Obsah (8)

§ 230§ 442§ 162§ 174§ 175§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3531 Tsiviilasi FINEAUTO OÜ

§ 230

lg 2 järgi omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 230lg-s 3 nimetatud omaksvõtu tagasivõtmise eeldusi ei esine.

7.

1. Eeltoodud põhjusel ja otsese vastuolu tõttu arvetega 24006 ja 24007 ei nõustu kohus kostjaga, et tegelikult oli arve 24006 sisu üürivõlgnevus. Kostja on menetluses 3 2-24-3531 selgesõnaliselt avaldanud, et võlgnevuse kattis kostja hageja poolt varem antud tagatise arvelt. Seega üürivõlgnevus lõppes. Veel enam, kostja seisukoht on vastuoluline. Nii väidab kostja, et poolt tagatise arve tühistamine kreeditarvega nr 24007 näitab üheselt, et tagatise taastamise nõue ei olnud üürilepingu ülesütlemise sisuline alus ja kui ülesütlemise põhjuseks olnuks tegelikult tagatise tasumata jätmine, ei oleks kostjal olnud põhjust vastav nõue hiljem täielikult tagasi võtta. Kohus kostjaga ei nõustu. Tagatise taastamise arve tühistamine näitab ühemõtteliselt, et üüri ega kõrvalkulude võlgnevust viidatud ulatuses ei olnud, vaid tegemist oli lepingu punkti 5.15 järgse tagatisega. Kui tegemist oleks olnud tasumata võlgnevusega, ei oleks see üürilepingu lõppemisega lõppenud ja kostjal puudunuks alus kreeditarve esitamiseks. Kohus tuvastab, et arve 24006 ei olnud üüri- ega kõrvalkulude võlgnevuse arve. 7.
2. Seega kohus tuvastab, et ülesütlemisavalduses toodud arve 24006 võlgnevus ei vasta üürilepingu punktile 8.5 ning sellel alusel ei olnud kostjal õigust üürilepingut üles öelda. Tagatisraha taastamata jätmine summas 1028,09 eurot ei ole ka seadusjärgseks aluseks üürilepingu ülesütlemiseks, kuivõrd VÕS § 316 lg 1 p 2 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetav tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri. Tegemist ei ole nimetatud olukorraga. 7.
3. Ülesütlemisavalduses tugineb kostja sellele, et hagejal on tagastamata kostjale ettemaks summas 5907,72 eurot, mis on olemuselt üürivõlg. Pooled ei vaidle, et summa 5907,72 eurot on seotud 2022 aastal hageja poolt teostatud ja üüriga tasaarvestatud töödega ning viimane tasaarvestus hageja kulude hüvitamise nõude ja kostja üürinõude osas puutuvalt summas 5907,72 eurot toimus oktoobris 2022 17.09.2025 kohtuistung, ajamärge 00:44:39 – 00:47:45, dtl 499). 7.
4. Kostja tugineb sellele, et hageja teostas tasaarvestuse, kuid jättis kostjale esitamata ehitustööde ja materjalide tšekid, mida kostja kogu aeg küsis. Kohus andis kostjale võimaluse täpsustada ja tõendada, kas kostja nõudis tšekke 24.10.2022 ja 12.12.2023 vahelisel perioodil. Kostja vastavaid tõendeid ei esitanud. Kohus ei hinda käesolevas vaidluses poolte väiteid sellest, kas hagejal oli kohustus kostjale tšekke esitada või mitte, sest antud asjaolul ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Isegi kui hageja tasaarvestus summas 5907,72 eurot oleks olnud tagajärjetu, ei lõppenud sellega sellisel juhul kostja nõude üüri tasumiseks perioodil enne 24.10.
5. Kohus selgitas kostjale 17.09.2025 istungil, et kostjal tuleb selgitada, kuidas on saab perioodi 24.10.2022 kuni 28.02.2024 käsitleda mõistliku ajana, mis andis kostjale õiguse 28.02.2024 taganemisavalduses tugineda võimalikule üürivõlgnevusele, mis tekkis enne 24.10.
6. 7.
7. Kostja avaldab, et nõudis tšekke 05.12.2023, 06.12.2023 ja 12.12.2023 e-kirjas ning palus 12.02.2024 e-kirjas tasuda kostja hinnangul alusetult tasaarvestatud summa 5907,72 eurot. Arvestades, et tasaarvestus toimus perioodil 31.05.2022 kuni 24.10.2022 ja kostja nõudis tšekke esmakordselt enam kui aasta hiljem 05.12.2023, asub kohus seisukohale, et kostja on käitunud vastuoluliselt. Kostjale oli alates 31.05.2022 teada, et hageja ei olnud tšekke esitanud, mistõttu juhul kui kostja pidas tasaarvestust alusetuks, pidi kostjale olema ka teada, et kostja käsitluses on tekkinud üürivõlgnevus. Seega oli 28.02.2024 seisuga igal juhul möödunud mõistlik aeg VÕS § 196 lg 3 tähenduses väidetavatest ülesütlemiseks aluseks olnud asjaoludest teadasaamisest ning kostjal ei võinud viidatud alusel 28.02.2024 üürilepingut üles öelda.
8. Kostja on menetluses pärast 17.09.2025 kohtuistungit esitanud väited sellest, et üürilepingu lõpetamise seisuga, so 28.02.2024, oli hagejal mh arvest nr 6-005 tasumata 87,99 eurot (tähtaeg oli 15.01.2024) ja arve nr 30-012 alusel oli tasumata täisulatuses üür summas 737,61 eurot (tähtaeg 01.02.2024), ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kostja ei tuginenud viidatud 4 2-24-3531 võlgnevustele 28.02.2024 ülesütlemisavalduses. Ühelegi viidatud alusele kostja 28.02.2024 taganemisavalduses ei tuginenud. Sügiseks 2025 on möödunud mõistlik aeg arvete 6-005 ja 30012 alusel oli tasumata jäänud summadest ehk kostja väidetud lepingurikkumisest teadasaamisest ning kostja kaotas õiguse lepingu ülesütlemiseks VÕS 196 lg 3 alusel.
9. Seega kohus tuvastab, et 28.02.2024 taganemisavaldus on tagajärjetu ning pooltevaheline üürileping kehtib. Kohus rahuldab hagi. Hagi tagamise abinõu 10.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

1. Kohus kohaldas 05.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ja määras et kohtuotsuse jõustumiseni kehtib FINEAUTO OÜ ja osaühingu Renewo vahel 12.04.
2. a sõlmitud üürileping nr xxxx ning kohustas kostjat mitte tegema hagejale takistusi üürilepingu objekti kasutamise.
3. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, tühistab kohus kohtumenetluse ajaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 15.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 770 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. 16.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 38 tunni 5 minuti ulatuses ehk 6104,66 euro ulatuses. Esindaja tunnihind on vahemikus 150-180 eurot ilma käibemaksuta. Hageja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
2. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
3. Kohus asub seisukohale, et esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadi tunnihinnaga. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
4. Koos tasutud riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 6874,66 (6104,66 + 770) eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
5. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

5 2-24-3531 22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 6