← Eesti

1-17-8911/133

Obsah (6)§ 121§ 200§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 121

lg 2 p 2, 3 ning

§ 200

lg 1 järgi.

§ 64

lg-te 1, 3 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 1.

märtsi 2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 6.

aprillist kuni

  1. maini 2017, s.o 1 kuu ja 2 päeva ja 23.-
  2. märtsini, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistuseks luges kohus 4 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks märkis
  3. august
  4. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  5. juulil
  7. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni 2018 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
  9. aprilli 2018 aasta otsus H.H-le karistuse mõistmisel

§ 65

lg 2 kohaldamise ja liitkaristusena 5 aasta ja 6 kuulise vangistuse mõistmise osas. Muus osas jäeti lahend muutmata.

  1. Vangla ega prokuratuur H.H kandmisest ei toeta. vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse
  2. Kohust tuvastas, et H.H-l oleks vabanemisel elukoht majutusteenust pakkuvas MTÜs Rehabilitatsioonikeskuses Valge Eesti.
  3. H.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest, käesolevat karistust kannab röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Kohtu hinnangul ei ole H.H uue kuriteo toimepanemise tõenäosus piisavalt väike. Ka vabastamist toetavad asjaolud nagu korrektne käitumine vangistusasutuses ning toetav elukaaslane vabaduses ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
  4. Riskitegur isiku seadusekuulekuse seisukohast on kindla töökoha ja sissetuleku puudumine. Kinnipeetav on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi isiku elukaaslane on märkinud vanglale, et on valmis isikule vabanemisel majanduslikku tuge pakkuma, ei ole tegemist jätkusuutlikku lahendusega. Olukorras, kus isikul puudub vabaduses kindel töökoht ning tal on rahalisi nõudeid mitme tuhande euro ulatuses, on suur tõenäosus, et isik võib asuda sissetulekuid hankima kuritegusid toime pannes.
  5. H.H on alkoholijoobes olles korduvalt kasutanud vägivalda lähedaste suhtes. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. H.H alkoholis probleemi ei näe. Kuna H.H ei teadvusta alkoholiga seonduvat ohutegurit, püsib ka tarvitamisega seonduv risk.
  6. H.H ei tunnista toimepandud kuritegusid. Kummastavamaks pidas kohus, et H.H sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osaledes oli enda sõnul motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kohtu arvates viitab selline käitumine manipulatiivsusele ning suutmatusele tegelikult adekvaatselt teadvustada enda käitumist. Kohtu arvates ei ole H.H minevikus tehtud eksimustest vajalikke seadusekuulekaid järeldusi teinud.
  7. Kohus nõustus prokuratuuri ja vangla seisukohaga, et süüdlast ei saa ennetähtaegselt vabastada. Tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. H.H-l puudub motivatsiooniallikas, millel põhineks süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis ja suutlikkus kriminaalhoolduse tingimusi täita. Ka käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuste panemine ei oleks uute kuritegude riskide maandamiseks piisav, sest isiku varasem elukäik ja hoiakud viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
  8. Määruskaebuses palutakse ennistada maakohtu määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg, võtta määruskaebus menetlusse, tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega H.H tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Jätta menetluskulud riigi kanda. 2

