lov; isikukood: 39409112520) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, §

§ 424lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10.

veebruari 2026 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Mark Gavrilov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Mark Gavrilovi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik 1. 13. jaanuaril 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Mark Gavrilov ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 25244000863 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Gavrilovi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3, §

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist.

Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1329 euro suurune sundraha ning 68 eurot joobe tuvastamise tasu – need kulud võimaldatakse M. Gavrilovil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumise järel ühe aasta jooksul. Kaitsjatasud jäävad kokkuleppe kohaselt riigi kanda.

1. Viru Maakohtus
2. veebruaril 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. M. Gavrilov kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.
3. Viru Maakohtu
4. veebruari 2026 otsusega tunnistati M. Gavrilov KarS § 121 lg 2 p 3, §

§ 424lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega.

Ühtlasi mõisteti M. Gavrilovilt riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha ja 68 euro suurune ekspertiisikulu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et need menetluskulud tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M. Gavrilovi kaitsjatasud jäeti riigi kanda.

1. M. Gavrilov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaitsjatasud tema kanda. Kaebaja märgib, et talle pandud kohustus tasuda Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest on kokkuleppega vastuolus. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Gavrilovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
3. Kuna maakohus lahendas M. Gavrilovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
7. Apellatsioonis ei viita M. Gavrilov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks M. Gavrilovil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Gavrilov poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest olnud ei ole: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, M. Gavrilov kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav ning ta jäi selle juurde. Paika ei pea väide, justkui oleks kohtuotsusega M. Gavrilovilt välja mõistetud kaitsjatasu: otsusest ilmneb, et see tasu jäeti riigi kanda. Seetõttu pole esimese astme kohus otsust tehes kokkuleppest kõrvale kaldunud. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle M. Gavrilovile. (allkirjastatud digitaalselt) 2