KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 08.12.2025 Jõhvi Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko rahvakohtunikud Ene Allikas ja Kersti J

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ja Laur-Jastin Räim süüdistuses

§ 121lg 2 p 3; § 214 lg 2 p 4 järgi üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatavad 1-25-26

§ 121

lg 1 - § 25 lg 2 ja § 423 1 järgi;

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust (algusega 03.07.

1. a) Tõkend – puudub Laur-Jastin Räim, ik 50510280026, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: Pärnu Maakohtu 08.01.
2. a otsusega (asjas nr 1-23-7767)

§ 121

lg 2 p 3 järgi;

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust (karistus kantud) Tõkend – puudub, viibib vahi all teises kriminaalasjas Kaitsjad Kannatanu esindaja Istungi toimumise aeg Advokaat Irina Gromtsev ja advokaat Sergei Politšev Advokaat Andres Veski 28.04.2025, 05.05.2025, 09.05.2025, 06.10.2025, 10.10.2025, 22.10.2025 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311-315 kohus O T S U S T A S: K B süüdistuses

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi õigeks mõista.

LAUR-JASTIN RÄIM süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi (24.06.2024, 26.06.2024 ja 06.12.2024 episoodides).

Mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohaldada Laur-Jastin Räim suhtes vahistamist käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja ärakandmiseni. Võtta Laur-Jastin Räim vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.12.

1. Asitõendid:  CD plaat (13.01.
2. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,  1 DVD-R plaat kirjega ’26.06.2024 R6 Räim ründab T’it’ (28.06.
3. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde,  1 DVD-R plaat kirjega ’24.06.2024 Räim. B ja T

§ 214

lg 2 p 4 järgi etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Kandes vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida-Virumaa) nõudis L.-J. Räim eelnevalt kooskõlastatult ja grupis kinnipeetav K Bega ajavahemikul 07.-25.06.

1. a vangla R-hoone R6 osakonnas kaaskinnipeetav R Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades ähvardati R. Tit korduvalt nii üheskoos kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral kasutatakse kannatanu suhtes füüsilist vägivalda (antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B taolisel moel kannatanut 25.06.
2. a kella 15:23 paiku R6 osakonna kambri nr R603 ukselävel. R. T pidas seejuures süüdistatavate tehtud ähvarduste (psüühiline vägivald) täideviimist reaalseks. Lisaks sellele kasutasid L.-J. Räim ja K. B varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. T suhtes R6 osakonna kambris nr R603 füüsilist vägivalda 24.06.
3. a, mil esmalt kella 19:21 paiku peksis R. Tit L.-J. Räim, kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella 19:41 paiku K. B, lüües kannatanut mh jalaga. 24.06.
4. a aset leidnud peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai järgmised tervise- kahjustused – vasaku reie sisemisel küljel hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla piir- konnas verevalum ja vasaku käe küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi. Lisaks süüdistatakse L.-J. Räime selles, et ta pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. L.-J. Räimele

§ 121

lg 2 p 3 järgi etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Kandes Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 08.01.2024. a otsuse nr 1-23-7267 alusel vabadus- kaotuslikku karistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida-Virumaa), pani L.-J. Räim toime korduvalt vägivallateo. Nimelt ründas L.-J. Räim 26.06.

1. a kella 18:23 paiku vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav R. Tit, lüües kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus mõõtmetega 2 x 2 cm. Lisaks süüdistatakse Laur-Jastin Räime selles, et tema, viibides 06.12.
2. a ajavahemikus 11:19 kuni 11:20 vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile 3 lauatennise palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi K. Li suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räim eelnimetatud vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal õlavarrel (delta piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm. K Bt süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et ta pani toime väljapressimise, s.o varalise kasu üle- andmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda ja kui väljapressimine on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. K. Bele

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi etteheidetav kuritegu seisneb alljärgnevas: Olles isikuks, kes on varasemalt toime pandud varguse (K. B oli 15.11.2022. a Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-22-5297 süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 5 ja 9 järgi), kandes vabaduskaotuslikku karistust ja viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, Ida- Virumaa) nõudis K. B eelnevalt kooskõlastatult ja grupis kinnipeetav Laur-Jastin Räimega ajavahemikul 07.-25.06.

1. a vangla R-hoone R6 osakonnas kaaskinnipeetav R Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades ähvardati R. Tit korduvalt nii üheskoos kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral kasutatakse kannatanu suhtes füüsilist vägivalda (antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B taolisel moel kannatanut 25.06.
2. a kella 15:23 paiku R6 osakonna kambri nr R603 ukselävel. R. T pidas seejuures süüdistatavate tehtud ähvarduste (psüühiline vägivald) täideviimist reaalseks. Lisaks sellele kasutasid K. B ja L.-J. Räim varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. Ti suhtes R6 osakonna kambris nr R603 füüsilist vägivalda 24.06.
3. a, mil esmalt kella 19:21 paiku peksis R. Tit L.-J. Räim, kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella 19:41 paiku K. B, lüües kannatanut mh jalaga. 24.06.
4. a aset leidnud peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai järgmised tervisekahjustused – vasaku reie sisemisel küljel hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla piirkonnas verevalum ja vasaku käe küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatavad ei tunnistanud ennast süüdi

§ 214

lg 2 järgi, Laur-Jastin Räim tunnistas oma süüd

§ 121lg 2 järgi osaliselt.

Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et K Be tegu temale esitatud süüdistuses

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi pole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista.

Laur-Jastin Räim tegu temale esitatud süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 järgi pole tõendamist leidnud, kuid tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Ka prokurör palus L-J. Räime tegu ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Laur-Jastin Räim süüdistus

§ 121lg 2 p 3 tõendamist leidnud ning ta tuleb süüdi mõista. Kr

MS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). 4 Süüdistus

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi Lühidalt kokku võttes seisnes süüdistus selles, et süüdistatavad, kandes karistust Viru Vangla R6 osakonnas nõudsid ajavahemikul 07.-25.06.2024 kaaskinnipeetav R Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist. Antud nõuet esitades ähvardati R. Tit korduvalt nii üheskoos kui ka eraldi, et nõude täitmata jätmise korral kasutatakse kannatanu suhtes füüsilist vägivalda (antakse R. Tile peksa). Mh ähvardas K. B taolisel moel kannatanut 25.06.

1. a kella 15:23 paiku R6 osakonna kambri nr R603 ukselävel. R. T pidas seejuures süüdistatavate tehtud ähvarduste (psüühiline vägivald) täideviimist reaalseks. Lisaks sellele kasutasid K. B ja L.-J. Räim varalise kasu üleandmist nõudes kannatanu R. Ti suhtes R6 osakonna kambris nr R603 füüsilist vägivalda 24.06.
2. a, mil esmalt kella 19:21 paiku peksis R. Tit L.-J. Räim, kasutades selleks trenažöörikangi. Seejärel peksis R. Tit kella 19:41 paiku K. B, lüües kannatanut mh jalaga. 24.06.
3. a aset leidnud peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja tekitati vasaku reie sisemisel küljel hematoom mõõtmetega 7 x 9 cm, vasaku käe kaenla piirkonnas verevalum ja vasaku käe küünarvarre piirkonnas 3 erineva suurusega hematoomi. Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid omavahel, ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatav K Be tegevuses puuduvad

§ 214lg 2 p 1, 4 kuriteokoosseisu tunnused.

