Obsah (6)

§ 12§ 16§ 56§ 57§ 58§ 50

Väärteoasi nr 4-24-1661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 21. juuni 2024. a Väärteoasja number 4-24-1661 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Mar

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

A.O on pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olles varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud, pidas A.O võimalikuks, et pärast õlle ärajoomisel sisuliselt vahetult mootorsõiduki rooli asudes ei ole tema joobeaste veel selline, mis jääks lubatud alkoholi piirmäära raamesse. Siinkohal ei ole peamiseks indikaatoriks kindlasti see, kui juht ise tunneb ennast kaine ja adekvaatsena – on üldteada, et pikemaajalisel alkoholi tarvitamisel tõuseb inimese alkoholi taluvusvõime ning joobe tajumine on subjektiivne. Seega võib nimetatud hea enesetunne olla petlik. Sellega menetlusalune isik ka möönas rikkumise asetleidmise võimalikkust, tuginedes oma varasemale kogemusele. 18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 19. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega on A.O-le määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras.

1. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist. A.O selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema eraelu. Ta XXX ja XXX ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks ilmselt seda, et ta XXX. Samas kindalt ta seda öelda ei osanud, sest ta ei ole sellest oma tööandajaga rääkinud.
2. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning

§ 50

lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

1. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada tööelu. A.O ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.
2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et inimene, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei ole A.O puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Menetlusalusel isikul on kehtiv karistus rahatrahv LS § 224 lg 1 eest, st joobes juhtimise eest. Ka on teda varasematel aastatel karistatud muuhulgas lubatud alkoholi piirmäära ületava juhtimise eest, sh kriminaalkorras (
3. a). Väärteokorras viimati 25.02.2022 ja karistuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kuigi tegemist on käesoleval ajal arhiveeritud karistustega, siis tegemist on inimese käitumist iseloomustava teabega – A.O teab, mida tähendab nimetatud rikkumine oma olemuselt (vt ka RKKKo 3-1-1-6-17, p-d 12-13 koos edasiste viidetega). Vaatamata aga eelnevatele rikkumistele ei ole A.O hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt sarnaseid rikkumisi toime.
4. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud rikkumises on suur. A.O väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51 mg/l, jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku keskmise piiri lähedale, kuivõrd mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada kõigile turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. A.O on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Kuigi menetlusalune isik lootis, et sõitma asumise ajaks on ta kaine, siis varasemale kogemusele tuginedes sellisele lootusele suuremat alust ei olnud.
5. Kohus ei nõustu A.O sooviga saavutada mingi kokkuleppe, et juhtimisõigus jääks alles, et ta võiks käia psühholoogi juures või vereproove andmas ja näitamas, et ta ei tarbi. On selge, et varasemalt määratud, ja seni maksmata rahatrahv samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud tema jaoks distsiplineeriv. Kahetsemine ei muuda olematuks juba aset leidnud rikkumisi.
6. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, A.O süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatult määratud A.O-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning A.O kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik