Obsah (7)

§ 100§ 97§ 99§ 102§ 105§ 101§ 108

2-25-2793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2793 Tsiviilasi M.K. hagi M.K. vastu

§ 100lg 4).

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
2. Hageja esitas 19.02.2025 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal xxxxxxxxxxxÜisgümnaasiumi 12.klassis. Peale gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja õpinguid jätkata. Hageja soovib tagasiulatuvat elatist alates 01.06.2024 summas 300 eurot kuus. Alates 01.09.2025 õpib hageja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rakenduskõrghariduse õppekaval Õe põhiõpe. Hageja õpib täiskoormusega ning päevaõppe vormis. Õppekava nominaalaeg on 3 aastat 6 kuud. Hageja saab oma emalt igakuist ülalpidamist. Ema oli pikalt haiguslehel. Hagejale teadaolevalt töötab kostja kinnisvaramaaklerina. Alates 2024 juunist on kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud kandnud tema ema. Kommunaalkulud perioodil 01.06.2024 kuni 30.11.2025 on kokku olnud 2772,42 eurot, millest hageja kulu 1383,21 eurot (keskmiselt 77 eurot kuus). Elektri eest on nimetatud perioodil tasutud kokku 1065,12 eurot, millest hageja kulu on 532,56 eurot (keskmiselt 30 eurot kuus). Telefonile on kulunud kokku 155,08 eurot (9 eurot kuus) ning kodune sideteenus kokku 782,15 eurot, millest hageja osa 391,07 eurot (22 eurot kuus). Hagejal toimub õpe Tartus keskmiselt 2-3 päeval nädalas ning ülejäänud päevadel toimuvad loengud video teel. Ühiselamu üür on alates 01.09.2025 kuni 31.10.2025 kokku 140,62 eurot (keskmiselt 70 eurot kuus). Transpordikulu keskmiselt 20 eurot kuus. Võimaluse korral kasutab hageja tasuta transporti (maakonnaliinil), kuid tema 20-aastaseks saamisel kaob tasuta transpordi võimalus ning transpordikuluks on siis 60 eurot kuus. Lisaks on hageja alustanud õpinguid autokoolis, kus kursuse maksumuseks on 1120 eurot. Igakuine kindlustusmakse (õnnetusjuhtum) on 6,84 eurot ning kulu ravimitele 22,80 eurot kuus. Igakuine toiduraha on keskmiselt 320 eurot. Hageja vajadused ühes kuus keskmiselt 650 eurot. Hagejal ei ole kaitseväekohustust. Hageja ei ole kostjalt peale 11.klassi lõpetamist ülalpidamist saanud. Hageja ema majanduslik seis on muutunud keeruliseks.
3. Kostja on hagile vastanud, tuues välja, et tal ei ole võimalik esitatud nõuet täita. Kostja on maksnud hagejale elatist alates tema sünnist kuni täisealiseks saamiseni. Olukorras, kus hageja on saanud täisealiseks, on tal võimalus endale ise ülalpidamist teenida. Lisaks on tal ees ajateenistus, mille jooksul kantakse tema elamiskulud riigi poolt. Hagejal on ema, kes suudab teda toetada. Kostja ei ole hagejaga koos elanud ning teda ei ole lapse kasvatamisse kaasatud. Kostja on alates 19.eluaastast olnud töövõimetu ning tema ainuke püsiv sissetulek on osaline töövõimetuspension. Lisaks on kostjal kanda kriminaalmenetluskulud, mis on seotud varasemate väärtegudega. Nimetatud kulude kandmine võtab suure osa kostja piiratud sissetulekust. Kostja maksab ka pangalaenu ning kulu ravimitele on märkimisväärne. Hageja ei ole selgitanud, kas ja millisel määral on ta püüdnud oma ülalpidamiskoormust vähendada (nt hooajalise tööga, stipendiumide arvelt vms). Õppimise fakt iseenesest ei välista töötamise võimalust. Lisaks on hageja väljatoonud, et õpib osaliselt distantsõppe vormis. Hageja väljatoodud igakuised kulusid ei saa pidada vältimatuteks elamiskuludeks. Selgelt ei ole eristatud, milline osa on hageja kulu ja milline tema ema kulu, mille ema tasub nagunii. Hageja ema töötab ning tal on stabiilne sissetulek. Kostja igakuine toimetulek sõltub osalisest töövõimetoetusest, mille jätkumine ei ole garanteeritud. 2 Jätta hagiavaldus rahuldamata, kuna täidetud ei ole kõik seadusest tulenevad eeldused täisealisele lapsele ülalpidamise andmiseks. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Hageja on esitanud elatise nõude summas 300 eurot alates 19.02.2025.

