← Eesti

2-22-91/54

Obsah (6)§ 175§ 193§ 1933§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi A.T. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja

§ 175lg 7 alusel A.T.

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Maakohus kuulutas 25.01.2022 määrusega välja A.T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 16.12.2022 määrusega (jõustus 04.01.2023) lõpetati A.T. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. A.T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati A.T. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt
  2. juunil ja
  3. detsembril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
  4. novembril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 47 749,25 eurot (II järgu nõuded).
  5. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 22.06.2023, 05.01.2024, 25.06.2024, 02.01.2025, 09.07.2025 ja lõpparuande 18.01.
  6. Võlgnik on menetluse ajal töötanud ettevõtetes Kxxxxxxxs OÜ ja xxxxxxx AGRO OÜ. Võlgnik vahetas töökohta
  7. aastal, mil raierahu tõttu ei olnud pool aastat tööd võimalik teha. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastused.
  8. Võlgnik esitas 27.01.2026 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kolme aasta möödumise tõttu. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
  9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  10. aasta
  11. juunini.
  12. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 2/5 Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 16.12.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 04.01.2023, saab kohus otsustada

§ 1933

lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 04.01.2026. 6.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175lg 2 sätestatust ja võlgniku poolt avaldatust.

8. Kohus on A.T. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

9.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A.T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse ajal töötanud ettevõtetes Kxxxxxxxs OÜ ja Vxxxxxx AGRO OÜ. Võlgnik vahetas töökohta 2024. aastal, mil raierahu tõttu ei olnud pool aastat tööd võimalik teha. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

10.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastused. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamasti sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid kohustustest vabastamise menetluse jooksul kokku summas 2886,17 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

10.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

3/5 10.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
  5. novembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnikule ei saa ette heita mittetöötamist raierahu ajal kuna tegemist ei ole võlgnikust tingitud põhjusega. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 12.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 173

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.T. tuleb juhindudes

§ 1933lg 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.T. pankrotimenetluses täitmata 4/5 jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 18.01.2026 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

A.T. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.