← Eesti

2-23-130383/26

Obsah (8)§ 428§ 429§ 168§ 150§ 174§ 175§ 218§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-130383 Kohtuasi Coop Pank AS-i hagi G.B

§ 428lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud. 2

(4)7.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostja teatas kohtule, et ta nõustub hagist loobumisega. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja. 8.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 9.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja oleks menetluse ajal võlgnevuse ära tasunud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 168

lg 4 alusel hageja kanda 10.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1877,04 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 315 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 250 eurot. Hageja taotleb

§ 150lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 157,50 eurot.

Alates 1. veebruarist 2023 jõustus

§ 150lg 3 muudatus. 3

(4)

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 125 eurot tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata 32,50 euro ulatuses. 11.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Lepinguline esindaja peab tehtud toimingute ajal vastama

§ 218lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte esindaja kulusid, kelle osalemist menetluses ei nähtu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Samuti tuleb arvestada, et nõustaja kulusid ei hüvitata (

§ 175lg 2 teine lause).

Menetluses nähtavalt osaleva esindaja kvalifikatsioon ja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide näol. Kostjal ei ole käesolevas menetluses lepingulist esindajat olnud, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. 12. Kohus selgitab, et

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.