Samuti leiab kohus, et Laur-Jastin Räim tegevuses puuduvad

§ 214

lg 2 p 1 kurtieokoosseisu tunnused, kuid tema tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kuna prokurör loobus Laur-Jastin Räimi süüdistusest

§ 214

lg 2 p 4 järgi, siis ei analüüsi kohus ka K Be tegevust süüdistuses

§ 214lg 2 p 4 (grupi poolt).

Väljapressimise objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Asja materjalidega ning antud ütlustega pole usaldusväärselt tõendatud, et K B oleks Viru Vanglas karistust kandes ajavahemikul 07.06-26.06.2024 nõudnud kaaskinnipeetavalt R Tilt varalise kasu (vähemalt 300 euro) üleandmist, ning et K B oleks ähvardanud kannatanule vastasel juhul peksa anda ning lõi kannatanut mh jalaga. Kannatanu R. T avaldas kohtuistungil, et ta ei tunne ennast antud asjas üldse kannatanuna ja mäletab juhtunut väga halvasti, kuna ta võttis Palt rahusteid ning võtab ka praegu. Ta viibis Viru Vanglas süüdistatavatega ühes osakonnas, kuid nende isiksused ei sobinud. Tal oli nendega erimeelsus, kuid otseselt kaklust ei olnud. Raha süüdistatavad temalt ei nõudnud. Ta ei ole emale rääkinud, et kaaskinnipeetavad teda halvasti kohtlevad ja raha nõuavad. Ei mäleta, kas süüdistatavad on tema kambris viibinud. Sellest tulenevalt eitab kannatanu temalt raha väljapressimist süüdistatava poolt. Tunnistaja A P ütluste kohaselt oli ta suvel 2024 süüdistatavate ja kannatanuga Viru Vanglas ühes osakonnas. Ti kamber asus tema kambrist diagonaalis 2-3 kambrit eemal. T ei saanud läbi süüdistatavatega, nad karjusid üksteise peale ja süüdistatavad kasutasid ka vägivalda. Nägi, kuidas Räim tuli trenažööri kangiga kambrist välja ja T karjus valust. B nõudis Tilt raha, summat ei tea, kuid need kasvasid. Ta kuulis seda oma kambrist, jutt toimus kabrite vahel koridoris, B ähvardas Tit vägivallaga. Tal kambris mängis teler, samuti mängis eluosakonnas teler. Tema kambri uks oli nii lahti kui ka kinni. Kui ta Tiga õue jalutama läks, siis too ütles, et tema suhtes on vägivalda kasutatud ja talle käib närvidele see peale surumine ja kiusamine. Ütles, et Räim lõi trenažööri kangiga. Neil oli tekkinud mingi konflikt. Til oli jalal väiksem sinikas pärast kangi. Ka B on Tit löönud tema kambris voodis, T ütles „ära tee“, oli kuulda plakse. 5 Süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlustest tuleneb, et P kamber oli eelviimane ja uks oli enamasti kinni, kuna ta ei tahtnud väljas käia. Viru Vangla R6 osakonna kambrite plaanist (lk 34), P ja Räim ütlustest järeldab kohus, et A. P kamber oli R608, mis on vasakpoolsetest kambritest eelviimane ning Ti kambrist vastas 2 kambrit edasi. Asitõendi vaatlusprotokollist (02.10.2024) (lk 23-33), milles vaadeldi DVD-R plaati millel on 3 failikausta ja videosalvestistest (fail 1) nähtub, kuidas R6 osakonnas 24.06.2024 kella 19.14 ajal on kinnipeetavad R T, K B ja Laur-Jastin Räim on eluosakonna lõpus jalutushoovi ukse juures ning räägivad. T läheb kambrisse R