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tsiviilasja materjalide pinnalt on tuvastatud, et M.K. on M.K. isa (dtl 9). M.K. sai täisealiseks xxxxxxxxxx. Hageja õppis 2024/2025 õppeaastal xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumi 12.klassis (dtl 8) ning alates 01.09.2025 õpib hageja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 1.kursusel. Õppevorm on päevaõpe ja hageja õpib täiskoormusel. Õppekava nominaalaeg on 3 aastat 6 kuud (dtl 31). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja elanud kostjast lahus ning hagiavalduse esitamise ajal elas hageja emaga.

§ 97

p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui xxxxxxxxxx, s.o päev kui M.K. saab 21-aastaseks. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on perioodil alates 19.02.2025 kuni 07.05.2027 ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

5. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1119-15, p 11). Lapse igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal M.K.-l on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda.

§ 105lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.o M.K.

ja Kxxxxxx M.K. hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks oli 640 eurot, sh eluasemekulud 110 eurot, söök 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulu 30 eurot, kulu tervishoiule 35 eurot, kulu hügieenitarvetele 15 eurot, kulu koolikohustuse täitmisele 20 eurot, muud vältimatud püsikulud 10 eurot, huvitegevus 30 eurot ning vaba aeg 40 eurot. 3 Hageja on 23.12.2025 seisukohas (dtl 39-40) oma igakuiseid kulusid täpsustanud järgmiselt. Kommunaalkulud perioodil 01.06.2024 kuni 30.11.2025 on kokku olnud 2772,42 eurot, millest hageja kulu 1383,21 eurot (keskmiselt 77 eurot kuus). Elektri eest on nimetatud perioodil tasutud kokku 1065,12 eurot, millest hageja kulu on 532,56 eurot (keskmiselt 30 eurot kuus). Telefonile on kulunud kokku 155,08 eurot (9 eurot kuus) ning kodune sideteenus kokku 782,15 eurot, millest hageja osa 391,07 eurot (22 eurot kuus). Hagejal toimub õpe Tartus keskmiselt 2-3 päeval nädalas ning ülejäänud päevadel toimuvad loengud video teel. Ühiselamu üür on alates 01.09.2025 kuni 31.10.2025 kokku 140,62 eurot (keskmiselt 70 eurot kuus). Transpordikulu keskmiselt 20 eurot kuus. Võimaluse korral kasutab hageja tasuta transporti (maakonnaliinil), kuid tema 20-aastaseks saamisel kaob tasuta transpordi võimalus ning transpordikuluks on siis 60 eurot kuus. Lisaks on hageja alustanud õpinguid autokoolis, kus kursuse maksumuseks on 1120 eurot. Igakuine kindlustusmakse (õnnetusjuhtum) on 6,84 eurot ning kulu ravimitele 22,80 eurot kuus. Igakuine toiduraha on keskmiselt 320 eurot. Hageja vajadused ühes kuus keskmiselt 650 eurot. Hageja on esitanud tõendid kulude tõendamiseks (dtl 41-152). 