← Eesti

3-25-1489/63

Obsah (6)§ 152§ 154§ 155§ 43§ 249§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-1489 Haldusasi AS Baltplast kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

§ 152

lg 1 p-s 3 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

  1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-25-1489 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.
  2. Tühistada kohtuotsuse kuulutamise aeg.
  3. Lõpetada kohtumenetlus.
  4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule kummagi poole enda kanda.
  5. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul 1

(3)Tallinna määruse kättetoimetamisest arvates.
  1. Tallinna Halduskohtu menetluses on AS Baltplast kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.05.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00244 tühistamiseks ning sunnivahendi rakendamise keelamiseks, sh 14.05.2025 sunniraha nõude alusel. Kohus on määranud asja läbi vaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning on teatavaks teinud kohtuotsuse kuulutamise aja.
  2. Pooled esitasid kohtule 23.02.2026 kompromisslepingu. Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 154lg 1).

Kohus selgitab, et kompromissi osaks ei ole poolte menetluslikud avaldused kohtule kompromissi kinnitamiseks, s.o kompromissi osa III p 8. Kohus parandab kompromissi punktis 6 oleva ilmselge viitevea (õige on viide

§ 152lg 1 punktile 3; mitte punktile 1) ja kirjavea punktis 4 (meelelahutusasutuse).

  1. Kompromissi on allkirjastanud kaebajat esindav vandeadvokaat ning vastustaja esindajana Tallinna Volikogu 21.03.2024 määruse1 nr 3 „Tallinna linna kohtuvälises ja kohtumenetluses esindamise ning õigusteenuse kasutamise kord“ § 7 lg 1 p 1 kohaselt õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja.
  2. Kompromiss ei ole kohtu hinnangul õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata kolmandate isikute õigusi. Vastustaja ei ole kompromissiga loobunud tulevikus kaebaja suhtes ettekirjutuste tegemise õigusest (p 3). Samuti ei ole kompromissiga ettenähtud, et edasistes ehitus- ja kasutusõigust puudutavates haldusmenetlustes piirataks muude isikute õiguseid kaasamisele, ärakuulamisele vms. Kompromissiga ei ole otsustatud selliste menetluste võimaliku tulemuse üle (p 4). Kompromissi on kohtu hinnangul võimalik täita. 5.

§ 152lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.

Kohus tühistab menetluse lõpetamisel kohtuotsuse kuulutamise aja. Pooled kinnitasid kohtule kompromisslepingut esitades, et on teadlikud kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna kaebajat esindab vandeadvokaat, ei pea kohus vajalikuks enne menetluse lõpetamise määruse tegemist kaebajale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi selgitada (

§ 155lg 1 lause 2).

Kohus kordab siiski, et kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel ei ole kaebajal enam võimalik sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

6. Kohus kohaldas kohtuasjas esialgset õiguskaitset 20.06.2025 ja 07.01.2026 määrustega kuni kohtumenetluse lõpuni. Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (

§ 249lg 4).

Seega lõppeb esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus käesoleva määruse jõustumisel. Kompromissiga on kokku lepitud vastustaja poolt sunnivahendite rakendamata jätmises (p 2). 7. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024053 2

(3)8. Kaebaja on tasunud kohtuasjas riigilõivu kaebuse esitamisel 300 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot (vt kohtu selgitused arvutuskäigu kohta 28.05.2025 määruses). Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud ehk toimingu sooritanud, mistõttu ei kuulu riigilõiv selles osas tagastamisele. Kaebuselt tasutud riigilõivust tagastab kohus pool (

§ 104lg 6 p 1) ehk 150 eurot (300 / 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.