1-20-4970/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-4970 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2020 otsus, millega tunnistati I.M KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses süüdi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav I.M määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta I.M-i apellatsioon Viru Maakohtu
3. juuli 2020 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-20-4970 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. juuli 2020 otsusega tunnistati I.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et: - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
6. septembril 2019 kella 16.22 paiku Narva Grossi Toidukaupadest kaks praepanni väärtuses 39,60 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
7. septembril 2019 kella 18.22 paiku Narva Grossi Toidukaupadest praepanni väärtuses 24,80 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
8. septembril 2019 kella 12.07 paiku Narva Grossi Toidukaupadest šokolaadi väärtuses 32,98 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
9. jaanuaril 2020 kella 13.35 paiku Narva Grossi Toidukaupadest šokolaadi väärtuses 21,58 eurot. - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
10. jaanuaril 2020 kella 14.25 paiku Narva Grossi Toidukaupadest šokolaadi väärtuses 21,08 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
11. jaanuaril 2020 kella 13.36 paiku Narva Grossi Toidukaupades šokolaadi väärtuses 15,18 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
12. mail 2020 kella 09.50 paiku Narva Maxima kauplusest kommi väärtuses 54,90 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
13. mail 2020 kella 09.38 paiku Narva Grossi Toidukaupadest šokolaadi väärtuses 34,24 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
14. mail 2020 kella 10.00 paiku Narva Maxima kauplusest šokolaadi väärtuses 27,23 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
15. mail kella 10.22 paiku Narva Maxima kauplusest kommi väärtuses 38,43 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
16. mail kella 10.55 paiku Narva Maxima kauplusest šokolaadi väärtuses 35,01 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
17. mail 2020 kella 10.15 paiku Narva Maxima kauplusest šokolaadi väärtuses 43,92 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
18. mail 2020 kella 08.35 paiku Narva Maxima kauplusest šokolaadi väärtuses 27,65 eurot; - ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis
19. mail 2020 kella 08.36 paiku Narvas Maxima kaupluses šokolaadi väärtuses 17,34 eurot ja üritas kauba eest tasumata kauplusest lahkuda, kuid peeti poe turvatöötaja poolt kinni.
20. Maakohus karistas I.M-i 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuuni. I.M-i karistuse algusajaks loeti
21. mai
22. Tema suhtes kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.
23. I.M-ile karistust mõistes leidis maakohus, et kuna viimast on juba samaliigiliste tegude eest karistatud, ei ole talle vangistusest kergema karistuse mõistmine õigustatud, kuna need ei ole taganud tema õiguskuulekust. Maakohtu hinnangul saab I.M-ile mõista vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 2 aastat ja 6 kuud. Kuna I.M asus käesoleva otsuse aluseks olevaid kuritegusid toime panema kõigest mõned kuud pärast eelmise otsusega mõistetud vangistusest vabanemist, ei ole vangistus karistusliigina talle mingisugust mõju avaldanud. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav vangistus olema taoline, mis oma eesmärgi täidaks. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kergendava asjaoluna saab välja tuua I.M-i puhtsüdamliku kahetsuse. Seda arvesse võttes mõistis maakohus talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 10 kuuni. I.M-i on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, allutades ta ka käitumiskontrollile. Samuti on tema vangistus asendatud ka üldkasuliku tööga. Toodu tema õiguskuulekust ei taganud. Arvestades antud asjas olevat süüteoepisoodide koguarvu, ei ole temale tingimisi vangistuse mõistmine õigustatud ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega.
24. I.M-ilt mõisteti välja tsiviilhagi summas 189 eurot, sundraha 876 eurot ja määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu summas 566 eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et välja mõistetud menetluskulu tuleb I.M-il tasuda aasta jooksul pärast otsuse jõustumist.
25. I.M ja tema kaitsja ei avaldanud kohtuistungil taolisi asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulu riigi kanda jätmiseks. I.M on noor täisealine isik, kes on avaldanud valmisolekut töötada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid sissetuleku teenimist näiteks tervislikust seisundist tulenevalt. Sellest tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulu tema enda kanda. Arvestades, et I.M asub vangistust kandma ja võttes arvesse ka menetluskulu kogusummat ning tema kehva majanduslikku seisu, on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine ositi ühe aasta peale. 2
26. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse I.M , kes taotleb endale osaliselt tingimisi vangistuse mõistmist selliselt, et talle mõistetaks kuue kuu pikkune vangistus ja ülejäänud neli kuud vangistust jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Katseaega taotleb I.M endale kuue kuu ulatuses. I.M leiab, et mõistetud karistus on liiga range. I.M kahetseb siiralt toime pandud tegusid. Ta soovib vabatahtlikult tekitatud kahju heastada. Samuti ei ole tema poolt toime pandud tegude tagajärjed materiaalselt niivõrd rasked. Varguste toimepanemise ajal olid tal materiaalsed raskused. Ta ei saanud tööle minna ja tal puudusid ka sugulased, kes aitaksid tal tööd leida. Kui kohus I.M-ile lühema karistuse mõistaks, saaks ta
27. a jaanuaris tööle asuda.
28. I.M taotleb ka välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna need on suured. I.M-il ei ole sissetulekut. I.M taotleb menetluskulude tasumise tähtaja algust ajaks, mil ta vabaneb. Vastasel korral lähevad nõuded täituri kätte, kuna tal ei ole võimalik neid vangistuses tasuda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
29. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et I.M-i apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas I.M-ile mõistetud karistus (seda nii karistuse liigi kui ka määra osas).
30. Maakohtu otsustus mõista I.M-ilt välja asjas tekkinud menetluskulu kogusummas 1442,40 eurot ja ajatada selle tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel aasta peale, on seaduslik. Asjas puuduvad alused jätmaks tekkinud menetluskulu osaliselt riigi kanda. Mis puudutab taotlust ajatada menetluskulu tasumine hilisemaks, siis siinkohal märgib ringkonnakohus, et KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 alusel on seega menetluskulude ositi tasumiseks ette nähtud tähtaeg maksimaalselt üks aasta. Tasumise tähtaega algab otsuse jõustumisest. Toodud tähtaega saab süüdimõistetu taotlusel ja mõjuvate põhjuste olemasolul pikendada aga alles kohtuotsuses toodud tähtaja lõppemisel. Seega on I.M-i poolt käesolevalt taotletud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ennatlik.
31. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus