Obsah (5)

§ 50§ 18§ 45§ 2§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maris Möls Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-21066 Kohtuasi K K maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nende esind

) § 45 lg 2 kohaselt saaks pankroti välja kuulutada üksnes koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Siinsel juhul esinevad aga alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuna

§ 50

lg 2 järgi ei ole võimalik vabastada võlgnikku elatisvõlgnevusest, mis moodustab valdava osa tema kohustustest. Seetõttu puudub menetlusel perspektiiv. Arvestades vara puudumist ja menetluse perspektiivitust, ei ole põhjendatud ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi nõudmine. Üksnes pankroti väljakuulutamine ei oleks võlgniku huvides, kuna nõuded on juba jõustunud kohtulahenditega tunnustatud ning täitemenetlused on algatatud ja nõuete uuesti tunnustamine pikendaks üksnes aegumistähtaega. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. 5. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest

§ 18

lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti 2 väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 6. Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb

§ 45lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid.

Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, leiab kohus, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta

§ 18lg 2 p 4 alusel rahuldamata.

7.

§ 2

lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele. 8. Kohus leiab, et avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat

§ 2lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist.

Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 53 989,68 eurot, mis tulenevad aastatel 2017–2025 tehtud kohtulahenditest. Võlgnikul puudub ning on puudunud kogu selle perioodi vältel piisav sissetulek oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas elatise maksmiseks. Seega on võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2017. aastal. Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (

§ 50

lg 1), siis

§ 50

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks avaldaja valdavast osast oma võlgnevustest, kuna ligikaudu 78% tema kohustustest moodustavad elatisnõuded (s.o K H-A jooksva elatise nõue 31 951,42 eurot ja Maksu- ja Tolliameti elatisabi nõue 10 342,69 eurot), millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda. Ülejäänud osas on iseenesest võimalik nõuetest seaduse järgi vabaneda, kuid kohtu hinnangul esinevad praegu ka muud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

1. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada, ning ei ole tõenäoline, et sellist vara tekiks ka tulevikus. Samuti ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita ega tagasi nõuda. Arvestades ka seda, et võlgnikul on hetkel kaks ülalpeetavat ning avalduse kohaselt suureneb ülalpeetavate arv lähitulevikus, s.o alates
2. aasta maist, puudub ka usaldusisiku hinnangul menetlusel perspektiiv. Kuna vara menetluse läbiviimiseks puudub, ei ole otstarbekas nõuda ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiitraha, sest ka sellisel juhul peaks menetlus raugema. Samas ei ole üksnes pankroti väljakuulutamine võlgniku huvides, kuna tema kohustused on juba tunnustatud jõustunud kohtulahenditega ning täitemenetlused on algatatud. Nõuete uuesti tunnustamine pikendaks üksnes nende aegumistähtaega.
3. Lisaks eeltoodule jättis võlgnik maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Võlgnik ei ole usaldusisiku päringule ega kõnedele vastanud. Võlgnikul oli kohustus teha usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Ka ei ilmunud võlgnik 10.02.2026 määratud ärakuulamisele ega teavitanud kohut mitteilmumisest. 3
4. Kokkuvõttes nõustub kohus usaldusisikuga, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Avaldajal ei ole võimalik vabaneda elatisevõlgnevusest, mis moodustab valdava osa tema kohustusest. Samuti keeldus avaldaja põhjendamatult menetlusest osavõtu ja usaldusisikuga koostöökohustuse tegemisest, sh ei ilmunud võlgnik avalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungile. Arvestades avaldaja käitumist maksejõuetusavalduse menetluses puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele.
5. Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (

§ 18lg 3 teine lause).

Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.

1. Kohus kohaldas 16.12.2025 määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
3. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 1300 eurot (käibemaksuta). Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi korras riigi vahenditest 818,40 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas palub usaldusisik jätta tasu võlgnikult välja mõistmata. 16.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

1. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
2. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.
3. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 4
4. PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.
5. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 10 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (660 eurot, s.o 10 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 886 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud).
6. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (B OÜ, registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on B OÜ käibemaksukohustuslane (nr XXX). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1), s.o 158,4 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5