5.1 Hageja on märkinud, et elab emaga kahekesi ning seega tuleb igakuised korterikulud jagada pooleks (dtl 39-40). Hageja on esitanud oma ema Kxxxxxx M.K. arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2025 kuni 18.12.2025 kohta (dtl 90-91), millest nähtub, et nimetatud perioodil on hageja ema tasunud korteriühistule kokku 1892,72 eurot. Alates 19.02.2025 tuleb hageja kommunaalkulude põhjendatust hinnata esitatud maksedokumentide alusel. Tõendite kohaselt on perioodil 31.01.2025 kuni 28.11.2025 tasutud kommunaalkulusid kokku 1892,72 eurot. Arvestades, et hindamise aluseks on ajavahemik alates 19.02.2025, on asjakohane lähtuda täiskuude kuludest märtsist kuni novembrini 2025, mille jooksul tasuti kommunaalkulusid kokku 1438,03 eurot, s.o keskmiselt ligikaudu 160 eurot kuus kogu majapidamise kohta. Kuna hageja elab koos emaga ning eluaset kasutab kaks isikut, on põhjendatud jagada kommunaalkulud kahe vahel. Seega kujuneb hageja osaks keskmiselt ligikaudu 80 eurot kuus. Hageja poolt taotletud eluasemekulu 77 eurot kuus ei ületa tõendatud kuludest tulenevat keskmist ning on seega põhjendatud. Kohus arvestab alates 19.02.2025 hageja eluasemekuluna 77 eurot kuus vastavalt hageja taotlusele. 5.2 Elektrikulu põhjendatust tuleb hinnata esitatud maksedokumentide alusel (dtl 55-58; 6572; 75-83). Tõendite kohaselt on perioodil veebruarist kuni novembrini 2025 tasutud elektrienergia eest kokku 587,14 eurot, mis teeb keskmiselt ligikaudu 58,71 eurot kuus kogu majapidamise kohta. Arvestades, et hageja elab koos emaga ning elektrienergiat tarbib kaks isikut, on põhjendatud jagada kulu võrdselt. Seega kujuneb hageja osaks keskmiselt ligikaudu 29-30 eurot kuus. Hageja poolt taotletud elektrikulu 30 eurot kuus vastab tõendatud kuludest tulenevale keskmisele ning on põhjendatud. Kohus arvestab alates 19.02.2025 hageja elektrikuluna 30 eurot kuus. 5.3 Telefonikulu osas on hageja märkinud, et perioodil on kulunud kokku 155,08 eurot, mis teeb keskmiselt ligikaudu 9 eurot kuus. Esitatud andmetest ei nähtu, et tegemist oleks ebamõistliku või tavapärasest kõrgema kuluga. Kohus loeb hageja telefonikulu 9 eurot kuus põhjendatuks. Koduse sideteenuse (internet) osas nähtub tõenditest (dtl 124-145), et perioodil veebruarist kuni detsembrini 2025 on tasutud kokku 800,14 eurot, mis teeb keskmiselt ligikaudu 72,74 eurot kuus kogu majapidamise kohta. Arvestades, et teenust kasutab kaks isikut, on 4 põhjendatud jagada kulu võrdselt, mistõttu hageja osaks kujuneb keskmiselt ligikaudu 36 eurot kuus. Hageja on taotlenud koduse sideteenuse kuluks 22 eurot kuus, mis jääb oluliselt alla tõendatud keskmisele osale. Seetõttu loeb kohus hageja taotletud 22 euro suuruse kuukulu põhjendatuks ning arvestab selle elatise määramisel. 5.4 Ühiselamu üüri osas on hageja esitanud andmed, mille kohaselt on perioodil 01.09.2025 kuni 31.10.2025 tasutud kokku 140,62 eurot (oktoober 65,67 eurot ja november 74,95 eurot), mis teeb keskmiselt ligikaudu 70 eurot kuus. Esitatud arved on toodud näitena kulude suurusjärgu kohta. Hageja õpe toimub Tartus ning ta viibib õppetöö tõttu kohapeal keskmiselt 2–3 päeval nädalas, ülejäänud päevadel toimuvad loengud videosilla vahendusel. Arvestades õppekorraldust ja regulaarset vajadust viibida õppetöö toimumise kohas, on ühiselamu kasutamine õpingute kestel põhjendatud ning käsitatav püsiva õpingutega seotud kuluna. Asjaolu, et hagejal säilib elukoht xxxxxxxxxx, ei välista täiendava eluasemekulu põhjendatust, kuivõrd tegemist ei ole valikulise mugavusega, vaid õppetöö korraldusest tuleneva vajadusega. Seetõttu loeb kohus ühiselamu üürikulu keskmiselt 70 eurot kuus põhjendatuks õpingute kestel. 5.5 Hageja on esitanud arvelduskonto väljavõtte (dtl 108), millest nähtub, et perioodil