1. B ja Räim lähevad Ti kambri juurde, B žestikuleerib. Kell 19.21 toob Räim päevaruumist trenažöörikangi ja siseneb sellega Ti kambrisse ja väljub sellega 15 sekundit hiljem. B jälgib seda enda kambri (R605) ukselt. Kella 19:21:49 ajal tuleb kambrist nr R603 ukselävele R. T, nimetatud isik vaatab Räime poole. Hakkavad suhtlema. Kella 19:22:05 ajal liigub kambrist nr R605 välja K. B, ta liigub koridori ja jääb vaatega Ti poole, teeb kätega ristikujutist Ti suunas. Kella 19:23:37 ajal hakkab R. T aeglasel sammul liikuma osakonna lõpu suunas, muuhulgas möödub L.-J. Räimest ja K. Best. R. T liigub jalutushoovi ukse juurde ja istub seal olevale toolile. Kuvatõmmistest nr 1 ja 2 ning videosalvestiselt on näha, et Ti kamber asub paremal pool ja vasakul pool on avatud tema vastaskambri ja sellest järgmise kambri uks, kuid 2 viimast kambriust on suletud. Kuna kohus tegi eelnevalt kindlaks, et tunnistaja P kamber asub vasakul pool eelviimasena ja videosalvestise kohaselt oli tema uks kinni, siis ei saanud ta näha, kuidas süüdistatav Räim kannatanu Ti kambrist trenažöörikangiga väljub. Sama vaatlusprotokolli failist 2 nähtub, et 24.06.2024 kella 19.38 ajal on R6 eluosakonnas Räim, B läheb Ti kambri R603 juurde ja suunab pilgu sisse, hakkab suhtlema ja žestikuleerima. Seejärel liigub ta kehaga ja parema jalaga kambri sisemusse ning tema keha liikumisest on aru saada kiireid liigutusi kambri sisemuse suunas. Kella 19:40:59 ajal on näha, kuidas Be kehahoiak muutub ründavaks, muuhulgas kõverdub tema kehaküljel vasak käsi ning peopesa tõmbub rusikasse. Kella 19:41:01 ajal liigub B agressiivse kehahoiakuga kambrisse nr R603 ja väljub sealt 6 sekundi pärast. Seejärel liigub parem käsi tahapoole ja ta teeb parema jalaga löögiliigutuse kambri sisemuse poole ja kaob kambrisse. On näha mitmeid ründavaid ja äkilisi liigutusi kambri sisemusse. B väljub lõplikult Ti kambrist kell 19.44 ja läheb enda kambrisse. Ka sellest videofailist on näha, et tunnistaja P kambri uks on sel ajal kinni. Seega ei saanud tunnistaja P näha enda kambrist, kuidas B peksis Tit tema kambri voodis. Sama vaaltusprotokolli failist 3 nähtub, et 25.06.2024 kella 15:22:20 ajal on kambri R605 juures Räim ja I, kambrist nr R605 liigub välja K. B kõrvalkambri nr R603 juurde, jääb ukselävel seisma ja hakkab vaatega kambrisisemuse suunas midagi seletama, samal ajal parema käega žestikuleerides. B näitab korduvalt demonstratiivselt selle kambri sisemuse suunas järgnevat liigutust — hoogu võttes lööb parema käe lahtise peopesaga vastu enda ettesirutatud vasakut kätt. Kella 15:24:07 ajal on näha, kuidas kambri nr R603 ukselävel seisev B teeb parema käega õhus selle kambri sisemuse suunas ristikujutise, seejärel näitab parema käe nimetissõrmega vasaku käe randmele. Peale seda liigub kambri nr R603 juurest eemale. Kella 15:24:20 ajal liigub kambri nr R603 sisemusest ukselävele T, nimetatud isik hoiab telefoni kuuldetoru parema kõrva juures. Asitõendi vaatlusprotokollist (02.10.2024) (lk 23-33), milles vaadeldi DVD-R plaati millel on 3 failikausta ja videosalvestistest (fail 1) nähtub, kuidas R6 osakonnas 24.06.2024 kella 19.14 ajal on kinnipeetavad R T, K B ja Laur-Jastin Räim on eluosakonna lõpus jalutushoovi ukse 6 juures ning räägivad. T läheb kambrisse R
2. B ja Räim lähevad Ti kambri juurde, B žestikuleerib. Kell 19.21 toob Räim päevaruumist trenažöörikangi ja siseneb sellega Ti kambrisse ja väljub sellega 15 sekundit hiljem. Kuna kannatanu ise eitab tema suhtes vägivalla kasutamist ja videosalvestisest ei nähtu ka otseselt, et Be poolt tehtud käte ja jalgade löögiliigutused oleks tabanud kannatanut, siis ei kinnita 02.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, et B oleks Ti suhtes 24.06.2024 kasutanud vägivalda. Kohtu hinnangul videosalvestiste ja asitõendi vaatlusprotokollide koheselt järeldub, et Be käte ja jalgade liikumised on ähvardavad, kuid antud tõendid ei anna teavet, kas B rääkis midagi Tile, kas nõudis temalt raha. Samuti ei anna videosalvestised teavet, kas oli Be poolt kasutatud vägivalda, kas ta on löönud kannatanut või ainult liikus ähvardavalt. Videosalvestised ja asitõendi vaatlusprotokollid ei anna teavet tõendamiseseme asjaolude kohta isegi koostoimes tunnistaja A P ütlustega. Tunnistaja P ütlustes esinevad vastuolud, nt väidab ta, et nägi, kuidas Räim tuli trenažööri kangiga kambrist välja ja T karjus valust, kuid videosalvestisest selgub, et Räimi trenažööri kangiga kambrist väljumise hetkel oli A.P kambri uks kinni, seega ei saanud ta näha Räimi. Samuti andis tunnistaja A.P ütlusi, et B on Tit löönud tema kambri voodis. Kohtu hinnangul kambrist, mis asub diagonaalis Ti kambri suunas ja veel kahe kambri kaugusel (siinjuures kui uks on kinni), ei ole võimalik näha, et lüüakse justnimelt voodis lamavat kinnipeetavat. Seoses vastuoluga tekib kohtul kahtlus tunnistaja A.P ütluste usaldusväärsuses ning kohtuotsuse tegemisel ei ole võimalik tugineda vaid tunnistaja A.P ütlustele. A.P ütlused on vastuolus videosalvestisega ja ei ole kinnitatud teiste tõenditega. Samuti tunnistaja A.P ütlused ei ole konkreetsed, nt tunnistaja andis ütlusi, et „B nõudis Tilt raha, summat ei tea, kuid need kasvasid“. Vaatamata sellele K.Bele on esitatud süüdistus, et ta nõudis raha summas 300 eurot. Peale selle, andes ütlusi, et B ähvardas Tit vägivallaga, ei täpsustanud tunnistaja, milliseid konkreetselt väljendeid kasutas K.B ja millal. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tugenemist ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tugenevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutada (RKKKL 3-1-1-114-13) Lähtudes ülaltoodust ning arvestades, et tunnistaja A P ütlustes esinevad vastuolud, ütlused ei ole täpsed, ütluste osa on tuginenud kannatanu ütlustele, kes omakorda antud ütlusi ei kinnita, ei pea kohus tunnistaja A P ütlusi usaldusväärseteks. B selgitas kohtuistungil, et ta ei ähvardanud ega kasutanud Ti suhtes vägivalda. Ta ei ole Tilt raha nõudnud. Žestikuleeris palju, ei pea otstarbekaks vägivalla kasutamist. Neil olid konfliktsed suhted seoses Ti käitumisega, suhtumisega sektori reeglitesse ja teistesse kinnipeetavatesse. Suhtles tema sõpradega (Räim, I jt) ebaviisakalt. Ta selgitas Tile, kuidas tuleb käituda, et nendega suhelda. P sekkus koguaeg nende vestlustesse, rääkis igasugust jama, näitas ennast imeliku inimesena, nad lõpetasid temaga suhtlemise, tegid tema üle nalja, vahel läks asi nii kaugele, et ta oli kinnises kambris, ta haises, kambrit ta ei koristanud, kamber haises, käis korra nädalas duši all. Midagi ei olnud võimalik kambrisse kuulda, kuna igas kambris on teler ja sektoris mängib teler või muusika. Juunis 2024 oli ümarlaud, kuna olid konfliktid Tiga telefoni pärast. Ta palus kas neid või Tit eraldada, kuna võib minna kakluseks. Seal olid tema, Räim, I ja kontaktisikud. T oli eraldi. Ta leppis Tiga ära ja too lubas reegleid täita. Siis pandi teda § 69 alusel kinni julgeoleku kaalutlusel pärast Ti ema telefonikõnet vanglasse. Ka R Ti meditsiinilised dokumendid (lk 1-4) ei kajasta seda, et temal oleks 24.06.2024 fikseeritud mingid vigastused. Viru Vanglas fikseeriti 26.06.2024 kell 11.00 R Til vasakul 7 reiepiirkonnas sisemisel küljel 7 x 9 cm sinikas (2-5 päevane), mis küll võib olla tekkinud ka 24.06.2024, kuid kannatanu sõnul kukkus ta öösel vastu voodit. Lisaks tuvastati tal vasakus käes kaenlapiirkonnas väike verevalum, vasakus käes eesmises küünarvarre piirkonnas (randmest küünarnuki poole) 3 sinikat (vähenähtavad) erineva suurusega. Nimetatud vigastused on nähtavad ka fototabelist lk 5-
3. Selles osas on esitatud süüdistus Räimile

§ 121järgi.

