1-25-2393/28

1-25-2393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-25-2393 Kohtukoosseis kohtunikud Orvi Koik, Janika Kallin ja Sten Lind Kriminaalasi Volodymyr Babenko süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus üldmenetluses Süüdistatav Volodymyr Babenko, isikukood 38103270196, elu- või asukoht ja aadress: XXX, kontaktid: XXX;XXX, kodakondsus: Ukraina, haridus: XXX, emakeel: ukraina ja vene, töökoht või õppeasutus: XXX, karistatus: puudub, tõkend: ei ole kohaldatud Apellatsiooni esitaja kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta kaitsja Avo Pärmanni apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
5. Volodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervisekahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. MAAKOHTU OTSUS 1 1-25-2393
6. Pärnu Maakohtu
7. jaanuari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Volodymyr Babenko süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Volodymyr Babenko ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 8 märgitud kohustusi. 2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagi ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON
8. Apellatsiooni esitas kaitsja Avo Pärmann. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
9. jaanuari 2026 otsus ja mõista Volodymyr Babenko talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi õigeks.
10. Kaitsja leiab, et ühe põhjusena alusetute süüdistuste esitamiseks näeb Volodymyr Babenko naise armukadedust ja vigastuste esinemisel ka nende iseendale tekitamist. Kaitsja märgib, et mõlema intsidendi puhul rajaneb asjaolude tõlgendamine Volodymyr Babenko kahjuks praktiliselt üksnes U.Q ütlustel. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja pole süüdistuses toodud sündmusi ise pealt näinud. Aastaid Eestis elanud Volodymyr Babenko on käitunud kogu selle perioodi vältel õiguskuulekalt ning karistusregistris puuduvad igasugused andmed mistahes rikkumiste kohta. Kindlasti iseloomustavad need andmed süüdistatavat ja lisavad tema ütluste usaldusväärsusele kaalu. Kaitsja asub seisukohale, et kohus eksis Volodymyr Babenko süüditunnistamisel ja tegelikult ei arvestanud tema poolt toodud väidetega. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
11. KrMS § 326 lg 3 (
12. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. 5.1 Kaitsja toodud etteheide, et süüdimõistev otsus baseerub kannatanu ütlustel, ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kannatanu ütlus. Kaitsja seisukohaga nõustudes peaks kannatanu ütlusi alati kinnitama n-ö muud tõendid ning nende puudumisel ei oleks sõna-sõna-vastu-olukorras võimalik süüdistatavat süüdi mõista, kuid ometi on selline olukord kohtupraktikas aktsepteeritud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-109-10). Seega ka üksnes kannatanu ütlustele toetudes on võimalik kindlaks teha, et tegemist oli kehalise väärkohtlemisega. Seejuures on olemas ka tunnistaja ütlused, mis on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Maakohus tuvastas üheselt tõenditele tuginevalt süüdistatava süü. 5.2 Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning vastanud sisuliselt kaitsja tõstatatud küsimustele ja esitatud kaitseversioonidele, sh hinnanud ütluste usaldusväärsust kooskõlas kohtupraktikaga ning sellega on antud ammendav seisukoht juba apellatsioonis esitatule (vt tl 131-137). Mingeid uusi argumente kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ning ei viita ka tõenditele, mis oleks maakohtul tähelepanuta jäänud. Pelgalt enda seisukohtade kordamine edu ei too ning ei tähenda seda, et esitatud kaitseversioonile ei oleks maakohus 2 1-25-2393 juba ammendavat hinnangut andnud. Maakohtu põhjendused hõlmavad KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 süüteokoosseisu objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad.
13. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3