(9)
  1. H.H esitas kohtule vastuväited Tartu Vangla iseloomustusele ja prokuratuuri seisukohale. Ta jääb nende seisukohtade juurde ja palub määruskaebuse läbivaatamisel nendega arvestada. Iseloomustus ei ole objektiivne ning sellest ei nähtu, mil põhjusel on H.H hinnatud kõrgohtlikuks. Prokuratuur on vangla seisukohaga nõustunud ega ole asjaolusid põhjalikumalt analüüsinud.
  2. Kohus on sisuliselt jätnud hindamata H.H positiivselt iseloomustavad asjaolud, mistõttu ei ole määrus põhjendatud ega õiguspärane. Süüdlast positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles negatiivse.
  3. Süüdimõistetul on õigus eeldada, et ta vabastatakse hea käitumise korral karistuse osalisest ärakandmises. H.H-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on viibinud vangistusest peaaegu 3 aastat ning puudub alus väita, et tema käitumine ei ole muutunud. Ta on tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, osalenud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Jõud muutuda“ ning töötanud majandusabitöödel ja ASis Eesti Vanglatööstus.
  4. „Viha juhtimise“ programmis oli H.H väga aktiivne, avatud ja arutles kaasa. Ta sai aru, kuidas oma viha ja emotsioone kontrollida. Süüdimõistetu saab aru, millal ta hakkab ärrituma ja oskab nende olukordadega toime tulla ega lase end solvangutest häirida.
  5. jaanuaril
  6. a alustas ta sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“. Ta on enda jaoks teinud programmidest vajalikud järeldused. Ka iseloomustus kinnitab, et H.H on motiveeritud oma vigadest õppima ja seaduskuulekalt elama.
  7. H.H asub pärast vabanemist elama majutusteenust pakkuvasse rehabiltatsioonikeskusesse Valge Eesti. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. H.H kasutuses on ahiküttega tuba hoone I korrusel. Seega on H.H-l kindel elukoht.
  8. H.H on tugiisikuteenusel. Tugiisikuga koostöö on hea. Tugiisik on aidanud H.H-l vabanemiseks ette valmistuda. Ka H.H elukaaslane on valmis talle tuge pakkuma ja igakülgselt toetama. Ka paljud teised isikud on avaldanud soovi ja valmidust H.H toetada. Seega on tal vabanedes toetav keskkond, kus võimalus leida tööd ja taasühiskonnastuda. H.H-l on varasem töökogemus ja vajalikud oskused. Lisaks on tal võimalik pöörduda Töötukassasse, kus on vabanemisel kokku lepitud karjäärinõustamine. Vangistuses on kinnipeetaval väga keeruline tööd leida ja kokkuleppeid sõlmida kindlaks tööleasumise ajaks.
  9. H.H on õppinud Tallinna Polütehnikumis, kus omandas keskeri hariduse raadiotehnikuna. Hiljem on lisaks omandanud ka Pärnu Saksa Tehnoloogia koolis elektriku eriala ja omandanud ka korstnapühkija ning turvatöötaja kvalifikatsiooni.
  10. aastal läbis isik Pärnu Merekoolis madrus-mootoristi kursused ning on läbinud elu jooksul ka mitmeid muid kursuseid ja täiendkoolitusi. Kinnipeetavale koostatud iseloomustusest nähtub samuti, et määruskaebuse esitaja suhtub tööalasesse täiendamisse positiivselt. Seega on isikul olemas piisav motivatsioon ja ka oskused töö leidmiseks. Tal on ka tööharjumus. Aastatel 1983-2011 oli ta pidevalt tööga hõivatud. Pärast seda hooldas ta ametlikult ema. H.H on töötanud erinevatel ametikohtadel ja tal on lai töökogemus. Seega puudub oht, et ta ei leiaks endale töökohta ja sissetulekut.
  11. H.H kannab esimest reaalset vangistust. Ta on end vangistuses hästi üleval pidanud, distsiplinaarkaristused puuduvad. Suhted ametnikega on viisakad. H.H on täitnud 3
(9)individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid, tema resotsialiseerumise võimalused on head. 19. Maakohus on esile toonud H.H varasema korduva kriminaalkorras karistatuse ning kuritegude soodustegurid (sõltuvusprobleemid, puudulik probleemide lahendamise oskus ning majandusliku kasu saamise eesmärk), kuid sellega isiku varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid käsitlev analüüs ka piirdub. Kohus ei ole mitte ühtegi esitatud väidet põhjendanud ja määruskaebuse esitaja hinnangul on need vaid paljasõnalised. Kuritegude asjaolusid ei ole kohus üksikasjalikumalt üldse käsitlenud, kuigi

§ 76

lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb.