1. aasta septembrist kuni detsembrini on ta linnaliinibussi kasutamiseks bussikaardile kandnud kokku 65 eurot. Tegemist on linnasisese transpordikuluga, mis kinnitab regulaarse transpordikulu olemasolu. Lisaks linnaliini kasutamisele liigub hageja maakonnaliinil marsruudil xxxxxxxxx–Tartu– xxxxxxxxx. Praegu on tal võimalik kasutada tasuta maakonnaliini transporti, mistõttu kujuneb tema tegelik transpordikulu keskmiselt ligikaudu 20 euroks kuus. Tasuta sõidu õigus lõpeb hageja 20-aastaseks saamisel
2. aasta mais, mille järel suureneb maakonnaliini kasutamisega seotud kulu hinnanguliselt ligikaudu 60 euroni kuus. Arvestades nii esitatud tõendeid kui ka asjaolu, et tasuta transpordi võimalus lõpeb lähitulevikus ning transpordikulu suurenemine on ette nähtav ja hageja jaoks vältimatu, loeb kohus hageja põhjendatud transpordikuluks keskmiselt 40 eurot kuus. 5.6 Hagis on märgitud hageja igakuiseks toidukuluks 200 eurot, hilisemas seisukohas 320 eurot. Kohus arvestab, et hageja viibib õppetöö tõttu regulaarselt Tartus ning ei toitu üksnes koduses majapidamises koos emaga. Tartus viibimine toob kaasa täiendava ja iseseisva toitlustamise vajaduse, mis üldjuhul suurendab toidukulu võrreldes olukorraga, kus kogu toit valmistatakse ühises majapidamises. Samas ei viibi hageja püsivalt eraldi majapidamises ning osa toidust saadakse kodusest majapidamisest. Arvestades elukallidust, hageja vanust ja õppekorraldust, loeb kohus hageja põhjendatud toidukuluks keskmiselt 250 eurot kuus. 5.7 Kuigi hageja ei ole hagis eraldi välja toonud igakuist riiete ja jalanõude kulu, on tegemist tavapärase ja vältimatu elukuluga. Täisealise isiku puhul on rõivaste ja jalanõude soetamine paratamatu ning seotud igapäevase toimetulekuga. Tõendite kohaselt on
3. aasta septembris tasutud 61,63 eurot (dtl 87) ning novembris 85,90 eurot (dtl 102-103) ja 164,95 eurot (dtl 109) rõivaste või jalanõude soetamiseks. Esitatud maksed kinnitavad, et sellised kulutused on reaalselt tehtud ning ei ole ebamõistlikud. 5 Arvestades, et rõivaste ja jalanõude soetamine toimub vajaduspõhiselt ega kajastu väljaminekute hulgas igakuiselt ühesuguses summas, loeb kohus põhjendatuks arvestada hageja riiete ja jalanõude kuluks keskmiselt 60 eurot kuus. 5.8 Hageja on märkinud, et tema igakuine õnnetusjuhtumikindlustuse makse on 6,84 eurot kuus. Tegemist on tavapärase ja mõistliku suurusega isikukindlustusega, mille eesmärk on katta võimalikke tervisekahjustusest tulenevaid riske. Arvestades makse tagasihoidlikku suurust ning kindlustuskaitse eesmärki, loeb kohus nimetatud kulu põhjendatuks ning arvestab seda hageja igakuiste vajaduste hulgas summas 6,84 eurot kuus. 5.9 Hageja on märkinud, et tema tervishoiule tehtav kulu on keskmiselt 35 eurot kuus, sh ravimitele 22,80 eurot kuus. Tõendina on esitatud kaks maksekorraldust
