Obsah (6)

§ 224§ 236§ 223§ 127§ 69§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1360 (2301,24,000149) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär And

) § 223 lg 1,

§ 224

lg 2 ja

§ 236

lg 1 järgi F.T : isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post xxx Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J P RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada F.T poolt esitatud kaebus osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 08.04.2024 otsus väärteoasjas 2301,24,000149 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud põhikaristuste täitmise aja osas.
3. Teha F.T-le määratud põhikaristuste täitmise aja osas uus otsus, millega määrata, et F.T-le

§ 223

lg 1 ja

§ 224lg 2 alusel ning karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 ja

§ 224

lg 2 järgi määratud rahatrahv 130 trahviühikut, s.o 520 eurot ja

§ 236lg 1 järgi määratud rahatrahv 115 trahviühikut, s.o 460 eurot (kokku 980 eurot), tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 81,60 eurot ning

1. kuul 82,40 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx kuni kohustuse täitmiseni.
2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Juhtimisõiguse jõustumisest. äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse 7.

§ 127

alusel on F.T kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus 29.augustil 2024 hiljemalt kell 17.
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Vastavalt 19.03.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1632023 juhtis F.T 13.03.2024 kella 19.15 ajal Tallinnas, Linnamäe tee 55 juures mootorsõidukit ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei hoidnud manöövrit sooritades ohutut külgvahet ning riivas temast paremal pargitud sõidukit Volvo V60, reg. nr xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S F OÜ-le ja A K (K). Seejärel lahkus F.T liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Lisaks juhtis F.T mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l kohta. Selliselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p-de 4 ja 5, § 169 lg 5, § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1, § 236 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 08.04.2024 otsusega väärteoasjas nr 2301,24,000149 karistati F.T-d

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 130 trahviühikut ehk 520 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

§ 236

lg 1 alusel karistati F.T-d rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot ning lisakaristusena

§ 236lg 2 alusel määrati talle mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

1. F.T esitas 18.04.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus üle vaadata ja piirduda vaid rahalise karistusega, mille omakorda palus ajatada 12 kuu peale. Esitatud kaebuses leidis F.T , et talle määratud karistus on liiga karm; tema ülalpidamisel on puudega isik ja juhtimisõigusest ilma jätmine välistab automaatselt kaebaja edasise töötamise võimalused ning sellega seoses ka puudega isiku ülalpidamise ja rahaliste kohustuste täitmise. 2
2. 19.06.2024 toimunud kohtuistungil jäi F.T esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et on rahatrahviga nõus, sest on süüdi. Kuna aga kaebaja ülalpidamisel on tema puudega elukaaslane, kellele makstav toetus on niivõrd väike, vajab kaebaja toimetulemiseks tööd, sest kui tal ei ole tööd, ei suuda ta ennast ja enda elukaaslast üleval pidada. Töökoht on aga selline, mis eeldab juhilubade olemasolu.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta F.T kaebuse rahuldamata, leides, et kõik kolm rikkumist on toime pandud. Isik põhjustas õnnetuse, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ja ta jättis õnnetusest ka politseile teavitamata. Tegemist on väga ohtlike liiklusalaste rikkumistega, mistõttu on kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvi määramisele pidanud vajalikuks kohaldada F.T suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
5. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud

§ 223

lg-s 1, § 224 lg-s 2 ja § 236 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 224

lg 2 alusel järgneb vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

1. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. F.T tunnistas oma süüd talle etteheidetud tegude toimepanemises nii väärteoasja kohtuvälises menetluses (vt toimik lk 12) kui ka kohtuistungil (19.06.2024 istungi protokoll) ning kinnitas, et põhjustas liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt ja oli eelnevalt tarvitanud alkoholi.
2. Mootorsõiduki juhina F.T poolt varalise kahju tekitamist (

§ 223

lg 1 etteheide) teisele isikule tõendavad lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele ka muud väärteoasjas kogutud materjalid. Nii on sõiduki Volvo V60 reg. nr. xxx vaatlusprotokollis 13.03.2024 (vt toimik lk 3) fikseeritud visuaalselt märgatavad kriimustused ja nühkejäljed vasakpoolsel küljepeeglil. Ka menetlusalusele isikule kuuluval sõidukil VW Passat tuvastati vaatluse käigus (tl 2) visuaalselt märgatavad kriimustused ja nühkejäljed parempoolsel küljepeeglil. Kahjustused mõlema sõiduki küljepeeglitel on märgitud ka 13.03.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 1). Sõiduki VF Passat vaatluse käigus sõiduki salongist kaasa võetud pardakaamera mälukaardil olev salvestis, mis on kajastatud nii väärteotoimikus oleval vaatlusprotokollil (tl 9) kui DVD-plaadil, kinnitab omakorda F.T sõnu teise sõiduki riivamisest (videol on kuulda mütsatust ning sellele järgnevat signaali) kui ka mõlema sõiduki vaatlusprotokollides fikseeritut. Seega on ilmne, et menetlusalune isik põhjustas 13.03.2024 Linnamäe tee 55 äärde pargitud Volvo V60-st hooletult mööda sõites kahjustusi Volvo vasakpoolsele küljepeeglile. Lisaks tõendab pardakaamera salvestis fakti, et pärast mütsatust ja 3 signaali jääb F.T juhitav sõiduk VW Passat korraks seisma, et lasta läbi vastutulev sõiduk ja jätkab siis sõitmist seni, kuni temast möödub vasakult sõiduk Volvo V60, reg. nr. xxx keerab F.T juhitavale autole ette ning pidurdab. Niisiis puudub igasugune vaidlus ka selles, et pärast teise sõiduki riivamist ehk liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt, täites sellega

