← Eesti

3-26-549/8

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-549 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid Pure Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X.X Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 27.02.2026 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
  3. Anda luba X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2026 (k.a).
  4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
  5. X.X (sündinud yy.yy.yyyy) tuli 25.02.2026 Soomest Eestisse laevaga Finlandia. Isik esitas kontrollimisel Senegali passi nr A02497869 (kehtivusega 31.01.2023 kuni 30.01.2028, dtl 3), foto Itaalia elamisloa kaardist nr I19979380 (kehtivusega kuni 09.01.2026, dtl 13), koopia Itaalia isikutunnistusest nr CA26324SB (kehtivusega kuni 05.01.2034, dtl 14) ja Soome varjupaigataotleja kaardi nr 3351940 (dtl 5). Isik selgitas, et taotles Soomes rahvusvahelist kaitset, aga sai keelduva otsuse mistõttu otsustas Soomest lahkuda Itaaliasse. Kontrollimisel selgus, et isiku suhtes on Soomes tehtud Schengeni infosüsteemi (SIS) tagasisaatmisotsus (Schengeni ID nr 0015.02262420166375700000001.01, sisestamise kuupäev 23.01.2026 ja aegumise kuupäev 24.01.2031, dtl 4).
  6. Isikul puudus Schengeni territooriumil viibimisõigust tõendav originaaldokument. Isiku selgituste kohaselt on/oli ta Soomes rahvusvahelise kaitse taotleja. Isik peeti kinni 25.02.2026 kell 17.40 tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolude kontrollimise eesmärgil välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 alusel.
  7. Tallinna Halduskohtule saabus 27.02.2026 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus X.X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. X.X suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse. Isiku suhtes esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 6 ja 9 nimetatud asjaolud. Soome Migratsioonitalitus on teinud 17.02.2026 puudutatud isikule sissesõidukeelu otsuse, mida isikul on aega vaidlustada. Lõplik otsus ei ole veel jõustunud. Itaalia ei ole PPA päringule vastanud. PPA viis isikuga 26.02.2026 läbi vestluse, mille käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui isik sai Soomes rahvusvahelise kaitse saamiseks keelduva otsuse, kartis ta, et ta saadetakse tagasi Senegali ja otsustas Soomest lahkuda Itaaliasse. Kuna isik peeti Eestis kinni, otsustas ta küsida Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA peab Soomet vastutavaks puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Kuna Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on alles algusfaasis, pole PPA jõudnud Soomele tagasivõtupalvet esitada, kuid see esitatakse esimesel võimalusel. Peale tagasivõtupalve esitamist on Dublini III määrusest tulenevalt vastutaval riigil aega vastata kuni kaks nädalat ja isikul on seejärel õigus esitada vaie 10 päeva jooksul. Puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna isiku hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X.X on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta on varasemalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused Itaalias ja Soomes. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset Eestis selleks, et edasi lükata enda väljasaatmist koduriiki. Isik on aru saanud, et Soomes soovitakse teda Schengeni alalt välja kodumaale saata ja seepärast lahkus isik Soomest. Puudutatud isik esitab temale sobilikes liikmesriikides uued rahvusvahelise kaitse taotlused.
  8. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Soome saatmine võtab prognooside järgi aega 3 nädalat.
  9. X.X selgitas kohtuistungil, et ta kardab Soome tagasi minna, kuna on oht, et Soome saadab ta oma koduriiki tagasi. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  11. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
  12. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 3 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks; rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16). VRKS 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt tuleb üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks 2

(3)kinni peetud isik anda vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt kuue nädala jooksul alates tagasivõtmispalve rahuldamisest või üleandmisotsuse vaidlustamise korral alates ajast, mil asja lahendav kohus on otsustanud välismaalase õiguse üle Eestis viibida (vt VRKS § 3² lg 9, § 25¹ lg 3 p 4 ja lg 6). VRKS § 36¹ lg 2¹ kohaselt käsitatake mh VRKS § 36¹ lg 2 p-s 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
  1. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 6 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht.
  2. Puudutatud isiku põgenemise ohtu saab järeldada esmajoones sellest, et ta on varasemalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused kahes liikmesriigis (Itaalias ja Soomes) ning neist omavoliliselt lahkunud. Tegemist on sellist laadi asjaoluga, mis annab VRKS § 36¹ lg 2¹ ja VSS § 6⁸ p 9 kohaselt tunnistust põgenemisohu esinemisest. Puudutatud isik selgitas 26.02.2026 küsitlusel, et ta ei tunne ennast Senegalis turvaliselt. Puudutatud isik soovib minna Itaaliasse. Vastasel juhul saadetakse ta Eestist Soome, kus saadetakse ta tagasi Senegali (dtl 17). Eelnevatest puudutatud isiku selgitustest saab järeldada, et puudutatud isik jätkab varjupaigasüsteemi kuritarvitamist.
  3. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul puuduvad Eestis ja Schengeni alal sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek. Puudatud isikul on üksnes poiss-sõber Soomes (dtl 17). PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda Senegali. Isik on näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku põgenemisohtu arvestades ei oleks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed eeldatavalt tõhusad ega tagaks üleandmismenetluse täideviimist. Puudutatud isiku KPK-sse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kuigi PPA pole jõudnud Soome Vabariigile puudutatud isiku tagasivõtupalvet veel esitada, puudub kohtul kahtlus, et PPA ei viivita taotluse esitamisega.
  4. Kohus rahuldab PPA taotluse X.X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2026 (k.a.).
  5. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.