Tunnistaja J E L (valvur) viis Ti 26.06.2024 meditsiini osakonda vigastuste fikseerimiseks. Tal oli vasaku jala sisesääre hematoom, küünarnuki piirkonnas hematoom, ei mäleta kummal käel. T ütles, et võib-olla kukkus ta voodist. Tunnistaja R T (kannatanu ema) avaldas kohtuistungil, et on hakanud kahtlema, kas poeg rääkis talle ikka tõtt vanglas juhtunu kohta. Poja sõnul on tal kogu aeg samad probleemid teiste vangidega ja poeg senini küsib temalt raha. See võis olla poja strateegia temalt raha saamiseks. Samuti selgitas tunnistaja, et kuna ta oli Pemat aega alkohoolik ning ebastabiilne, siis reageeris ta üle. Kui poeg ütles, et ta sai peksa või midagi analoogset, siis edasi ta väga palju ei kuulanudki, helistas kohe vanglasse ja rääkis mingi loo. Võibolla paisutas asju üle, kuna tahtis poega aidata. Poja sõnul oli tal konflikt Bega. Ei tea, kas kaklus või midagi. Tunnistaja V T (vanglas kontaktisik) selgitas kohtuistungil, et 2024.a peale jaanipäeval ütles Ti ema talle telefoni teel, et pojal on probleeme teiste kinnipeetavatega, nõutakse raha. Ema kartis, et pojale antakse peksa ja tahtis, et ta paigutatakse mujale. T ise pole selle pärast tema või teiste töötajate poole tema teada pöördunud. Kolleeg M P ütles, et seal oli probleem ja nad läksid osakonda, rääkisid Räime, Be ja Iiga. Ta teavitas sellest teabe- ja uurimiskosakonna üksuse juhti. Hiljem rääkis ka Tiga. B, Räim ja I ütlesid, et T ei oska käituda, karjub, ei arvesta teistega telefoni kasutamisel. T ei olnud koostööaldis, soovis ümberpaigutamist, ütles, et on probleemid, kuid ei täpsustanud, millised. Talle pakuti ümarlauda, et probleemidest rääkida, kuid ta loobus. Tema ümberpaigutamisest keelduti. Ta ei öelnud Tile, et ema tegi pöördumise, küsis kas temalt nõutakse raha, kuid ta ei vastanud. Süüdistatavad vastasid talle, et pole kannatanult raha nõudnud. Ti ema helistas uuesti sama päeva õhtu poole, teatas, et kõne ajal pojaga ta kuulis kuidas kinnipeetav nimega K, ähvardas teda vägistamisega ja ütles, et temaga on nagu lõpp. Ta tegi ettekande ja B paigutati lukustuskambrisse. Tunnistaja V T sai ähvardamisest teada kolmanda isiku käest – kannatanu ema käest, kes ei kinnitanud kohtuistungil neid ütlusi. Tunnistaja T kinnitas, et kannatanu ema sõnul rääkisid T ja B vene keeles. Samas kinnitas tunnistaja R T, et ta ei oska vene keelt. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas ta sai siis aru, et pojalt nõutakse raha või teda ähvardatakse. Kohus leiab, et kõrvutades omavahel uuritud tõendeid, ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks juunis 2024 Viru Vanglas karistust kandes nõudnud kannatanult R.Tilt rahaliste vahendite üleandmist, ähvardanud teda vägivallaga või kasutanud vägivalda seoses väljapressimisega. Seoses sellega ei ole süüdistus

§ 214lg 2 järgi leidnud kinnitust.

Seega arvestades K Be ütlusi, et ta ei pannud toime antud kuritegu, ei ole kohtu hinnangul kogutud piisavaid tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber. Seega peab kohus kõik kahtlused hindama süüdistatava kasuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K Be teos puudub

§-s 214 lg 2 p 1, 4 ettenähtud objektiivne koosseis. 8 Kuna kohus leidis, et K Be teos puudub objektiivne koosseis, ei siirdu kohus tema suhtes järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. K B tuleb antud episoodis õigeks mõista. Samas nõustub kohus prokuröriga, et on tõendamist leidnud, et L.-J. Räim kasutas 24.06.2024 kella 19:21 paiku R. Ti suhtes vägivalda, pekstes teda trenažöörikangiga. L.-J. Räim eitas kohtuistungil, et ta oleks 24.06.2024 peksnud kannatanu Tit trenažöörikangiga. Samas nähtub 02.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 23-34) ning videosalvestisest, et Viru Vangla R6 osakonnas 24.06.2024 kell 19.15 läheb T kambrisse R

1. Kell 19.16 läheb B kambri R603 ukse juurde ja hakkab suhtlema. Kell 19.17 liiguvad Räim ja I kambri R603 ukse juurde, B žestikuleerib. I läheb ära, Räim alustab suhtlusega kambri sisemuse suunas. Kell 19.20 käib Räim hetkeks päevaruumis ja tuleb tagasi trenažöörikangiga. Kella 19:21:03 ajal liigub Räim trenažöörikangiga kambrisse nr R
2. B jääb selle kambri ukselävele vaatega kambri sisemuse suunas. Kella 19:21:18 ajal liigub Räim trenažöörikangiga kambrist nr R603 välja. Kohtuistungil vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, et ta käis küll kannatanu kambris, kuid ei mäleta, milleks. Kohus leiab, et L.-J. Räime süüd kinnitavad tunnistaja S S ütlused ning tema kehakaamera salvestis. Nimelt andis tunnistaja S kohtus ütlusi seoses 26.06.2024 toimunud kehalise väärkohtlemisega L.-J. Räim poolt Ti suhtes. Ta selgitas, et Räim oli endast väljas, rääkis et tapab kannatanu ära, ütles, et on 5 päeva juba isikut peksnud ja 3 päeva tagasi raudkangiga nüpeldanud. Tunnistaja S ütlusi kinnitab 22.10.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (lk 17-22), milles vaadeldi tema kehakaamera salvestist. Salvestise kohaselt on L.-J. Räim väga vihane ja agressiivne, sõimab ja ähvardab tappa Tit. Muu hulgas ütleb ta: „Ma peksin kolm päeva tagasi ta raudkangiga läbi raisk!“. Prokuröri küsimusele vastas süüdistatav, et see ei ole tõsi ja ta püüdis ennast „ehtida võõraste sulgedega“. Kohus ei loe seda selgitust usaldusväärseks ega usutavaks, kuna isiku emotsionaalne seisund oli tol hetkel selline, et ta vaevalt hakkas välja mõtlema ja ütlema asju, mis tegelikult aset ei ole leidnud. Pigem paiskas L.-J. Räim vihahoos välja kõik selle, mida on endas hoidnud juba mitu päeva ning ta pigem hooples sellega valvuri ees. Samuti leiab kohus, et Til Viru Vanglas 26.06.2024 kell 11.00 fikseeritud vigastus (lk 1-4) vasakul reiepiirkonnas sisemisel küljel 7 x 9 cm sinikas (2-5 päevane) oli suure tõenäosusega tekitatud L.-J. Räime poolt, kui ta lõi Tit 24.06.2024 trenažöörikangiga. Selleks ajaks oligi sellest peksmisest möödas 2 päeva ning fototabelist lk 6-7 on näha kannatanu vasaku reie sisepinnal suurt sinikat, mis ei saa tekkida voodist kukkudes, vaid pigem peksmise tagajärjel. Peksmise motiiviks oli kohtu arvates see, et L.-J. Räim ei olnud rahul sellega, kuidas T kasutab ühist telefoni, hoides seda Pka aega oma kambris. Sellest rääkis L.-J. Räim seoses 26.06.2024 Ti suhtes toime pandud väärkohtlemisega. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et L.-J. Räim kasutas 24.06.2024 kella 19:21 paiku Viru Vangla R6 osakonna kambris R603 R. Ti suhtes vägivalda, pekstes teda trenažöörikangiga, tekitades talle valu ja tervisekahjustuse verevalumi näol varaku reie siseküljel suurusega 7x9 cm. Seega leiab kohus, et L.-J. Räim tegevus tuleb antud episoodis ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

