Obsah (4)

§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3218 Määruse kuupäev 28. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kah

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas
2. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja suhtes lõpetati
3. juulil 2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Ta viidi jalutama tavalisse jalutusaedikusse, ta sai osakonnas vabalt liikuda ja käia pesemas ning kaebaja kolis oma asjad tavakambrisse. Kaebaja sai uues kambris teada, et peab magama ülemisel voodikohal, mis kaebajale ei sobinud. Kaebaja selgitas, et talle on ette nähtud pikkuse tõttu voodipikendus ja tal esinevad terviseprobleemid, mistõttu ülemisel voodikohal magamine ei ole võimalik. Vangla siiski ei võimaldanud talle alumist voodikohta. Seetõttu ütles kaebaja, et ei jää sellesse kambrisse. Vangla siiski nõudis seda, mistõttu kaebaja teatas, et sundimise korral hakkab ta kambrit lõhkuma. Seejärel paigutati kaebaja tagasi enda eelmisesse turvakambrisse ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebajale ei ole tänaseni meetmete rakendamise alustamise kohta käskkirja toodud ning temalt on võetud vabadus. Kaebajale toodi
4. augustil 2025 hoopis protokoll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta. Rakendatud julgeolekuabinõud ei ole proportsionaalsed. Lukustatud kambris viibides on kaebaja liikumine ja suhtlemine õigusvastaselt piiratud ning sellega kahjustatakse kaebaja vaimset tervist, kaebaja tervis aina halveneb. Vangla kahjustab sihilikult kaebaja heaolu ja elukvaliteeti. Kambri 473 tingimused 3-25-3218 on ebainimlikud. Kaebaja on stressis ja ebastabiilne ning kambri tingimuste tõttu on hakanud valutama kaebaja kopsud ja rindkere.
5. Tartu Vangla jättis
6. oktoobri
7. a otsusega nr 1-9/2-25/362-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik tõepoolest soovis lõpetada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebaja suhtes ei olnud ära langenud julgeolekuabinõude kohaldamise alused, vaid üksuse otsus tugines kinnipeetavale uue võimaluse andmise kaalutlustest, sest kaebaja oli juba pikalt alates
8. veebruarist 2025 viibinud eraldatud lukustatud kambris. Inspektor-kontaktisiku kinnitusel planeeriti julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada siis, kui kaebaja paigutus tavakambrisse on probleemideta õnnestunud. Kaebaja paigutamine ei kulgenud aga tõrgeteta. Kaebajal tekkis ametnikega arusaamatus talle määratud voodikoha üle ning ta ähvardas paigutuse teostamisel kambri lõhkumisega. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, et üksus otsustas anda kaebajale võimaluse näidata, et ta suudab käituda ilma, et ta seaks ohtu ametnikke või vangla julgeolekut üldisemalt. Samuti ei saa pidada õigusvastaseks seda, et tema elukambrist väljavõtmise ajaks ei olnud vangla vormistanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise käskkirja või et
9. juulil 2025 ei vormistatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta uut käskkirja. Sündmuste käiku arvestades ei osutunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine võimalikuks. Asjaolust, et kaebajal lubati eluosakonnas teha toimetusi, mida ta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal teha ei tohiks, ei saa järeldada veel, et julgeolekuabinõude kohaldamise alused oleksid ära langenud. Vangla tõdeb, et kaebajale võis selline mulje jääda.
10. Kaebaja esitas
11. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot seoses tema inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega põhjendusel, et tema suhtes rakendati alates
12. juulist 2025 õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
13. Tartu Vangla esitas
14. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. oktoobri
17. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
18. Kaebaja esitas
19. oktoobril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus
20. jaanuari
21. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte
22. jaanuaril
23. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-25-3218 8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. oktoobri
2. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. jaanuaril 2026 ja möödus
2. jaanuaril
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3