4. aasta detsembrist summades 7,20 eurot ja 15,60 eurot, kokku 22,80 eurot (dtl 105–106). Esitatud tõendid kinnitavad ravimite ostmist nimetatud summas. Kuigi täiendavaid tervishoiukulutusi tõendavaid dokumente ei ole esitatud, on üldteada, et igal inimesel esineb vältimatuid tervisega seotud kulutusi, sh ravimite ja apteegikaupade soetamist ning vajadusel arsti vastuvõttude tasusid. Arvestades esitatud tõendeid ning kululiigi olemust, loeb kohus hageja tervishoiukuluks põhjendatult 35 eurot kuus. 5.10 Hageja on lisaks märkinud hügieenitarvete kulu 15 eurot kuus ja koolikohustuse täitmisega seotud kulu 20 eurot kuus. Kohus leiab, et hügieenitarbed kujutavad endast vältimatut igapäevast kulu ning 15 euro suurune kuukulu ei ole ebamõistlik. Samuti on õppetööga seotud väiksemad kulutused paratamatud ning 20 euro suurune kulu koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud. 5.11 Lisaks on hageja kuluna välja toodud autokooli kulu summas 1120 eurot. Tõendite kohaselt on hageja teinud 05.10.2025 selleks esimese osamakse summas 300 eurot (dtl 89). Kostja on kulule vastu vaielnud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse omandamine on tuleviku seisukohalt kahtlemata kasulik ning võib parandada tema tööalaseid ja õpingutega seotud võimalusi. Samas ei ole tegemist vältimatu ega igapäevase toimetulekuga otseselt seotud kuluga. Juhtimisõiguse omandamine ei ole ajaliselt seotud hageja esmavajaduste katmisega ning seda on võimalik realiseerida ka tulevikus, mil hagejal on iseseisev sissetulek. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arvata autokooliga seonduvat kulu hageja igakuise elatise hulka. Kohus selgitab, et nimetatu kehtib ka hageja võimaliku treeningukulu kohta. Hageja saab kasutada trenni tegemiseks ka koduseid võimalusi, terviseradasid ja välijõusaale, mille kasutamine ei too kaasa kulusid. 5.12 Eeltoodud kulude kokkuvõttes kujuneb hageja igakuiseks põhjendatud vajaduseks ligikaudu 634,84 eurot. Arvestades, et üksikute kululiikide suurus võib kuude lõikes mõnevõrra erineda ning kohus ei lähtu elatise määramisel sendi täpsusega arvestusest, loeb kohus hageja põhjendatud igakuiseks vajaduseks 640 eurot kuus.
5. Pärast hageja täisealiseks saamist ei ole kostja hagejale elatist maksnud
6. Kostja on leidnud, et hageja poolt esitatud igakuiseid kulusid ei saa pidada vältimatuteks elamiskuludeks ning et selgelt ei ole eristatud, milline osa kuludest on hageja ning milline tema ema kulu, mida ema tasub nagunii. 6 Kohus märgib, et hageja elab koos emaga kaheliikmelises majapidamises. Sellises olukorras on tavapärane, et eluaseme ja majapidamisega seotud kulud tasub üks pereliige ning seejärel jagunevad need majapidamise liikmete vahel sisuliselt võrdselt. Asjaolu, et arved tasub hageja ema, ei tähenda, et tegemist oleks üksnes ema kuluga. Eluaseme, elektri ja sideteenuse kasutamisest tulenev kulu tekib mõlema majapidamise liikme tarbimisest ning on põhjendatud jagada kahe isiku vahel. Kohus on iga kululiigi osas eraldi hinnanud, kas tegemist on hageja toimetulekuks vältimatu ja mõistliku kuluga, ning arvestanud üksnes seda osa kuludest, mis on põhjendatult omistatav hagejale. Seetõttu ei saa nõustuda kostja väitega, et hageja esitatud kulud ei oleks piisavalt eristatud või et tegemist oleks üksnes hageja ema kulu kandmisega. 8.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuigi nimetatud säte on sõnastatud eelkõige alaealise lapse miinimumelatise arvestamise kontekstis, tuleb kohtu hinnangul sama põhimõtet kohaldada ka lapsetoetust saava täisealise lapse puhul, kuna lapsetoetuse eesmärk on toetada lapse ülalpidamist sõltumata tema täisealiseks saamisest. Hageja sai 19-aastaseks 07.05.2025 ning lõpetas üldhariduskooli