9 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi kannatanut trenažöörikangiga ning tekitas sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Videosalvestisest on näha, et Laur-Jastin Räim tuleb päevaruumist trenažöörikangiga otse A.Ti kambrisse, mis näitab, et ta spetsiaalselt võttis trenažöörikangi ja tahtlikult ja sihikindlalt suundus kannatanu kambrisse. Laur-Jastin Räimi tahtlusest lüüa kannatanu ja tekitada talle valu räägivad ka tema enda sõnad, mida ta väljendas S Sale ja mis on salvestatud tunnistaja S S kehakaameraga. „Räim oli endast väljas, rääkis et tapab kannatanu ära, ütles, et on 5 päeva juba isikut peksnud ja 3 päeva tagasi raudkangiga nüpeldanud.“ Salvestise kohaselt on L.-J. Räim väga vihane ja agressiivne, sõimab ja ähvardab tappa Tit. Seega Laur-Jastin Räimi enda tegevustest ja väljenditest selgub, et ta tahtis kannatanule valu tekitada. Räim sai hästi aru, et peale tema lööki tunneb kannatanu valu, mis oligi tema eesmärgiks. Seega järeldab kohus, Laur-Jastin Räimi tegutses tahtlikult, sihikindlalt ja eesmärgiparaselt ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje suhtes. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 26.06.2024 episood L.-J.

Räime süüdistatakse selles, et tema, kandes Pärnu Maakohtu 08.01.2024 otsuse alusel vabaduskaotuslikku karistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning viibides kinnipeetavana Viru Vanglas (aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi, IdaVirumaa), pani toime korduvalt vägivallateo. Nimelt ründas L.-J. Räim 26.06.

