) § 47 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 5 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Samuti eeldab
lg 5 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda
§-st 47 tulenevaid kohustusi. Kohus märgib, et
Käesoleval juhul on usaldusisik esitanud kohtule 09.09.2025 aruande, milles märgib, et perioodil 09.09.2024-09.09.2025 ei ole võlgniku poolt usaldusisiku ametialasele kontole laekumisi olnud. Võlgnik ei ole esitanud vaatamata usaldusisiku korduvatele nõudmistele oma arvelduskonto väljavõtteid ja usaldusisikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei ole usaldusisikule edastanud informatsiooni oma sissetulekute ega tööga hõivatuse osas. Võlgnik ei vastanud ka 12.09.2025 kohtunõudele. Samuti kutsus kohus võlgniku ärakuulamisele 11.11.2025 ja 25.11.2025, kuid võlgnik ärakuulamisele ei 3 ilmunud ja ei ole esitanud kohtule mistahes andmeid oma tegevuse ega sissetulekute osas. Kohtul ei ole seega võimalik teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle, võlgnikuga ei ole võimalik kontakti saada. Teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud ühtlasi ka võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kohtul kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik esitas 09.05.2023 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitas, et kohustub täitma
Samuti on kohus võlgnikule selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi menetluse alustamisel (dtl 247-252) ja menetluse kestel (12.09.2025 kohtunõudes). Seega võlgnikule olid tema kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (
Kohus leiab, et võlgnik on selliselt tahtlikult rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. Minimaalselt on aga tegemist raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), arvestades usaldusisiku ja kohtu korduvaid katseid ning ajaperioodi, ei ole võlgnik ka ise usaldusisiku või kohtuga ühendust võtnud.
lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on jätnud ka kohtusse vande all ärakuulamisele ilmumata, millega muuhulgas rikkus
Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne selle lõppu ilmnenud
Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused järgimata ning seega on võlgniku käitumises tuvastatud vähemalt raske hooletus.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Kohus märkis 17.06.2025 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud. Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168,
Usaldusisiku tasu Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (
Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
4 Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi, tunnitasuga 88.60 eurot. Kokku palub usaldusisik määrata Martin Krupp töötasu 3 töötunni eest 265.80 eurot (arvestusega 1 tund = 88.60 eurot), millele lisandub käibemaks 58.48 eurot, kokku 329.59 eurot. Arvestades kohustuses vabastamise menetluses usaldusisiku läbi viidud toiminguid (koostas ja esitas korduvaid teabenõudeid võlgnikule, kontrollis andmeid registritest, edastas võlgnikule teabe kohustustest vabastamise menetluse olemuse, sh õiguste ja kohustuste kohta ja koostas usaldusisiku aruande), on kohtu hinnangul usaldusisiku tasu suurus põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest, kuna seda ei ole võimalik hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud või võlgniku vara arvelt. Usaldusisiku tasu katteks antav menetlusabi ei ületa seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära (
MS § 183 lg 2). Seega usaldusisiku tasu 329.59 eurot (sh käibemaks) kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Seega kohus mõistab välja võlgnikult riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 329.59 eurot (sh käibemaks). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja seega tuleb võlgnikult välja mõista riigipoolse menetlusabi kulud summas 329.59 eurot (sh käibemaks). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 4-6 käesolev lahend peab olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100.00 eurot (TsMS § 179 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.