1. aasta juunis. PHS § 17 lg 2 kohaselt on 19-aastaseks saanud gümnaasiumis õppival lapsel õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta lõpuni. Seega säilis hagejal õigus lapsetoetusele kuni
2. aasta juuni lõpuni. Alates 01.07.2025 hagejal õigust lapsetoetusele ei olnud. Lapsetoetuse suurus oli PHS § 17 lg 3 kohaselt 80 eurot kuus.
3. Kohus on tuvastanud, et hageja põhjendatud igakuine vajadus on 640 eurot. Kuigi hageja täpsustas menetluse käigus oma kulude suurust, hindas kohus kulud tervikuna ning luges põhjendatud vajaduseks 640 eurot kuus. Perioodil 19.02.2025 kuni 30.06.2025 vähendas lapsetoetus 80 euro ulatuses vanemate kanda jäävat osa, mistõttu oli sellel ajavahemikul hageja vajadustest vanemate kanda 560 eurot kuus. Alates 01.07.2025 on hageja põhjendatud igakuine vajadus 640 eurot kuus. Hageja on nõudnud kostjalt elatisena 300 eurot kuus. Kuivõrd hageja on nõudnud kostjalt elatisena 300 eurot kuus, on kohus seotud esitatud nõude piiridega (TsMS § 439). Seetõttu tuleb hinnata, kas kostja on võimeline kandma 300 euro suurust osa hageja ülalpidamiskohustusest, arvestades, et ülejäänud vajaduse katmine jääb teise vanema kanda.
4. Hageja ei tööta ning sissetulekud puuduvad. Hageja keskendub üksnes õppimisele. Kostja on leidnud, et hageja ei ole selgitanud, kas ja millisel määral on ta püüdnud oma ülalpidamiskoormust vähendada (nt hooajalise töö või stipendiumi arvelt), ning et õppimine ei välista töötamise võimalust, eriti arvestades osalist distantsõpet. Kohus märgib, et hageja õppevorm on päevaõpe ning õppekoormus täiskoormus. Täiskoormusega päevaõpe eeldab õppetöös regulaarset osalemist ning märkimisväärset iseseisvat õppimist väljaspool kontaktõppe aega. Asjaolu, et osa loenguid toimub videosilla vahendusel, ei muuda õppekoormuse mahtu ega tähenda, et hagejal oleks seetõttu arvestatav püsiv töövõimekuse reserv. Ülalpidamiskohustuse hindamisel ei saa lähtuda pelgalt teoreetilisest võimalusest töötada. Selleks, et vähendada vanema ülalpidamiskohustust, peab olema tuvastatav, et hagejal on realistlik ja regulaarne võimalus teenida sellises mahus sissetulekut, mis võimaldaks tal oma põhjendatud vajadusi olulisel määral ise katta. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. 7
5. Kostja on vaielnud elatise nõudele vastu, tuginedes oma majanduslikule seisundile.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. Tõendamiskoormus maksevõimetuse osas lasub ülalpidamiskohustuslasel. Kostja on esitanud töövõimetoetuse määramise otsuse (dtl 23-24) perioodi 08.10.2024 kuni 21.01.2026 kohta, kuid ei ole esitanud tõendeid oma tegeliku igakuise sissetuleku, varade kasutamise ega kohustuste suuruse kohta. Samas on tuvastatud, et kostja on Axxxxxxxx Axxxxxx OÜ (registrikood 11316901) juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Äriühingu põhitegevusalaks on kinnisvarahaldus või sellega seotud tegevus. Lisaks on kostja nimele registreeritud mitu kinnisasja ning 2025. aastal soetatud traktor. Eeltoodud asjaolud viitavad kostja varalisele seotusele kinnisvaraga ning äritegevusega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub nimetatud varast või äritegevusest igasugune majanduslik kasu või et vara ei ole kasutatav tema ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Pelgalt töövõimetoetuse saamine ei tõenda, et kostja ei ole võimeline andma ülalpidamist