1. a kella 18:23 paiku vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav R. Tit, lüües kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus mõõtmetega 2 x 2 cm. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Samas ei saa kohus pidada usaldusväärseks kannatanu R Ti ütlusi. Tunnistajate S S, J E L, J P ja M P ning süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – asitõendite vaatluse protokollidega (videokaamera salvestis ning kehakaamera salvestis), kannatanu meditsiiniliste dokumentidega ja fotodega. Kohus loeb antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu R T selgitas kohtuistungil, et viibis süüdistatavaga vanglas ühes osakonnas, kuid nende isiksused ei sobinud. Tal oli Räimega erimeelsus, kuid otsest kaklust ei olnud. Ta ei pea ennast antud asjas kannatanuks ja ei mäleta eriti midagi, kuna võttis Palt rahusteid ja tarvitab ka praegu. Seega ei osanud kannatanu anda üksikasjalikke selgitusi 26.06.2024 juhtunu kohta. 28.06.24 asitõendi vaatlusprotokollis (lk 13-15) vaadeldi DVD-R plaati Viru Vangla R-hoone kolmandal korrusel, R6 osakonnas asuvate valvekaamerate „R6 koridor“, „R6 päevaruum“ ja „R6 eluosakond 1“ 26.06.2024 salvestisega ajavahemikul kella 18:20:43-st kuni kella 10 18:25:54-ni. R T ja Laur-Jastin Räim seisavad päevaruumis ja räägivad. Isikud liiguvad diivani ja laua juurde. Kella 18:22:38 ajal on näha, kuidas Räim viipab vestluse ajal hetkeks parema käega kambrite vahelise koridori suunas, seejärel imiteerib käed näo ees hetkelist kaitsepositsioonis liigutust, peale seda jätkab agressiivse hoiakuga vestlust Tiga. Kella 18:23:01 ajal kõverdab Räim mõlemad rusikas käed rinnaesise kõrgusele ja teeb äkilise liigutuse kehaga Ti suunas. T võpatab. Kella 18:23:17 ajal võtab Räim parema rusikas käega hoogu. T seisab vasak avatud peopesaga käsi ettesirutatult ning Räim lööb parema rusikas käega Ti näo suunas. T tõrjub ettesirutatud käega löögi ning samal ajal tõmbab pea eemale Räime rusikalöök Ti nägu ei taba. Valvur S S haarab kinni Räime vasakust õlast. Kella 18:23:22 ajal lööb Räim parema jalaga Tit, tabades löögiga Ti alakõhu/kubeme piirkonda. T löögijõul liigub sammu võrra tahapoole. Valvur hoiab Räime õlavarrest kinni, kuid ta rabeleb lahti ja ründab uuesti Tit, lüües parema rusikas käega Ti näo vasakpoolse külje suunas. Kuna löök on väga kiire, siis ei ole aru saada, kas löök Ti nägu tabas. Videopildis on näha ka seda, kuidas löögi järel kaldub Ti pea löögisuunas, st Ti parema külje poole. Kella 18:23:25 ajal ründab Räim taas ja lööb vasaku rusikas käega Tit, tabades löögiga Ti pead. Seejärel Räim lööb parema rusikas käega ning tabab löögiga Tit näkku. T jääb löökide järel kummargile asendisse ning valvur S S tõmbab Räime Tist eemale. Valvur S S hoiab Räime kätest kinni ning liigub temaga taganedes osakonna väljapääsu suunas. Neile järgneb neutraalses olekus T. Seejärel teeb Räim parema jalaga löögi Ti suunas, kuid kaamerapildist pole aru saada, kas löök tabas, sest T jääb seljaga kaamera poole ning tema kehaprofiil katab jalalöögi. Räim on agressiivselt meelestatud ning rabeleb, selle käigus kukuvad nii Räim, kui ka valvur põrandale Pali. Valvur jääb Räime peale ja jääb teda kinni hoidma. Tunnistaja S S (valvur) ütluste kohaselt 26.06.2024 oli konflikt Räime ja Ti vahel. Ta oli valveruumis ja nägi kaamerast, et Räime ja Ti kehahoiak on kahtlane ja läks kontrollima. Kui sisenes päevaruumi, karjus Räim „kas nüüd oled julgem, kui ment on sektoris". Räim oli Ti suhtes agressiivselt meelestatud. Mingil ajal lülitas ka rinnakaamera tööle, kui olukord oli eskaleerunud ja ta sekkus. Räim sooritas Ti suunas löögi. Kui ta sekkus, siis lõi rusikaga pea piirkonda ja jalaga lõuga. Need tabasid Tit. Rinnakaamera salvestisel neid lööke ei ole, kuid osakonna kaamera salvestisel on. T püüdis ennast kaitsja, Räim sõimas Tit, lubas ära tappa. Ta kasutas Räimel käeraudu ja viis sektorist välja. Tunnistaja Sa ütlusi kinnitab 22.10.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (lk 17-22) vaadeldud DB-R plaat 26.06.2024 vanglaametniku S Sa kasutuses oleva kehakaamera nimetusega „Kааmerа R02“ salvestisega ajavahemikul kella 18:23:43-st kuni kella 18:30:05-ni. Salvestisest on kuulda, kuidas pärast käte raudu panemist ütleb Räim päevaruumi suunas, kus viibis R.T “Surnud oled reaalselt, kuradi ahv raisk!“ ja sõimab ebatsensuurselt. Tunnistaja J E L (valvur) selgitas, et tema viis Ti pärast intsidenti Räimega meditsiini osakonda vigastuse fikseerimiseks. Kella 6-7 paiku oli ta valveruumis ja nägi kaamerast, et midagi toimub osakonnas. Kui ta kohale jõudis, oli Räim juba osakonnast välja viidud. T kurtis, et tal valutab ranne ja ütles, et ta on emotsionaalne. Tunnistaja J P ütluste kohaselt eelmisel aastal toimus kaklus, kus T oli kannatanuks ja tema fikseeris ja pildistas vigastused. Õhtul oli fikseeritud paistetus, oli 2 juhtumit. Ta küsis juhtunu kohta Tilt, kuid ta ei vastanud. Õhtul fikseeris ta ka Räime vigastuse, tal olid põlve peal marrastused, mille sai kinnipidamisel. Ta ei öelnud, miks kakles Tiga. T oli rahulik, Räim ärritunud. Tunnistajate L ja P ütlused on tõendatud R Ti meditsiiniliste dokumentidega (lk 4), millest nähtub, et 26.06.2024 kell 18.47 fikseeriti R Ti parema käe randme välimisel serval valulik paistetus 2 x 2 cm. Nimetatud vigastus on nähtav ka fototabelist lk 10-
2. 11 Tunnistaja M P, kes oli Viru Vanglas süüdistatava kontaktisik, andis ütlusi, et 25.06.2024 soovis T ümberpaigutamist, kuna tal on probleemid kinnipeetavatega. Ta teavitas sellest Ti kontaktisikut Ti ja uurimisosakonna spetsialisti Belitkinit. Samal päeval tuli tema juurde ka B ja teatas, et Räimel on probleeme Tiga. T pidi hommikul võtma telefoni ja õhtul tagastama, ei lase neil helistada ja tahab, et temaga mängitakse. Telefoni kasutamine lepitakse omavahel kokku ja kui ei saa, siis nemad panevad ajad paika. Samal päeval kutsuti kõik kokku ja räägiti Tiga. Üksuse juht otsustas algul, et kedagi ümber ei paigutata. Samal õhtul otsustati B ümber paigutada. Koostati julgeoleku abinõude käskkiri ja B viidi teise osakonda. Räim oli selle peale ärritunud. Järgmisel päeval (26.06), kui ta tööle tuli, oli ka Räim lukus. Ta oli rünnanud või ähvardanud Tit. Räim esitas vangla direktorile pöördumise, kus ta süüdistas ametnikke ja kirjeldas teo motiivi. Kohus uuris ka L-J. Räim avaldust vangla direktorile (lk 49-50), milles selgitab 26.
3. toimunud väärkohtlemise tagamaid. Nimelt palus ta juba eelmisel päeval (25.06) vangla ametnikke konfliktide vältimiseks teda ümber paigutada. Sel päeval võeti neid kõiki kokku ja räägiti, otsustati jätta nii nagu on ja tegeleda asjaga järgmisel päeval. Järgmise päeva õhtupoolikul aga öeldi, et ka midagi ei muutu, tegeletakse homme. Ja siis ta ründas kaaskinnipeetavat. Süüdistatav Laur-Jastin Räim tunnistas kohtuistungil oma süüd antud episoodis. Neil oli Tiga omavahelisi konflikte vanglas. 26.06.2024 lõi ta Tit, kuid ei mäleta põhjust. See oli esimene füüsiline konflikt, enne seda olid neil vaidlused seoses telefoniga. Talle ei meeldinud, kui kaua T telefoniga räägib. Ta lõi kannatanule rusikaga pea piirkonda, valvur S tuli vahele ja teda viidi teise osakonda. Kohus loeb tõendatuks, et L.-J. Räim ründas 26.06.
4. a kella 18:23 paiku Viru vangla Rhoone R6 osakonna päevaruumis kaaskinnipeetav R. Tit, lüües kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse. Peksmise tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse – parema käe randme paistetus mõõtmetega 2 x 2 cm. Seega leiab kohus, et L.-J. Räim tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi kannatanut rusikatega näo ja pea piirkonda ning jalaga kubemesse ning tekitas sellega kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Videosalvestisest, tunnistajate ütlustest ja Laur-Jastin Räimi kirjast vangla direktorile järeldub, et Laur-Jastin Räim oli negatiivselt ja argessiivselt meelestatud A Ti vastu. „Kella 18:22:38 ajal on näha, kuidas Räim viipab vestluse ajal hetkeks parema käega kambrite vahelise koridori suunas, seejärel imiteerib käed näo ees hetkelist kaitsepositsioonis liigutust, peale seda jätkab agressiivse hoiakuga vestlust Tiga. Kella 18:23:01 ajal kõverdab Räim mõlemad rusikas käed rinnaesise kõrgusele ja teeb äkilise liigutuse kehaga Ti suunas jne“. Laur-Jastin Räimi käitumine enne kuriteo toimepanemist (ähvardavad liigutused, žestid, sõnad) ning ka peale kuritegu (tunnistajale S Sa juuresoleku öeldu kannatanu suhtes) näitavad, et tal oli soov A Tit lüüa, ta väljendas oma tahtlust žesti, tooni ja sõnadega. Samuti sai LaurJastin Räim hästi aru, et peale tema lööki tunneb kannatanu valu, mis oligi tema eesmärgiks. Seega järeldab kohus, et Laur-Jastin Räim tegutses tahtlikult, sihikindlalt ja eesmärgiparaselt ning pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui ka tagajärje suhtes. 12 06.12.2024 episood Laur-Jastin Räime süüdistatakse selles, et tema, viibides 06.12.2024 ajavahemikus 11:19 kuni 11:20 Viru vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile lauatennise palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi K. Li suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räime eelnimetatud vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal õlavarrel (delta piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm. Kannatanu K L ütluste kohaselt oli ta süüdistatav Räimega vanglas ühes osakonnas. Ta mängis kinnipeetav Mandeliga telekamängu R6 osakonna päevaruumis. Räim ja K mängisid ping-pongi ja ühel hetkel hakkasid pallid nende poole tulema selja tagant, kus oli Räim. Ta sai ühe palliga kukla pihta. Tal oli lühiajaline peavalu. Ta lömastas palle sõrmedega, et nendega enam mängida ei saaks. Räim läks närvi, ropendas ja sõimas, tuli seisis tema ette ja karjus näkku. Räim viskas reketi üle tema pea ja valvur viis ta ping-pongi laua juurde. Räim võttis laualt reketi ja viskas tema suunas. See riivas tema paremat kätt, erilist valu polnud. Teda viidi meditsiiniosakonda fikseerimiseks. K Li ütlusi kinnitavad meditsiinidokumendid (lk 46-47), mille kohaselt 06.12.2024 kell 12:03 oli L toodud meditsiiniosakonda tervisekahjustusi fikseerima. Visuaalselt nähtavad 4 pindmist nahamarrastust on parema käe õlarvarrel delta piirkonnas mõõtudega 1сm -1,5cm x 0,1cm, veritsus puudub. Isik kurdab valu pea kuklapiirkonnas ja paremal õlavarrel. Vigastused on kerget laadi ja paranevad 1 - 2 nädalaga. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (13.01.25) (lk 36-44), mille vaadeldi CD-R plaati videosalvestisega Viru Vangla R6 osakonna päevaruumist 06.12.2024 kell 11.