  1. Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Sisuliselt ei arvestanud kohus süüdimõistetu käitumist vangistuse kandmise ajal. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed.
  2. Süüdimõistetu on oma käitumist vanglas oluliselt muutnud ja jõudnud arusaamale, et olukordi tuleb lahendada vägivallata. Määruskaebuse esitaja ei ole oma tegu kahetsenud ja teinud puhtsüdamlikku ülestunnistust, sest ta ei ole talle süüks pandud kuritegu sooritanud. Määruskaebuse esitaja on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse oluliste rikkumiste kohta kriminaalmenetluses ja vaidlus käib seal edasi. Pole võimalik kahetseda tegu, mida isik ei ole toime pannud. Teo kahetsemine ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks. H.H on valmis end vabaduses tõestama ja soovib anda panuse ühiskonda.
  3. Kohtumäärusest ei selgu, miks on H.H uue kuriteo risk kõrge. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent järgmise 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse teo riskiprotsent 30%. Uue kuriteo riski hindamisel lähtuti andmetest, mis puudutavad kuriteo toimepanemise hetke, kuid möödunud on mitu aastat ja selle aja jooksul on H.H oma käitumist parandanud. Tema püüdlikkus viitab sellele, et karistuse eesmärgid on täidetud ning ühiskonda sulandumine ei ole problemaatiline. Lisaks on Riigikohus esitanud seisukoha, et sellisel kujul vangla poolt esitatud riskihinnangutele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa (RKKKm 1-09-14104, p 26-27).
  4. H.H vabastatakse elektroonilise valvega. Koos kriminaalhooldusega maandab see uue kuriteo riske ning aitab kaasa süüdlase resotsialiseerumisele. Kohus oleks pidanud analüüsima, kuidas maandavad elektrooniline valve, käitumiskontroll ja kontrollkohustused riski uue kuriteo toimepanemiseks, kuid sellist analüüsi kohtumäärusest ei nähtu.
  5. Pärnu Maakohtu
  6. aprilli 2017.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-3507 kohaldati H.H-le vahistamise asendamisena elektroonilist valvet kaks kuud. Elektroonilised valveseadmed paigaldati
  7. mail ja eemaldati
  8. juulil 2017.a. Süüdimõistetu allus täielikult elektroonilisele valvele ja ühtegi rikkumist toime ei pannud. Seega on määruskaebuse esitaja oma varasema käitumisega tõestanud, et ta on suuteline elektroonilisele valvele alluma. 4

