KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-214 Haldusasi E.K esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna 23.1
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
§ 249
lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 21. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid määral, mil see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20349, p 12). See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kaebuses on toodud välja põhjendused, kuidas vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja õigusi, vaid kahjulikud tagajärjed peaksid kaebajale saabuma juba kohtumenetluse ajal ning need peaksid olema sellist laadi, et neid ei saaks isegi kaebuse rahuldamise korral hiljem täielikult kõrvaldada või heastada või oleks see ebamõistlikult keeruline. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt
§ 251lg 1).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15). 4
(5)- Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Puudub vaidlus selle üle, et kuna kaebaja on esitanud vaide Tallinna linna 23.12.2025 haldusaktile nr 2512996/12321, siis on kaebaja 26.01.2026 EÕK taotlus lubatav. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et sellises olukorras kehtivad EÕK taotlusele samad reeglid, nagu koos kaebusega esitatud EÕK taotlusele. See tähendab, et ei piisa, kui kaebaja väidab, et vaidega vaidlustav haldusakt on õigusvastane. Kaebaja peab näitama, kuidas vaidlustatav haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi. Sest EÕK meetmega on lubatud saavutada vaid samu eesmärke, mida saaks saavutada nõutud tingimustele vastava kaebusega ja vaidemenetluse puhul vaidega. Vastav loogika tuleneb ka HMS §-st 71, mis võimaldab vaide esitada vaid isiku õiguste rikkumise korral.
- Seetõttu hindab kohus, kas kaebaja naaberkinnistule antud luba ehitise laiendamiseks rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu vastus sellele küsimusele on eitav. Kolmas isik on tõendanud Maa-ameti geoportaali väljavõttega (vastus kohtunõudele, lisa 3), et vahemaa laiendatava ehitise ja kaebaja eluruumi vahel on üle 24 m. Sellises olukorras on ilmne, et juurdeehitis ei saa vähendada kaebaja eluruumide päikesevalgust. Võimalikud varjud, mis tekivad juurdeehitise tõttu, ei saa olla subjektiivsete õiguste rikkumise aluseks.
- Sellise vahemaa puhul ei ole äratuntav, et ehitustegevusest võiks tekkida tolmu, mis kaebaja elukeskkonda negatiivselt mõjutav. Samuti nõustub kohus kolmanda isikuga, et linnaruumis toimuva ehitustegevuse puhul on naaberkinnistu omanikel piirväärtustesse jääva müra talumiskohustus.
- Põhjendamatu on ka kaebaja hirm, et kolmas isik ei järgiks ehitustegevuse käigus senise taimestiku säilimist. Selleks on haldusaktis ettenähtud vastav kohustus ning kolmandal isikul on kavas seda järgida.
- Eeltoodud põhjustel ei ole kohtul võimalik sedastada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mistõttu puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Sellest tulenevalt puudub kohtul vajadus hakata analüüsima, kas kolmanda isiku kinnistul asuva hoone laiendamine võiks olla vastuolus üldplaneeringu nõuetega.
- Esialgse õiguskaitse määrus jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus ei määra teisiti (
§ 252lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA 5
(5)