1. Räim mängib lauatennist ning K.L ja K-M. Mandel mängivad diivanil videomängu. Räim lööb mitmeid kordi tahtlikult palli mängulauast eemale diivanil istujate suunas. Kella 11:19:08 ajal Räim kuuendat korda tahtlikult lööb palli jõuga mängulauast eemale, Li pihta, kust langeb diivani peale. L võtab palli enda kätte, muljub seda pöidlaga ning viskab enda selja taha. Räim läheb Li ette ja räägib midagi. Kella 11:19:37 ajal Räim astub sammu Lile lähemale ning tõstab oma vasaku käe Li kohale. L tõstab mõlemad käed ettesirutatult kaitseks enda ette. Räim kummardub Li kohale ning vasaku põlvega lükkab Li paremat jalga. Parem käsi on surutud rusikasse. L tõrjub Räime käte ja vasaku üles tõstetud jalaga. Saabub valvur V.S ja hakkab Räime List eemale tõmbama. Räim viskab vasakus käes oleva lauatennise reketi Li näo suunas. L tõmbab pea vasakule küljele ning reket lendab tema peast mööda, maandub tagapool seisva laua peal. Valvur suunab Räime lauatennise laua juurde. Kella 11:20:04 ajal viskab Räim vasaku käega lauatennise reketi Li pihta. Reket tabab Li paremalt poolt õla piirkonda ja langeb Li sülle. Tunnistaja K-M M ütluste kohaselt oli ta Räime ja L ühes osakonnas. Ta mängis L telekamängu, Räim ja D mängisid Psi ja mingi hetkel hakkasid pallid lendama. Räim oli nende selja taga ja tema lõi need pallid. Nad said Liga palliga pihta. L sai vastu kukalt ja hakkas ülbitsema. Räim tuli Li ette ja nad omavahel jagelesid, Räim oli agressiivsem, tal oli käes reket, kuid ei näinud, mida ta sellega tegi. L ütles Räimele solvavaid väljendeid enne valvuri tulekut. Kaklust nende vahel ei tekkinud. Valvur oli sektoris ja sekkus. Räime käes olnud reket lendas Li poole, kuid ta ei tea, kas ta sai pihta. Tunnistaja V S (valvur) ütluste kohaselt 2024 detsembri alguses R6 osakonnas toimus konflikt Räime ja L vahel. L mängis konsooli ja Räim lauatennist. Kui ta oli jalutusboksi juures, kuulis sõnelust ja läks sinna. Räim seisis Li juures, kes istus diivanil. Räim sõimas L, ei mäleta, et L oleks talle vastanud. Ta suunas Räime sealt ära, tal oli käes reket, mille viskas Li suunas. Ta 13 viis Räime kambrisse ja küsis temalt, kas ta sai Lile pihta, too raputas pead. L ütles, et ta sai pihta ja pärast osakonna sulgemist läks ta meditsiini osakonda fikseerima. Räim jäi osakonda lukustatud režiimile. Räim ütles, et konflikt tekkis, kuna L lõhkus lauatennise palle. Tema nägi ühte lõhutud palli. Tunnistaja D M K ütluste kohaselt oli ta Räime ja Liga ühes, R6 osakonnas. L sai kogemata pinksi palliga vastu pead. Tema tüli ega kaklust Räime ja Li vahel ei näinud. Süüdistatav Laur-Jastin Räim selgitas kohtuistungil, et tema mängis enne Li intsidenti lauatennist K. L mängi sel ajal PlayStationit samas ruumis 4-5 m kaugusel. Pallid võisid lennata PlayStationi mängijate suunas, kuid mitte sihilikult. Ta ei pannud tähele, kas nad said palliga pihta enne kui palle lõhkuma hakkasid. L lõhkus mitu palli, tal oli neid hulgim. Ta vihastas, kui L lõhkus palle ning läks tema juurde küsima. Ta küsis Lilt kõrgendatud hääletoonil, miks ta lõhub pinksipalle, kuid vastust ei mäleta. L võttis diivanil istudes sisse kaitsepositsiooni. Valvur sekkus kiiresti ja käskis tal kambrisse minna. Ta hakkas minema, kuid L hakkas teda sõimama, kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid, oli ülbe ja üleolev, valvur palus tal vait jääda. Ta viskas Li reketiga, et teda hirmutada, kuid ei näinud, kas tabas teda. Võimalik, et tabas teda, kuid see ei saanud olla valus, kuna viskas lõdva käega. Teda paigutati pärast seda teise osakonda. Süüd ei tunnista, kuna vigastusi kannatanule ei tekitanud. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanu Li meditsiiniliste dokumentide ja tema ütlustega, tunnistaja Si ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Kohtu hinnangul on kõik kogutud tõendid – kannanatu K Li ütlused, meditsiinidokumendid, asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate K-M M, V S, D M K on kooskõlas omavahel, kinnitavad teineteist. Süüdistatav ise ka ei eita talle inkrimineeritud tegevusi. Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditega on tuvastatud kuriteo toimepanemise asjaolud ja selles vaidlus puudub. Tuleb tuvastada, kas peale lauatennise palliga vastu pea (kukla piirkonda) löömist ja lauatennise reketi kannatanu parema käe õlavarre tabamist tundis kannatanu valu, kas sai tervisekahjustuse. Esiteks leiab kohus, et süüdistatava Laur-Jastin Räim ütlused tahtmatu palli löömise osas on vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga ning videosalvestisega, kust on näha, et Räim lööb tahtlikult palli diivanil istuvate isikute, sh ka kannatanu Li suunas vähemalt 6 korda. Sellise tegevusega ilmselgelt püüdis ta kannatanut tabada ja valu tekitada. Teiseks kannatanu K L ütluste kohaselt mängisid Räim ja K ping-pongi ja ühel hetkel hakkasid pallid nende poole tulema selja tagant, kus oli Räim. Ta sai ühe palliga kukla pihta. Tal oli lühiajaline peavalu. Räim võttis laualt reketi ja viskas tema suunas. See riivas tema paremat kätt, erilist valu polnud. Teda viidi meditsiiniosakonda fikseerimiseks. Tunnistaja V S (valvur) ütluste kohaselt L ütles, et ta sai pihta ja pärast osakonna sulgemist läks ta meditsiini osakonda fikseerima. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses löökide tagajärjel valu tekkimise kohta. Tema ütlused tekitatud tagajärje kohta on kinnitatud tunnistaja V Si ütlustega ja meditsiinilise õiendiga. Kannatanu teojärgne käitumine (läks meditsiini osakonda) näitab, et ta tundis valu, soovis saada meditsiinilt abi ja fikseerida vigastusi. Kannanatu seletas konkreetselt, et lauatennise palli löögi pärast tundis ta lühiajalist peavalu, reketi pärast erilist valu polnud. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et peale tennisereketi viskamist ja inimise käevarre tabamist ei tunne isik valu. Kannatanu võis mitte tunda „erilist valu“, sest algul sai löögi pea piirkonda. Sellises olukorras on igale kõrvaltvaatajale 14 arusaadav, et inimene tundis valu. Kohtu arvamus tugineb ka meditsiinidokumentidele, mille kohaselt visuaalselt nähtavad 4 pindmist nahamarrastust on parema käe õlarvarrel delta piirkonnas, Isik kurdab valu pea kuklapiirkonnas ja paremal õlavarrel. Kohus loeb tõendatuks, et Laur-Jastin Räim, viibides 06.12.
2. a ajavahemikus 11:19 kuni 11:20 Viru vangla R-hoone R6 osakonna päevaruumis, lõi kaaskinnipeetav K Lile lauatennise palliga vastu pead (kukla piirkonda). Seejärel viskas L.-J. Räim lauatennise reketi K. Li suunas, tabades kannatanu parema käe õlavart. L.-J. Räim eelnimetatud vägivallategude tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai neli pindmist naha- marrastust paremal õlavarrel (delta piirkonnas) mõõtmetega 1 - 1,5 x 0,1 cm. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Laur-Jastin Räim pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Laur-Jastin Räim tahtlikult lõi lauatennise palle kannatanu suunas ja kohtu hinnangul Laur-Jastin Räim tahtiski, et lauatennise pall tabaks kannatanut. Kui lüüa lauatennise palle inimese suunas, ei ole garanteeritud, et pall tabab isikut, kui kohtu arvates Laur-Jastin Räim tegevuse intensiivsust – 6 lööki 4 minuti jooksul, näitavad, et Räim tegutses sihikindlalt ja pidi võimalikuks ja möönas, et pall tabab K Li ja isegi soovis seda. Peale viimast kuuendat lööki, kui tennise pall tabas pannatanu pea, põhjustades talle valu, tekkis Laur-Jastin Räim ja K Li vahel tekkis tüli, siinjuures käitus Räim kannatanu suhtes agressiivselt -„Räim astub sammu Lile lähemale ning tõstab oma vasaku käe Li kohale. L tõstab mõlemad käed ettesirutatult kaitseks enda ette. Räim kummardub Li kohale ning vasaku põlvega lükkab Li paremat jalga. Parem käsi on surutud rusikasse…Räim viskab vasakus käes oleva lauatennise reketi Li näo suunas. L tõmbab pea vasakule küljele ning reket lendab tema peast mööda, maandub tagapool seisva laua peal. Kella 11:20:04 (ühe minuti pärast palliga löömist) ajal viskab Räim vasaku käega lauatennise reketi Li pihta. Reket tabab Li paremalt poolt õla piirkonda“. Asitõendi vaatluse protokolli ja videosalvestise kohaselt peale kannatanu palli tabamist, ei lõpetanud Räim oma tegevust ja kahel korral viskas Lit reketiga ning teisel korral tabas lauatennise reket kannatanut. Laur-Jastin Räimi teod olid tahtlikud ja sihikindlad. Sellele viitavad Räimi intensiivsed löögid ühe kannatanu suunas (5-6 minuti jooksul kokku 6 lööki palliga ja 2 reketiga). Kohtu hinnangul sooritas Räim lööke tahtlikult, kuid tagajärje suhtes tegutses vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidi võimalikuks ja möönas, et tema tegude tagajärjel võib tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustus, mis juhtuski, kui Laur-Jastin Räim viskas kuuel korral kannatanu pihta lautennise palli, too sai pihta kukla piirkonda ning teisel korral reketiga vastu parema käe õlavart. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel tuleb uuritud tõendite põhjal ja tuginedes kohtu siseveendumusele LaurJastin Räim süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Laur-Jastin Räim on varem kohtu poolt karistatud sh

