulud, millele lisandub määratud kaitsja tasu kohtumenetluses osalemise eest summas 336 eurot), mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on see 705 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes tehtud ettepanekuga jätta nimetatud menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmata, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kuriteos, mis on aset leidnud enne Harju Maakohtu 20.05.2015.a. kohtuotsuse kuulutamist. Seega jätab kohus sundraha riigi kanda. Kriminaalasjas asitõendiks olevad 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik 5