KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht
(3)kinni peetud isik anda vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul alates tagasivõtmispalve rahuldamisest või üleandmisotsuse vaidlustamise korral alates ajast, mil asja lahendav kohus on otsustanud välismaalase õiguse üle Eestis viibida (vt VRKS § 3² lg 9, § 25¹ lg 3 p 4 ja lg 6). VRKS § 36¹ lg 2¹ kohaselt käsitatake mh VRKS § 36¹ lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
- PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 6 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.
- Puudutatud isiku põgenemise ohtu saab järeldada esmajoones sellest, et ta on varasemalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused kahes liikmesriigis (Itaalias ja Soomes) ning neist omavoliliselt lahkunud. Tegemist on sellist laadi asjaoluga, mis annab VRKS § 36¹ lg 2¹ ja VSS § 6⁸ p 9 kohaselt tunnistust põgenemisohu esinemisest. Puudutatud isik selgitas 26.02.2026 küsitlusel, et ta ei tunne ennast Senegalis turvaliselt. Puudutatud isik soovib minna Itaaliasse. Vastasel juhul saadetakse ta Eestist Soome, kus saadetakse ta tagasi Senegali (dtl 17). Eelnevatest puudutatud isiku selgitustest saab järeldada, et puudutatud isik jätkab varjupaigasüsteemi kuritarvitamist.
- Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek. Puudatud isikul on üksnes poiss-sõber Soomes (dtl 17). PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda Senegali. Isik on näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku põgenemisohtu arvestades ei oleks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed eeldatavalt tõhusad ega tagaks üleandmismenetluse täideviimist. Puudutatud isiku KPK-sse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kuigi PPA pole jõudnud Soome Vabariigile puudutatud isiku tagasivõtupalvet veel esitada, puudub kohtul kahtlus, et PPA ei viivita taotluse esitamisega.
- Kohus rahuldab PPA taotluse X.X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2026 (k.a.).
- Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3