§ 121

järgi, käesolevas kriminaalasjas pani ta toime kolm kehelise väärkohtlemise episoodi, seega tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 3 järgi III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel 15 silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 121

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteod otsese ja vähemalt kaudse tahtlusega. Laur-Jastin Räim poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. Laur-Jastin Räim on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, s.h ka

§ 121lg 2 p 3 järgi (lk 75-83).

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt tuleb süü suurust hinnates esmajoones lähtuda kuriteo asjaoludest, mis iseloomustavad toime pandud tegu ja tagajärge ning süüdistatava käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb hinnata, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsiooni eesmärgil korrigeeritakse karistust juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. See peab tagama ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

1. juuni 2022, nr 1-20-6745/88, p 62 ja
2. aprill 2023, nr 1-22-227/66, p 12.) Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese ja vähemalt kaudse tahtlusega, kokku 3 episoodi kahe isiku vastu. Laur-Jastin Räim poolt toimepandud kuriteod olid suunatud inimese tervise vastu. Kõik teod olid vägivallakuriteod, mille tagajärjel oli kannatanutele tekitatud valu ja tervisekahjustus. Kaks kuriteo episoodi on toime pandud kolme päeva jooksul ühe kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul kuriteo motiiviks oli negatiivne suhtumine kannatanusse ja konfliktid. Laur-Jastin Räim ei leidnud teist võimalust olukorra lahendamiseks kui järjepidev kannatanu peksmine, löömine. Räimi teod olid toime pandud tahtlikult ja sihikindlalt eesmärgiga tekitada kannatanutele kervisekahjustusi ja valu. Laur-Jastin Räim lõi kannatanu A.Tit trenažöörikangiga ja korduvalt rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda. Kolmas kuritegu on toime pandud poole aasta jooksul ka kinnipidamisasutuses teise kaaskinnipeetava suhtes. Poole aasta pärast jätkas Laur-Jastin Räim kuritegelikku käitumist ja pani toime veel ühe isikuvastase kuriteo. Laur-Jastin Räim on ka varem olnud karistatud kehalise väärkohtlemise eest, uued kuriteod pani ta toime vanglas karistuse kandmise ajal. Sellest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning ta jätkas uute kuritegude toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas kõikide kuriteo episoodide puhul LaurJastin Räim tegude lõpetamiseks pidid sekkuma vanglatöötajad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest madalam, kuna puuduvad rasked tagajärjed ning raskendavad ja kergendavad asjaolud, tegu oli 3 kuriteoepisoodiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid (kuriteod on toime pandud 16 kaaskinnipeetavate suhtes), süüdistatava isikut (varem kriminaalkorras karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest), samuti

§ 121

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning kohus lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Laur-Jastin Räimele vangistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Käesolevas kriminaalasjas ei olnud Laur-Jastin Räim suhtes tõkendit kohaldatud. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemis, et Laur-Jastin Räim kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu poolt 26.11.2025 mõistetud karistust 4 kuud vangistust alates 06.09.

1. Nimetatud kohtuotsus ei ole veel jõusutunud, seega ei saa Laur-Jastin Räime suhtes veel mõista liitkaristust. Kohus peab antud juhul vajalikuks kohaldada Laur-Jastin Räim suhtes tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: • CD plaat (13.01.
2. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde, • 1 DVD-R plaat kirjega ’26.06.2024 R6 Räim ründab T’it’ (28.06.
3. a asitõendi vaatlusprotokoll) – jätta kriminaalasja juurde, • 1 DVD-R plaat kirjega ’24.06.2024 Räim. B ja T