← Eesti

3-25-2533/24

Obsah (8)§ 204§ 248§ 50§ 108§ 44§ 109§ 101§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 2. märtsil 2026 Tallinnas koht Haldusasja number 3-25-2533 Haldusasi H.F ja S.M kaebus kohustad

§ 204lg 1 ja § 248 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. H.F ja S.M on XXX asuva kinnisasja omanikud.
  2. aprillil 2025 esitasid nad Rae vallale taotluse teha ehitusjärelevalvet naaberkinnistul WWW (omanikud S.V. ja V.U ) toimunud ehitustegevuse üle. Kaebajad leiavad, et naabrite püstitatud rajatis (viis ühele alusele kinnitatud seitsmemeetrist lipumasti) põhjustab nende kinnistule müra leviku, varjab vaadet ja valgust. Rae vald algatas järelevalvemenetluse.
  3. Kaebajad pöördusid valla poole sooviga tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga. Vald keeldus. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada valda lubama neil tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga.
  4. Kohus rahuldas
  5. novembri
  6. a otsusega kaebuse. Kohus kohustas valda otsustama uuesti kaebajate taotluse üle tutvuda järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimikuga (otsuse resolutsiooni p 1). Otsus jõustus
  7. detsembril
  9. Kaebajad esitasid
  10. veebruaril 2026 taotluse määrata Rae vallale

§ 248lg 1 alusel trahv kohtuotsuse resolutsiooni p-i 1 täitmata jätmise eest.

4.

  1. Taotluse esitamise aja seisuga ei ole vastustaja teinud uut otsust kaebajate taotluse kohta. Kohus selgitas otsuse põhjendustes, et vastustajal tuleb teabenõue täita viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1). 4.
  2. Kaebajate esindaja pöördus vastustaja poole seoses kohtuotsuse täitmisega
  3. ja
  4. novembril ning
  5. detsembril
  6. Vastustaja ignoreeris pöördumisi. Möödunud on mõistlik aeg otsuse täitmiseks. Praegusel juhul ei ole tegu aeganõudva vastusega teabenõudele (vt AvTS § 19). Isegi kui see nii oleks, ei ole täidetud teabenõude tähtaja pikendamise eeldused.
  7. Rae vald esitas taotlusele vastuse. 5.
  8. Kohus kohustas valda otsustama uuesti kaebaja toimikuga tutvumise taotluse üle. Kohus ei kohustanud valda teabenõuet täitma. Seega on otsuse põhjendustes toodud viide AvTS § 18 lg-le 1 arusaamatu. 5.
  9. Vastustaja järelevalveameti spetsialist viis
  10. a detsembri alguses läbi otsustusprotsessi. Ta võttis ühendust V.U-ga , et küsida tema arvamust toimiku materjalide avaldamise kohta. V.U andis telefoni teel teada, et kaebajad kasutavad oma elamut ilma kasutusloata. Tegu on asjaoluga, mida spetsialist haldusasja nr 3-25-2533 kohtumenetluse ajal ei teadnud. Spetsialistil pole õigust kontrollida registrites olevaid andmeid ilma asjakohase põhjenduseta. 5.
  11. Saadud andmete alusel kontrollis spetsialist ehitisregistrit. Kaebajad on esitanud
  12. mail 2025 kasutusloa taotluse, mis on nendest tingitud põhjusel endiselt menetluses. Kasutusloata ehitise kasutamine ei ole lubatud (ehitusseadustiku § 50 lg-d 1 ja 3 ning § 139). 5.
  13. Kaebajad on esitanud haldusasja nr 3-25-2533 menetluses eksitavaid väiteid: et naabri püstitatud rajatis häirib neid, põhjustades müra ning varjates valgust ja vaadet; et naabri tegevus mõjutab neid vahetult ja rikub nende õigusi. Ka praeguse taotluse esitamisega eksitavad kaebajad kohut, väites, et naabrid rikuvad nende seaduslikku õigust kasutada häiringutega XXX elamut.

§ 50lg-te 1 ja 2 järgi pole eksitavate väidete esitamine lubatud.

Selliseid väiteid esitanud isikut võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. 5.