(9)
  1. Määruskaebuse esitaja on nõus järgima vangla poolt otstarbekaks peetud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  2. Süüdimõistetule on ette heidetud alkoholi tarvitamist ja see on välja toodud ka uute kuritegude riskitegurina. H.H tarvitas vabaduses peamiselt lahjat alkoholi ja sedagi harva lõõgastumiseks ja pingete maandamiseks. Süüdimõistetu käitumist ei ole alkohol tema hinnangul oluliselt mõjutanud ja kahe kuriteoepisoodi puhul ei olnud süüdimõistetu üldse alkoholijoobes. Seega ei ole võimalik H.H-l tunnistada alkoholisõltuvust, mida tal ei ole ega ole ka diagnoositud. Ta ei ole kunagi tarvitanud alkoholi kogustes, millest võiks tekkida alkoholsõltuvus. Ka terviseandmetest ei leia ühtki viidet alkoholisõltuvusele (vt ka lisa 2). Viited alkoholisõltuvusele tuleks jätta tähelepanuta. Vangla ja maakohus on ekslikult tuginenud Tallinna Vanglas
  3. novembril 2017 diagnoositud alkoholsõltuvusele. See uuring ei olnud õiguspärane. Tallinna Vanglal puudus pädevus ning ka faktid ei kinnita süüdimõistetu alkoholisõltuvust. Süüdimõistetu alkoholitarvitamine on episoodiline lahja alkoholi manustamine. Samas on süüdimõistetu nõus vajadusel sotsiaalprogrammis osalema ja seeläbi riske maandama. Kohus ei ole analüüsinud ühtegi võimalust, kuidas alkohol tarvitamise vastased meetmed mõjutaksid H.H õiguskuulekalt käituma.
  4. MTÜ Samaaria Eesti Misjon on valmis pakkuma H.H-le võimalust osaleda 6-12 kuulises alkoholi-ja narkosõltuvusest taastumise programmis, kuhu ta saaks osalema kohe pärast vabanemist.
  5. Määruskaebuse esitaja toob välja asjaolu, et talle etteheidetavad teod on toime pandud ema vastu, kes suri
  6. a. Seega pole põhjendatud kartus, et ta paneb toime uue kuriteo. H.H ja tema ema vahelised suhted muutusid keeruliseks pärast seda, kui ema soovis H.H pidevat kodus olemist. Ema solvas H.H elukaaslast ja suhtus temasse negatiivselt, mistõttu tekkisid emaga tülid. Ema oli süüdimõistetuga manipuleeriv ja provotseeriv. Ema andis kuriteoepisoodide kohta valeütlusi. Tema iseloom muutus õelaks, süüdistavaks ja kahtlustavaks. Ta hakkas asju peitma, unustas nende asukoha ja süüdistas poega varguses. Tema seisundit arvestades ei oleks tohtinud tema ütlusi kriminaalmenetluses arvestada.
  7. Maakohtu määruse pinnalt jääb arusaamatuks, miks ei arvestatud kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Peaaegu 3 vangistuses viibitud aasta jooksul pole võimalik väita, et ta pole karistuse kandmise ajal muutunud. Kui asuda seisukohale, et inimese käitumine üldse ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale ohtu, tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada. Ainuüksi oma süü eitamisest ei piisa inimese ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks.
  8. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu lahend rajanes tõendite valikulisel hindamisel ning selle tagajärjeks oli kaalutlusviga. Seetõttu esineb alus maakohtu määruse tühistamiseks.
  9. Kaitsja taotleb ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kriminaalasja materjalid tehti kaitsjale nähtavaks
  10. mail
  11. Järgmisel päeval pärast materjalidega tutvumist kohtus kaitsja H.H-ga vanglas. H.H soovis edastada täiendavad dokumendid määruskaebuse koostamiseks ja postitas need
  12. mail
  13. Need jõudsid kaitsjani
  14. mail
  15. Pärast dokumentide kättesaamist hakkas kaitsja kirjutama määruskaebust, mille esitas esimesel võimalusel. Menetlustähtaja ennistamiseks on mõjuvad põhjused, sest vanglates võtab kirjavahetus tavapärasest kauem aega ja seetõttu ei olnud erinevate menetlusdokumentide ja tõendite edastamine kiiremini kuidagi võimalik. 5
(9)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Apellatsioonikohus loeb H.H kaitsja kaebuse esitatuks tähtaegselt. Maakohtu määrus toimetati H.H-le allkirja vastu kätte
  2. aprillil
  3. Ta esitas
  4. aprillil
  5. a taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Kuna tegemist on kinnipeetavaga, tuleb ringkonnakohtu arvates sellest kuupäevast lugeda kaebetähtaeg peatunuks. Seega jäi kaitsjale aega esitada kaebus 9 päeva jooksul alates maakohtu määruse kättesaamisest. Arvestades, et kaitsja sai määruse kätte
  6. mail, algas kaebetähtaeg
  7. mail ning lõppes
  8. mail. Nimetatud kuupäeval registreeriti kohtuinfosüsteemis kaitsja poolt esitatud määruskaebus.
  9. Sisulise poole pealt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruses esitatud seisukohaga ja jätab selle muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud H.H puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse osaliselt täidetuks. Kohus on arvestanud, et H.H-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks tuleb kahtlemata positiivseks pidada määruskaebuses osundatud asjaolusid, nagu vangistusaegne töötamine ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine. Maakohus oli siiski skeptiline sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tulemuslikkuses, sest programmis väitis H.H, et on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kohtuistungil aga eitas kuritegude toimepanemist. Kaitsja toob positiivsena välja, et „Viha juhtimise“ programmis oli H.H väga aktiivne, avatud ja arutles kaasa. Ta sai aru, kuidas oma viha ja emotsioone kontrollida ning oskab edaspidi nende olukordadega toime tulla, ega lase end solvangutest häirida. Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, kas H.H on enda jaoks programmidest teinud vajalikud järeldused ning motiveeritud seaduskuulekalt elama, näitab siiski aeg. Nii nagu õpituga üldiselt, rakendavad osad inimesed saadud teadmisi rohkem, teised vähem. H.H on vanust arvestades väljakujunenud ja põhimõtetega inimene, kes on elus korduvalt toime pannud oma kuritegusid oma lähedaste vastu. Nagu määruskaebusest ja ka isiku iseloomustusest nähtub, saab H.H vihaseks, kui käitutakse alatult, süüdistatakse ebaõiglaselt ja käitutakse närviliselt ning teda provotseeritakse. Samal ajal on H.H minapilt adekvaatne, kuid kõrgendatud, peab ennast teistest olulisemaks ja paremaks (iseloomustuse lk 3). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaid H.H vangistusaegsele käitumisele ei saa usaldusväärset uue kuriteo riskiprognoosi rajada. 35. Maakohus on hinnanud süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi ka süüdimõistetu elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vabanemisjärgsete elutingimuste osas on täidetud ennetähtaegse vabastamise eeldus, st H.H-l on elukoht. Kohus on kaalutlusotsust tehes arvestanud, et H.H asub pärast vabanemist elama majutusteenust pakkuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Valge Eesti, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning tema kasutuses on ahiküttega tuba. Riskiteguriks on kohus pidanud kindla töö- ja sissetuleku puudumist. Viimaseid pidas kohus arvestades H.H võlanõudeid oluliseks. Samuti hindas kohus seda, kes H.H 6

(9)vabanemise korral talle tuge saaksid pakkuda. Elukaaslase majanduslikku toetust ei pidanud kohus jätkusuutlikuks lahenduseks ning nägi töökoha puudumises ohtu uue kuriteo toimepanemiseks. Iseloomustusest nähtuvalt on elukaaslasel 6 last, kellest kaks on alaealised. Seda arvestades ei saa materiaalne toetus H.H-le olla kuigi suur. Määruskaebuses on viidatud veel paljudele isikutele, kes saaksid H.H-le tuge pakkuda, ent täpsemalt ei ole nende isikute ringi täpsustatud. H.H suhted lähedastega (poolõe ja –vennaga) on keerulised. Iseloomustuse kohaselt on isiku tutvusringkond väike. Ringkonnakohus möönab määruskaebuse põhjendusi lugedes, et H.H-l on varasemast töökogemusi ning tal on plaan minna karjäärinõustamisele. Tuge resotsialiseerumisel saaks pakkuda ka tugiisik, kellega koostöö on määruskaebuse kohaselt hea. Ringkonnakohtule saadetud CVst (lisa 1) nähtub, et H.H-l on varasemast töökogemusi. Ta on aastatel 19832011 pidevalt ametlikult töötanud. H.H-l on ka mitmeid oskusi (raadiotehniku ja elektriku oskused, korstnapühkija ja turvatöötaja kvalifikatsioon lisaks on ta läbinud elu jooksul ka mitmeid muid kursuseid ja täiendkoolitusi). Samas on H.H alates
  1. a olnud aktiivsest tööturust eemal (olles ema hooldaja ning elatudes ema pensionist ja juhtutöödest ning puudemüügist saadud sissetulekust). Kohtukolleegiumi arvates ei ole H.H vabastamisjärgsed tingimused sedavõrd toetavad, et sedastada maakohtu määruses kaalutlusviga. Sisuliselt peab H.H oma elu hakkama otsast üles ehitama: otsima oma elukohta, leidma töökoha, tasuma võlgasid ning tegelema mitmete muude eluliste küsimustega peamiselt iseendale lootes.
  2. Eraldi teemana on määruskaebuses püstitatud ka alkoholiga seonduv. Määruskaebuse kohaselt tarvitas H.H peamiselt lahjat alkoholi ja sedagi harva ning alkohol ei ole tema käitumist süüdimõistetu arvates mõjutanud. Ka ei ole kaebust arvestades võimalik väita, et H.H-l oleks alkoholsõltuvus. Määruskaebusele on lisatud terviseandmete epikriis (lisa 2) ja ringkonnakohtule edastatud S. Kaili tõendi nr 280, mille kohaselt
  3. a vangla arsti sissekande alusel alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvust diagnoosida ei saa: puuduvad sõltuvuste tunnuste kirjeldused. Kokkuvõtvalt palutakse jätta viited alkoholisõltuvusele tähelepanuta.
  4. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole viited H.H alkoholitarvitamisele siiski n-ö õhust võetud, vaid tugineb mh süüdlase käitumise analüüsile. Nimelt on H.H alkoholijoobes olles korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda nii oma poolõe, kui ka ema suhtes. (iseloomustuse lk 3). Vangla on näinud alkoholi tarvitamises nii ohtlikkust kui ka riski. Apellatsioonikohus leiab ühtlasi, et kui isik ise endal alkoholiprobleemi ei näe, siis ilmselgelt ei evi erilist mõttekust talle alkoholikeelu vmt kohustuste panemine. Probleemi eitamise korral ei näe inimene reeglina ka oma elustiilis muutuste tegemise vajalikkust. Ehkki määruskaebuse kohaselt on MTÜ Samaaria Eesti Misjon (lisa 3) valmis pakkuma H.H-le võimalust osaleda 6-12 kuulises alkoholi-ja narkosõltuvusest taastumise programmis, kuhu ta saaks osalema kohe pärast vabanemist, ei saa välistada, et sellise dokumendi esitamise eesmärgiks on vaid tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise soov.
  5. Kaalutlusõiguse rikkumisena on määruskaebuses välja toodud tuginemine H.H korduvale karistatusele ning kuritegude soodusteguritele. Sellega analüüs piirdub. Kuritegude asjaolusid ei ole kohus üksikasjalikumalt üldse käsitlenud, kuigi