§ 102lg 1 tähenduses.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et elatise väljamõistmine kahjustaks kostja enda tavapärast ülalpidamist sellisel määral, mis õigustaks ülalpidamiskohustuse vähendamist või sellest vabastamist. 12.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud hagi 19.02.2025 ning nõuab kostjalt elatist perioodi 01.06.2024 kuni 18.02.2025 eest summas 300 eurot kuus. Kohus on eespool p.-s 8 näidanud, et hagejal oli õigus lapsetoetusele 80 eurot kuus kuni 2025.a juunikuu lõpuni. St hageja vajadustest 640 eurot kuus on kuni 01.07.2025 kaetud 80 eurot lapsetoetusega ja vanemate kanda jääb 560 eurot. Ühe vanema osa 280 eurot. Periood 01.06.2024 kuni 31.01.2025 hõlmab kaheksat täiskuud, mille eest kujuneb elatiseks 2240 eurot. Ajavahemiku 01.02.2025 kuni 18.02.2025 eest moodustab elatis 180 eurot. Kokku on tagasiulatuv nõue 2420 eurot. Kohus peab siiski põhjendatuks jätta arvestamata juuli ja august 2024 elatis kokku 560 eurot, kuna suvekuudel õppetegevust ei toimunud ning hagejal puudus takistus nimetatud perioodil ise sissetulekut teenida. Seega on kohtu hinnangul kostjalt väljamõistetav tagasiulatuv elatis 01.06.2024-18.02.2025 1860 eurot. perioodi eest

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis perioodi eest 01.06.2024 kuni 18.02.2025 summas 1860 eurot. Perioodi eest 19.02.2025-30.06.2025 1220 eurot (veebruar 2025 10 päeva eest 100 eurot +(4x280=1120 eurot) ning alates 01.07.2025 igakuiselt elatis summas 300 eurot. Ka sel suveperioodil võtab kohus arvesse, et juulis-augustis 2025 õppetegevust ei toimunud ja hagejal oli võimalus endal sissetulekut teenida. Seega elatisesumma perioodi eest 01.07.2025-16.02.2026 (7x300=2100-600=1500+171,42=1671,42 eurot (2026.a veebruarikuu 16x10,714=171,42). Kokku kostjalt möödaläinud 1860+1220+1671,42=4751,42 eurot. perioodi eest väljamõistetav elatis: Elatis alates 17.02.2026 summas 300 eurot kuus kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, aga mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 07.05.2027.a. 8
2. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele EE621010010633511014, märksõnaga “Elatis”, märkides ülekande selgituses ära konkreetse kuu, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9