  1. Kasutusloa puudumise asjaolude tuvastamine pikendas toimikuga tutvumise taotluse kohta uue otsuse tegemist. Ka pikendas otsustamist järelevalveameti spetsialisti viibimine töövõimetuslehel. 5.
  3. veebruari
  4. a seisuga on järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimiku materjalid kaebajate esindajale saadetud. Otsus on seega täidetud ja trahvi määramise alus ära langenud. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. augusti
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18;
  7. märtsi
  8. a määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Arvestada tuleb ka sellega, et kohtu
  9. novembri
  10. a otsuses pole tehtud trahvihoiatust.
  11. Kaebajad kinnitasid
  12. veebruari
  13. a seisukohas, et vastustaja edastas neile
  14. veebruaril 2026 e-kirja teel järelevalvemenetluse toimiku. 2

(5)6.
  1. Toimikust on puudu kaebajate esitatud taotlus ja e-kirjavahetus vastustajaga, samuti materjalid, mida kaebajad on vastustajale esitanud (fotod ja videod). Seega pole usutav, et tegemist on tervikliku toimikuga. Vastustaja andis juba möödunud aasta suvel teada, et otsuse kavand on valmis ja ootab kooskõlastamist. Toimikus seda kinnitavaid materjale pole. Vastustaja pole selgitanud, millised materjalid on puudu ja miks. Vastustaja on võimaldanud kaebajatele ligipääsu toimikule, kuid kaalutlusvigadega. See on eraldiseisev vaidlus. Formaalselt on kohtuotsuse resolutsiooni p 1 täidetud. 6.
  2. Vastustaja otsustas kaebajate toimikuga tutvumise õiguse üle ja edastas kaebajatele puuduliku toimiku alles kaks kuud pärast kohtuotsuse jõustumist, pärast kaebajate trahvitaotluse ja kohtunõude kättesaamist. Kohtuotsuse täitmise tähtaeg oli viis tööpäeva selle jõustumisest arvates. Vastustajal tuli otsustada, kas kaebajatel on õigus toimikuga tutvuda; kui jah, siis millises ulatuses. Vastustaja muid asjaolusid puudutavad selgitused on paljasõnalised ja asjakohatud. 6.
  3. Kohtulahendi täitmata jätmine hõlmab nii juhtumit, kus menetlusosaline ei ole üldse lahendit täitma asunud, kui ka juhtumit, kus menetlusosaline ei ole kohtulahendit täitnud täielikult ja mõistliku aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-3-1-22-03, p 16). Vastustaja viivitas otsuse täitmisega kaks kuud ega täitnud otsust mõistliku aja jooksul. 6.
  6. Teabenõude lahendamiseks on kolm võimalust: nõude täielik rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine. Vastustaja oleks saanud kohtuotsuse täita ka otsustades, et kaebajatel ei ole õigust toimikuga tutvuda. Vastustajal polnud aga õigust kaebajate pöördumisi ignoreerida ja rikkuda teabenõude täitmise reegleid (AvTS § 9 lg 2). 6.
  7. Arusaamatuks jääb vastustaja väide, et kaebajad on valda ja kohut eksitanud. Trahvitaotlus on esitatud konkreetse haldusasja raames, mille esemeks oli toimikuga tutvumine. Vastustaja esitab asjassepuutumatuid väiteid, kuritarvitades oma menetlusõigusi. 6.
  8. Vastustaja trahvimine on vajalik vastustaja karistamiseks sõltumata sellest, et ta täitis kohtuotsuse. See aitab kaitsta kaebajate õigusi edaspidi. Trahvi karistusliku funktsiooni raames tuleb arvestada rikkumise olulisust, selle tagajärgede raskust ja süü suurust. Vastustaja viivitas äärmiselt kaua. Vastustaja jättis kaebajad teadmatusse olukorras, kus naabri õigusvastane tegevus rikub nende õigusi juba ligi aasta aega. Kaebajate õiguste rikkumine on muutunud üha intensiivsemaks. Naaber otsib jätkuvalt viise kaebajate häirimiseks (nt paigaldab lisaks plakatile müra tekitavaid kellukesi ja kaameraid vaatega kaebajate kinnistu suunas). Vastustaja on nendest asjaoludest teadlik, kuid on jäänud passiivseks. Kaebajad on pidanud uuesti kohtusse pöörduma (haldusasi nr 3-26-319). 6.
  9. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulud 1632 eurot 15 senti (

§ 108lg 6 ja § 152 lg 1 p 4).

Kaebajad pöördusid korduvalt vastustaja poole. Alles viimase abinõuna esitasid kaebajad kohtule trahvitaotluse. Vastustaja täitis kohtuotsuse selleks, et vältida endale trahvi määramist.

