) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista M.I-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja riigi õigusabi tasu 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1242 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaks) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 103 (ükssada kolm) eurot 55 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700009762 ning selgituse “M.I , otsus nr 1-21-8660, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.I toime pannud kuritegudena: 1) teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine KarS § 1573 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema alates novembrist 2020.a kuni käesoleva ajani järjepidevalt kontakti otsides saatis korduvalt sõnumite ja e-posti teel teateid oma endisele elukaaslasele E.P ning püüdis temaga telefoni teel ühendust saada. Saadetud sõnumites väljendas M.I oma armastust kannatanu vastu ning lootust kooselu jätkamiseks. Lisaks sellele solvas M.I kannatanut, sõimates teda litsiks ja värdjaks. Samuti otsis M.I kannatanu tahte vastaselt temaga füüsilist kontakti ning jälgis E. P korduvalt viimase elukoha juures Viljandi linnas xxxxxxx xx x läheduses ning koputas korduvalt kannatanu korteri uksele ja akendele. M.I on E.P korduvalt kontakti otsinud ning häirinud kannatut muul viisil: - 15.04.2021 ronis M.I xxxxxxxx xx x maja ümber paigaldatud tellingutele ning liikus mööda tellinguid kannatanu neljandal korrusel asuva korteri akna taha, kus koputas aknale ning avaldas soovi E.P vestelda. 2 - 22.06.2021 Viljandi maakonnas xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx maja hoovis lähenes M.I E.Ple sooviga kannatanuga omavahel vestelda. Vestluse käigus proovis M.I korduvalt E. P füüsiliselt läheneda ning haaras kätega kannatanu rindadest ja suguelundite piirkonnast. - 29.06.2021 ronis M.I xxxxxxxx xx xx maja ümber paigaldatud tellingutele ning liikus mööda tellinguid kannatanu neljandal korrusel asuva korteri akna taha, kus koputas aknale ning avaldas soovi E.Pga vestelda. - 30.06.2021 koputas M.I korduvalt E.P korteri uksele (xxxxxxxxx xx x-xxxx xxxxxxxx xxxx ) ning kui ust ei avatud, siis pani korteri välisukse lukuauku nätsu ja lahkus. - 25.07.2021 lülitas M.I kolmel korral Viljandi linnas Xxxxxxxx x-xxx korteri ukse taga olevast kilbist elektri välja. - Juulis 2021 pani M.I Viljandi linnas Xxxxxxxx x-xxx keldriboksi uksele oma luku, mille tagajärjel ei saa kannatanu enam keldriboksi avada. - 30.07.2021 saatis M.I E.Ple sõnumi: „Miks sa siis varjad kogu aeg minu eest midagi. Ja on ju hea, et tulen saab selle jamaga ühele poole, kallis. Kaua ta sind ikka kiusab. Autoga alla vaja ajada.“ Sõnum saadeti 02.08.2021 toimuma pidanud jalgrattamatka kohta, kuhu kannatanu pidi minema koos oma elukaaslasega. - 04.08.2021 jälitas M.I E.Pd Viljandi linnast kuni Tartu Ülikooli Spordihooneni, Ujula tn 4 Tartu linn. Seal lähenes M.I E.Ple, tegi temast pilti ning väitis, et on paigaldanud kannatanu autole jälitusseadme. 2) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 28.06.2021.a kella 23.00 ajal valdaja tahte vastaselt kortermaja neljandal korrusel asuva akna kaudu Viljandi linnas xxxxxxx xx x asuvasse korterisse nr 111, mis kuulub E.Ple. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 3 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 157 3 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava M.I kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 132 eurot ja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 129,60 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1242,60 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 261,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.