Obsah (5)

§ 436§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-13381 Tsiviilasi J. L. S.i hagi L. asenduskohustusena

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 96 lg 2 järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. Kohus tuvastab sünnitõendilt (dtl 9), et hageja isa on Kristjan J. L. S., kes nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja poeg.
2. PKS § 106 lg 1 kohaselt kui isik on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, PKS § 106 lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on selgitanud, et vanavanemal on PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p 18).
3. Kohus tuvastab, et hageja vanemad on 07.11.2019 Pärnu Maakohtu poolt kinnitatu kompromissiga tsiviilasjas 2-19-12144 leppinud kokku, et hageja isa kohustub hagejale tasuma alates 01.11.2019 elatist igakuiselt 350 eurot. Alates 2020 aastast kohustub hageja isa tasuma hagejale elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milline summa korrutatakse ka igal järgneval aastal koefitsiendiga 1,
4. Samuti 4 2-23-13381 kohustub hageja isa tasuma 50% hagejale vajalike ja arstide poolt ettenähtud abivahendite ostuks kulunud rahasummast kooskõlas hageja ema poolt hageja isale esitatud ja hagejale vajalike abivahendite ostudokumentidega (dtl 10-12). Kohtule on esitatud kohtutäituri 03.08.2023 tõend (dtl 13), mille kohaselt on eelnimetatud kohtulahendi sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus nr XXX. Täiteasjas on sundtäitmisele pööratud nõude jääk tõendi väljastamise hetkel kokku 2269,41 eurot. Hageja isa suhtes on algatatud kriminaalasi nr XXX, kuivõrd hageja isa hoiab vanemana teadvalt kõrvale oma erivajadustega lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest (dtl 82). Kohtutäitur on kontrollinud hageja isa vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ja kinnisvara. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud alates 28.04.
6. Kohus leiab, et kuivõrd hageja isalt on küll elatis välja mõistetud, kuid vastavat kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Kostja väide, et hageja isa on kostjale väitnud, et on valmis elatist tasuma, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd kui hageja isa oleks reaalselt valmis asuma elatist tasuma, siis ta seda ka teeks ning hageja ei oleks pidanud pöörduma kohtu poole vanavanemalt asenduskohustuse väljamõistmiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja isalt on ülalpidamiskohustuse saamist ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejal tekkinud PKS § 106 lg 2 alusel nõudeõigus isapoolsete vanavanemate vastu.
7. Vastavalt 07.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-12144 sõlmitud kompromissile kohustus hageja isa tasuma hagejale elatist
8. aastal 350 eurot,
9. aastal 379,60 eurot,
10. aastal 425,10 eurot,
11. aastal 471,25 eurot,
12. aastal 533 eurot ning
13. aastal 575,90 eurot. Hageja on välja toonud ning tõendanud, et hageja näol on tegemist XXX lapsega, kellel tulenevalt oma erivajadustest on suuremad igakuised väljaminekud.
14. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hageja isal kaks elusolevat vanemat. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude üksnes hageja isapoolse vanaema vastu.
15. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väitel on tema igakuised sissetulekud keskmiselt 1170,83 eurot kuus. Väljaminekutena on kostja nimetanud renoveerimislaenu tagasimakseid 600 eurot kuus. Kostja kulud enda ülalpidamiseks on keskmiselt 918,65 eurot kuus, sh kulutused toidule 360 eurot, koduloomadele 80 eurot, küttele 60 eurot, transpordile 220 eurot. Samuti vajab kostja riideid, jalanõusid ja ravimeid ning peab tasuma sidekulude, elektri ja prügi eest.
16. Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl 156-218), millest nähtuvalt on tema sissetulekuteks töötasu kostja poolt kostja vastuses märgitud suuruses. Kostja selgitustest ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt toetab kostjat ka tema elukaaslane. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale üks kinnisasi (elamumaa aadressil :).
17. Kohus leiab käesoleval juhul, et kostja on võimeline andma oma lapselapsele ülalpidamist asenduskohustusena, kuid seda ilmselt mitte hageja nõutud suuruses. Kostja on põhistanud, et tema kulud on seotud eelkõige tema enese ning koduloomade ülalpidamisega ning võetud laenude tagasimaksmisega. Kohtu hinnangul on kostja välja toodud kulud mõistlikud. Arvestades kostja sissetulekute suurust (keskmiselt 1170 eurot kuus) ning kostja poolt märgitud kulusid enda ülalpidamiseks (918,65 eurot kuus) ja võetud laenukohtusi ning asjaolu, et osasid kulutusi aitab katta kostja elukaaslane, on kostja kohtu hinnangul võimeline andma asenduskohustusena hagejale elatist 100 eurot kuus. Kohus möönab, et arvestades 5 2-23-13381 kostja sissetulekuid ja igakuised kulutusi, on tegemist arvestatava summaga kostja kuueelarvest, kuid märgib, et kostjal on võimalik elatise asenduskohustusena tasumisest vabaneda, kui kostja poeg hakkab oma lapsele elatist tasuma nagu ta on kostjale lubanud.
18. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks asenduskohustusena elatise perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 eest summas 1485,58 eurot ning 100 eurot kuus alates märtsist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Kohus märgib, et perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 elatise summa arvestamisel on kohus võtnud aluseks hageja 17.02.2025 menetlusdokumendis toodud arvutuskäigu, arvestusega, et kostjalt väljamõistetava elatise tasu ei ületa 100 eurot kuus – st oktoober 2023 – jaanuar 2024 elatis 100 eurot kuus, veebruar – märts 2024 elatis 60,33 eurot kuus ning aprill 2024 – veebruar 2025 elatis 87,72 eurot kuus.
19. Kohus selgitab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus määrab

§ 445

lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole iga kuu esimeseks kuupäevaks. 21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2026 otsuse RESOLUTSIOON:
2. Keelduda J. L. S.i apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendite vastuvõtmisest.
3. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.10.2025 otsus L. S.ilt elatise väljamõistmise osas J. L. S.i kasuks. Teha uus otsus, millega jätta J. L. S.i hagi L. S. vastu elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Rahuldada L. S.i apellatsioonkaebus.
5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6. Jätta rahuldamata J. L. S.i hagi L. S.ilt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks.
7. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6