  1. Vastustaja esitas seisukoha, milles palus jätta menetluskulud kaebajate kanda. 7.
  2. Vald edastas kaebajate esindajale järelevalvemenetluse toimiku tervikuna. Kaebajad esitavad väiteid, millega soovivad mõjutada järelevalvetegevust. Selliste katsete vältimiseks tugineski menetleja algselt AvTS § 38 lg-le
  3. Tegu on juurdepääsupiiranguga teabega. Vastustaja ei nõustu kohtuotsuses toodud käsitlusega AvTS § 38 kohta. Vastustaja otsustas väljastada kõik järelevalvetoimiku materjalid lähtuvalt kohtu otsusest. Vastustaja kooskõlastas teabe väljastamise menetlusosalistega. Vastustaja kogus ja 3

(5)kontrollis otsuse tegemiseks lisateavet. Materjalide väljastamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 7.
  1. Menetlusvälise isiku taotlus menetluse algatamise kohta ei ole järelevalvemenetluse toimiku osa, kuna järelevalvemenetlus algab haldusorgani initsiatiivil. Seda selgitas kaebajatele nii kohus kui ka riiklikku järelevalve menetlust läbiviiv spetsialist
  2. mai
  3. a e-kirjas. Kirjavahetus kaebajate esindajaga registreeriti eraldi vastavalt AvTS §-le 12; tegu pole samuti järelevalvemenetluse toimiku osaga. Arusaamatuks jääb, miks on kaebajatel vaja tutvuda nende endi saadetud e-kirjadega. 7.
  4. Kuna kaebajatele pole antud XXX elamu kasutusluba, ei saa menetleja kaasata neid järelevalvemenetlusse menetlusosalistena HMS § 11 lg 2 alusel. Kaebajad kasutavad oma elamut õigusliku aluseta. 7.
  5. Kaebajate esindaja esitatud
  6. novembri
  7. a arve hõlmab tegevust enne kohtusse pöördumist.
  8. detsembri
  9. a ja
  10. jaanuari
  11. a arved samuti. Ka
  12. veebruari
  13. a arve hõlmab kaebajate esindaja kohtuvälist tegevust; samuti püüdlust takistada asja õiget ja võimalikult väikeste kuludega lahendamist. 7.
  14. Kaebajad ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, kuna on juba
  15. veebruaril 2026 esitanud Tallinna halduskohtule uue kaebuse. Kaebajad püüavad kohtumenetluses saavutada oma menetlusosalise staatust läbi HMS § 11 lg 2 (vt

§ 44lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Vald täitis
  2. novembri
  3. a otsusega pandud kohustuse
  4. veebruaril
  5. Seega pole tarvis määrata vastustajale

§ 248alusel trahvi teda otsuse täitmisele sundimiseks.

Pooled viitasid kohtupraktikale, mille järgi on trahvil lisaks otsuse täitmisele sundimisele ka karistuslik funktsioon. Kohus leiab, et vastustaja rikkumine ja kaalul olevad õigushüved ei õigusta praegusel juhul üksnes karistusliku funktsiooniga trahvi määramist.

  1. Vastustaja jättis vastamata kaebajate esindaja korduvatele järelepärimistele otsuse täitmise kohta. Vastustaja väidab, et järelevalvespetsialist tegeles toimikuga tutvumise taotluse lahendamisega
  2. a detsembri alguses. Sellegipoolest oli taotlus
  3. a veebruari alguses endiselt lahendamata. Vastustaja täitis kohtuotsuse pärast kohtult trahvitaotluse esitamise kohta info saamist. Järelikult oli vastustaja toiming (järelevalvemenetluse dokumentide saatmine kaebajate esindajale) tingitud kaebajate poolt trahvitaotlusega kohtusse pöördumisest. Vastustaja väited kohtuotsuse täitmise viibimise põhjuste kohta ei anna alust jõuda teisele järeldusele. Vastustaja väidab, tõendeid esitamata, et järelevalvespetsialist oli haiguslehel. Isegi kui see nii oli, pole teada, mis aja vältel. Samuti on vastustajal sellises olukorras võimalik korraldada ametniku asendamine. Väidetav vajadus kontrollida taotluse lahendamiseks kaebajate elamu kasutusloa olemasolu ei õigusta sedavõrd pikka viivitust enne kaebajate taotluse lahendamist.
  4. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et vastustaja täitis
  5. novembri
  6. a otsuse pärast seda, kui kaebajad pöördusid trahvi määramiseks kohtusse, ja sellest tingituna. Kaebajate praeguse kohtumenetlusega seotud kulud tuleb seetõttu

§ 108lg 6 ja § 152 lg 1 p-i 4 (analoogia) alusel vastustajalt välja mõista.

11. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (

§ 109lg 6).

Kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetluse kulusid kohus välja ei mõista. Tegu ei ole halduskohtumenetluse kuludega

§ 101ja § 103 lg 1 p 1 tähenduses.

  1. Kaebajad esitasid õigusabikulude väljamõistmise taotluse juurde järgmised arved: a.
  2. novembri
  3. a õigusabikulude arve nr 251231 (digitoimiku leht (dtl) 187): õigusabi osutamise aeg 1 h 40 min; tunnihind 195 eurot; summa käibemaksuta 325 eurot. Lisatud 4

(5)spetsifikatsiooni järgi hõlmavad tehtud toimingud [kohtu]otsusega tutvumist; sellega seoses e-kirjavahetust klientidega; Rae vallale kirjade koostamist; valla taotluse ja kohtumäärusega tutvumist
  1. novembril
  2. Spetsifikatsioonil märgitud määrusega tutvumine puudutab toimingu kuupäeva arvestades kohtu
  3. novembri
  4. a määrust, millega kohus jättis rahuldamata Rae valla taotluse teha asjas täiendav otsus. Ükski eeltoodud kuludest pole seotud praeguse, trahvi määramise taotlusega alanud kohtumenetlusega. Seega jätab kohus need kulud välja mõistata. b.
  5. detsembri
  6. a õigusabikulude arve 251321 (dtl 189): õigusabi osutamise aeg 5 minutit. Spetsifikatsiooni järgi on tegevuse sisuks olnud
  7. detsembril 2025 e-kirjavahetus vallaga. Õigusabi kuluks on käibemaksuta 16 eurot 25 senti.
  8. detsembri
  9. a kirja saatis kaebaja vallale haldusmenetluse, mitte praeguse kohtumenetluse raames. Seega jätab kohus need kulud välja mõistmata. c.
  10. jaanuari
  11. a õigusabikulude arve 260075 (dtl 191): õigusabi osutamise aeg 53 minutit. Spetsifikatsiooni järgi on tegevuse sisuks olnud suhtlus kliendiga ja õiguslik analüüs
  12. ja
  13. jaanuaril 2026, kokku 53 minutit. Teenuse maksumuseks käibemaksuta on 172 eurot 25 senti. Arvestades praeguses asjas taotluse esitamise aega (
  14. veebruar 2026), saab järeldada, et arve spetsifikatsioonil nimetatud toimingud seonduvad praeguse kohtumenetlusega. Koos käibemaksuga (24%) on kulu suuruseks 213 eurot 59 senti. d.
  15. veebruari
  16. a arve 260133 (dtl 193): õigusabi osutamise aeg 4 h 7 min. Õigusabikuluks on 802 eurot 75 senti; koos käibemaksuga 995 eurot 41 senti. Lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et osutatud teenus hõlmas suhtlust kliendiga; valla vastusega tutvumist; kohtule seisukoha ja menetluskulude taotluse koostamist. Arvel nimetatud kulu on seotud praeguse kohtumenetlusega. Kaebajate esindaja pidi tutvuma vastustaja saadetud dokumentidega, et selgitada, kas vastustaja on kohtuotsuse täitnud, ja vastata
  17. veebruari
  18. a kohtunõudele. Kulu on põhjendatud.
  19. Kohus mõistab eeltoodu põhjal Rae vallalt kaebajate kasuks välja 1209 eurot (213,59+995,41). Ülejäänud osas jäävad poolte võimalikud kulud nende endi kanda.
  20. Vastustaja väited selle kohta, miks peaks menetluskulud praegusel juhul kaebajate kanda jätma, pole asjakohased.
  21. novembri
  22. a otsuse täitmise kontrolli raames pole oluline see, kas kaebajatel on oma elamu kasutamiseks kasutusluba; samuti see, et kaebajad on pöördunud valla vastu uuesti kohtu poole. Asjakohased pole ka valla väited, mille kohaselt vald ei nõustu kohtuotsuse põhjendustega. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. Kaebajad ei ole praeguse kohtumenetluse raames oma menetluslikke õigusi kuritarvitanud ega pahauskselt käitunud.
  23. Praeguse määruse avaldamise korral tuleb menetlusosaliste eraelu kaitseks jätta avaldamata kaebajate isikukoodid ning aadressid XXX ja WWW (

§ 175lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/Dots 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.