§ 76

lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. 39. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kaitsja kriitikaga. Tõepoolest lasub kohtul süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus osutada nendele konkreetsetele kuriteo 7

(9)tehioludele, mis vaatamata vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Antud osas peab apellatsioonikohus võimalikuks maakohtu määrust täiendada. Õigusteooria kohaselt tuleb kuriteo toimepanemise asjaolude all mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
  1. Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuritegude toimepanemise asjaolud ja H.H varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et H.H tegu ei kahetse, ei ole tõepoolest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Ringkonnakohus juhib aga kaebuse esitajate tähelepanu sellelegi, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ei otsustata inimese süüküsimust, mistõttu jätab kohus hindamata kõik väited, mis puudutava süüdimõistvale otsusele tehtud kriitikat ja lähtub jõustunud otsusega tuvastatud faktilistest asjaoludest (seda ei väära ka otsuse väidetav vaidlustamine EIKis).
  2. H.H kuriteod on samalaadsed: vägivallaga seotud süüteod, kus ohvriteks on peamiselt süüdlase lähedased. Viimaste kuritegude: ema korduva kehalise väärkohtlemise ja tema röövimise pani H.H toime katseajal, mida ta kandis Pärnu Maakohtu
  3. märtsi 2016.a otsuse järgi, millega ta tunnistati süüdi õe kehalises väärkohtlemises. Lähisuhtes ja korduvalt toime pandud kehalisele väärkohtlemisele on seadusandja reageerinud karmimate sanktsioonidega. Lisaks nähtub Pärnu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusest, et H.H ohvriks ei olnud ainult tema eakas ema. Seega ei ole H.H käitumine kuidagi õigustatav emapoolse provokatsiooniga. Kohus tugines muuhulgas otsuses H.H õe ütlustele, mille kohaselt oli selles peres H.H süstemaatilise vägivallaterrori all kannatamine pikaaegne ning ema ei soovinud aastaid, et selles osas keegi uurimisorganite poole pöörduks, sest ta hoidis vaatamata kõigele oma poega (otsuse lk 4). Otsusest nähtub, et H.H poolt oma ema suhtes rakendatud vägivald oli intensiivne (näiteks röövimise episoodis lõi H.H ema tuvastamata arvul kordi kätega ja kõvade kaantega sünnitunnistusega pea, näo, käte ja rindkere piirkonda, nõudes samal ajal sularaha ja võttes emalt kogu tema pensioni 415,65 eurot, millest politsei saabudes tagastas 75 eurot. H.H tekitas emale füüsilist valu, hematoomi ninal, vasaku silma ümber, vasakul pool otsmikul, seljal, parema labakäe seljal ning varalist kahju). Tõepoolest suri H.H ema ajal, mil poeg oli vahi all. See aga ei veena ringkonnakohut, et süüdlane ei paneks toime uusi vägivallakuritegusid teiste isikute suhtes. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu.
  6. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et süüdlasest lähtub endiselt oht uute kuritegude toimpanemiseks. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega tutvumisele, kliendiga kohtumisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 210 minutit. Lisaks taotletakse tasu sõidule kulutatud aja eest (20 eurot) ja sõidukulude hüvitamist (Võru-TartuVõru 140 km 42 eurot). Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid riigi õigusabi tasu 302,40 eurot (sh käibemaks 50,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli 2016 määruse nr 16 § 8
(9)1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, § 15 1 ja 17 lg-st 2, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kulud loeb ringkonnakohus põhjendatuks. Tasu osas rahuldab ringkonnakohus taotluse osaliselt. Korra § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 162 euro (advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub tasule käibemaks). Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 268,80 (sh käibemaks 44,80). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel H.H kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.