§ 236lg-s 1 kirjeldatud väärteokoosseisu.

10. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud nii

§ 223

lg 1 kui § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisude objektiivne külg – seda menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka kohtuistungil uuritud väärteoasja materjalidega. Ilmselgelt puudus F.T-l tahtlus põhjustada suvalisele pargitud sõidukile vigastusi, kuid teostades liiga lähedalt möödasõitu paremal parkinud sõidukist Volvo V60 ning riivates oma parempoolse küljepeegliga Volvo V60 vasakpoolset küljepeeglit, pani ta

§ 223lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime ettevaatamatusest.

F.T tunnistas nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil, et ta sai aru teise auto riivamisest, kuna kuulis klõpsu paremal küljel, kuid sõitis vaatamata sellele edasi. Seega pani F.T

§-s 236 lg 1 kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega, mille ajendiks kohtu hinnangul oli kahtlemata asjaolu, et F.T oli teadlik temal esinevast alkoholijoobest. 11. Juhile keelatud seisundis (

§ 224

lg 2 etteheide) mootorsõiduki VW Passat (xxx) juhtimist F.T poolt 13.03.2024 kella 19.15 ajal Tallinnas Linnamäe tee 55 juures tõendab lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0008 väljatrükk, millest nähtuvalt 13.03.2024 kell 20.02–20.06 teostati F.T-le kaks mõõtmist ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,72 mg/l (lõplik lugem 0,77 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta. Tulenevalt

§ 69

lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et F.T hingeõhus oli alkoholi koguses, mis vastab

§ 69lg-s 3 sätestatud keelule.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas F.T allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi kontrollimisel. 12. F.T poolt kohtuvälises menetluses ja ka kohtuistungil antud ütlusi arvestades teadis ta 13.03.2024 kella 19.00 ajal õhtul sõidukit juhtima asudes, et on samal päeval kella 13.00 ajal tarvitanud kanget alkoholi – 200 milliliitrit puhast viina, seejuures midagi söömata, sest samal hommikul väljatõmmatud hammaste tõttu olid tal meeletud valud. Just valude tõttu loputas ta töö juures viinaga suud ning paratamatult ka jõi viina. Seega menetlusalune isik, olles eelnevalt teadlikult tarbinud alkoholi, asus oma seisundit kontrollimata juhtima mootorsõidukit.

§ 33

lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab üksnes enda head enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. F.T , otsustades 13.03.2024 õhtul sõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta terve päeva vältel ei olnud midagi söönud, küll aga ca 6 tundi tagasi joonud ära 200 ml viina, möönis, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk alkoholi ja esineda võib

§ 224

lg 2 koosseisule vastav asjaolu – lubatud alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et joove, mis tuvastati F.T väljahingatavas õhus kella 20.00 ajal õhtul, ei olnud mitte veidi piirmäära ületav, vaid üksnes 0,03 mg/l võrra väiksem kriminaalsest joobest, mille minimaalseks määraks loetakse 0,75 mg/l kohta. Sellise raskusega joobeaste viitab kohtu hinnangul asjaolule, et menetlusalune isik pidi tajuma, et ta on joobeseisundis ning asudes vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, pani ta teo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. 4

1. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 15.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 16. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi.

Tegemist on ühe käitumisaktiga – varalise kahju põhjustamisega sõiduki alkoholijoobes juhtimisel. F.T poolt need kaks toime pandud väärtegu on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on kohtuväline menetleja eelpool märgitud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. Eraldiseisva teona on kohtuväline menetleja aga hinnanud

§ 236lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu – liiklusõnnetusest mitteteatamist.

17. Kohtuväline menetleja määras F.T-le

§ 224lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 130 trahviühikut ehk 520 eurot.

