Obsah (10)

§ 120§ 2§ 37§ 251§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4472 Määruse kuupäev 5. detsember 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla 28. novembri 2025. a käskkirja nr 2-25

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 X-i (kaebaja) süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks kartseri kolm ööpäeva. Käskkirja kohaselt esines
4. oktoobril 2025 kaebaja käitumises elemente, mis hälbisid enda olemuselt viisakatest suhtlus- või käitumisnormidest.
5. Kaebaja esitas
6. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab nii tuvastamis-, kohustamis- kui ka hüvitamiskaebuse esitamisele. Lisaks taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja põhjendab, et inspektor-kontaktisik tõi talle
7. novembril 2025 kambrisse Tartu Vangla
8. novembri
9. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 2-25/1-5/248, mis tõlgiti kaebajale vene keelde telefoni abil. Kaebaja nõudis haldusmenetlusse tõlgi kaasamist, kuid seda ei tehtud. Kaebajalt ei võetud distsiplinaarmenetluses seletusi ja teda ei kuulatud ära. Mõne tunni pärast toodi kaebajale Tartu Vangla
10. novembri
11. a käskkiri nr 2-25/1-3/
12. Vangla on kohaldanud Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 ebakohaselt. Vangla on fakte moonutanud ja 3-25-4472 esitanud andmeid ebaõigesti. Kaebajat karistati ebaproportsionaalselt. Kaebajalt nõuti koheselt asjade kokku pakkimist, et ta kartserisse paigutada, millega jäeti kaebaja kaebeõigusest ilma. Vanglaametnikud käituvad kaebajaga õigusvastaselt.
13. Tartu Vangla esitas
14. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla
15. novembri
16. a käskkirja nr 2-25/1-3/246 ega esitanud sellega seonduvalt muid avaldusi. Kaebajale määratud kartserikaristust ei ole veel täitmisele pööratud. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla

1. novembri
2. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 ning soovib seda vaidlustada. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 1 alusel eelnimetatud käskkirja tühistamist ning

§ 37lg 2 p 4 alusel käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohtule ei ilmne, et käesolevas asjas oleks kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta kohustamisnõude esitamisega. Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine, kuna kohus hindab vangla tegevuse õiguspärasust tühistamis- ja hüvitamisnõuete raames. Lisaks saab kohus aru, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras

§ 251lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 28.

novembri

1. a käskkirja nr 2-25/1-3/246 kehtivuse või täitmise peatamist.
2. Kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja hüvitamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja

1. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses Tartu Vangla
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/246 vaiet, kahjunõuet ega muid avaldusi. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-25-4472 8.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis tuleks see jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole põhistanud, millised pöördumatud negatiivsed tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid ning need ei ole ka kohtule kaebuse ega haldusasja materjalide pinnalt äratuntavad. Samuti ei saa põhivaidluse perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. 9. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3