Seejuures on

§ 224

lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi maksimaalne määr 300 trahviühikut ning keskmine määr seega 150 trahviühikut. Lisakaristusena

§ 224

lg 3 p 1 järgi võttis kohtuvälise menetleja esindaja F.T-lt 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

§ 236

lg 1 alusel määrati F.T-le põhikaristuseks rahatrahv 115 trahviühikut ehk 460 eurot. Sanktsioonis ettenähtud maksimaalne rahatrahvi piirmäär on seejuures 300 trahviühikut. 5 Lisakaristusena

§ 236

lg 2 alusel jättis kohtuväline menetleja F.T mootorsõiduki juhtimisõigusest 4 kuuks. ilma 18. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt taunitav tegu. Kohus märgib, et F.T süüs suuruse hindamisel mängib kaalukat rolli alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus, mis antud juhul oli

§ 224

lg 2 määratud vahemiku (0,25–0,74 mg) ülemise määra lähedane ehk 0,72 mg/l kohta ning vaid 0,03 mg/l suurema näidu puhul olnuks tegu juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga, millele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Eelneva põhjal hindab kohus F.T süüd keskmisest suuremaks. Samas on F.T kahetsenud tehtut juba kohtuvälises menetluses. F.T ei ole kohtule esitatud kaebuses ega ka kohtuistungil rikkumisi eitanud, mis näitab, et ta saab aru oma rikkumise tõsidusest. Kuna vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et rahatrahvid nii

§ 224

lg 2 kui § 236 lg 1 järgi on mõistetud põhjendatult alla sanktsioonide keskmiste määrade.

1. Maakohtule esitatud kaebuses F.T ei vaidlustanud talle määratud rahatrahvi, kuid palus selle ajatada 12 kuu peale, kuna ta peab rahaliselt üleval oma invaliidist elukaaslast. Küll aga taotles F.T kaebuses lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise otsuse tühistamist, rõhutades kohtuistungil, et talle on oluline töökoha säilimiseks juhtimisõiguse olemasolu.
2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusaluse isiku F.T ja uurinud väärteoasja materjale, leiab, et F.T taotlus ajatada rahatrahvi tasumine 12-le kuule, on põhjendatud. Väärteomenetleja poolt määratud rahatarahvi kogusumma kokku on 980 eurot. F.T avaldas kohtuistungil, et tema netopalk OÜ-s X sõltub konkreetsest kuust. Kui on hea kuu, saab ta kätte maksimaalselt 1500 eurot. Sisuliselt elavad F.T ja tema invaliidist elukaaslane F.T palgast, kuna elukaaslase invaliidsustoetus on väga väike. Seega tuleb menetlusaluse isiku sissetulekust tasuda eluasemekulud, samuti osta muu eluks vajalik. Autot tal endal ei ole, müüs maha, uut osta ei jaksa ja seetõttu sõitis ta paarimehe autoga. Eelnevast nähtub, et menetlusaluse isiku sissetulek ei ole piisavalt suur, et võimaldaks rahatrahvi tasumist ühes osas, ilma isiku materiaalset olukorda raskendamata. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks F.T-le määratud rahatrahvide (kogusummas 980 eurot) tasumist ajatada 12 kuu peale.
3. Menetlusaluse isiku taotluse – tühistada väärteomenetleja poolt määratud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – jätab kohus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
4. Kaebaja põhjendas juhtimisõiguse vajalikkust seoses oma töökohustuste täitmisega. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. F.T ütlustest ei nähtu, et tema tööülesanded OÜ-s X oleksid otseselt seotud auto juhtimisega. Transpordiameti päringutele vastamiseks ja tehnoülevaatuspunkti dokumentatsiooni korrashoiuks ei ole tänase infoühiskonna tingimustes juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik. Ka tööle sõitmiseks ei pea kaebaja tingimata olema enda poolt juhitava auto roolis. Nimelt elab F.T Tallinnas, Lasnamäe linnaosas ning ka tema töökoht paikneb samas linnaosas. Kohus märgib, et Tallinna linnas liigub ühistransport piisava sagedusega ja seega on kodust tööle sõitmine täiesti võimalik ka ühistranspordiga. 6 Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et istudes autorooli mitte väikeste alkoholi tarvitamise jääknähtudega, vaid tugevas alkoholijoobes, seadis F.T ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara. F.T pani toime 3 erinevat liiklusalast rikkumist – põhjustas õnnetuse, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja lahkus sündmuskohalt politseid õnnetusest teavitamata. Kohtu hinnangul on F.T toime pannud rasked rikkumised, mistõttu on lisakaristusena põhjendatud tema liiklusest kõrvaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtu hinnangul on sellise pikkusega lisakaristus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid – see, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o F.T-le määratud põhikaristuste täitmise aja osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega määrab, et F.T-le KarS § 63 lg 1 ja

§ 224

lg 2 alusel määratud rahatrahv 130 trahviühikut ehk 520 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel määratud rahatrahv 115 trahviühikut ehk 460 eurot (kokku 980 eurot) tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 81,60 eurot ja 12. kuul 82,40 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Sild kohtunik 7