Obsah (8)

§ 17§ 45§ 47§ 46§ 15§ 14§ 50§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-21549 A.K maksejõuetusava

) § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne 2.3. Maakohus leidis, et praegusel juhul on võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud välja selgitatud. Usaldusisiku ülesanded näeb ette

§ 17ja selle kohaselt koostab usaldusisik varanimekirja ning esitab selle kohtule.

Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul lapsi ei ole. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Maakohus kontrollis avalikest registritest, kas võlgnikul on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. E-äriregistri andmetel ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes võlgnikul ei ole. Liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on kostja suhtes hetkel menetluses üheksa täitemenetlust, millede nõuete kogusumma on vähemalt 27 153,10 eurot, milledele lisanduvad veel täiendavad kõrvalnõuded. Võlgniku andmetel on tal võlgu vähemalt 37 000 eurot. 2.4.

§ 17

lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik kohtule esitama ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Võlgnik ei ole ühtegi sellist kohustust esile toonud.

§ 17

lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud 2 2-25-21549 raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Ka selliseid tehinguid ei ole võlgnik esile toonud. 2.

1. Eelnevatest asjaoludest järeldas maakohus, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 27 153,10 eurot. Võlgnikul ei ole enda ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab riik. 2.
2. Maakohus leidis, et kuna avaldusest ja selle lisadest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis ei ole maakohtu hinnangul PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgid täidetavad - võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik võlgniku vara arvel rahuldada. Seega on võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks perspektiivitu ning selle menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. 2.
3. Maakohus leidis, et kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleks praeguses asjas pankrotimenetlus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt pankrotiavalduse menetlusse võtmise korral raugemise tõttu lõpetada. Sellisel juhtumil kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus (

§ 45lg 2).

Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. 2.8. Tulenevalt

§ 47

lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 47

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 46lg 2).

2.9. Võlgnik viibib pikaaegses vangistuses Tallinna Vanglas. Kuna vangistuses olles (võlgniku karistuse kandmise tähtaeg on 2036) ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada (avalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus Töötukassalt), siis ei oleks maakohtu hinnangul perspektiivi ka tsiviilasjades tehtud kohtuotsustest/määrustest tulenevate nõuete osas kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 2.10.

§ 15

lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. PankrS § 23 lg 2 järgi on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kui võlgniku avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja 3 2-25-21549 kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (PankrS §23 lg 4). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel võlgniku kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Võlgnik esitas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks. 3.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt on võlgnik töövõimetu ning ei saa vanglas ise töökohti vahetada ja oma palka mõjutada. Vanglas makstava palgaga ei suuda võlgnik ka tulevikus võlgu ära maksta, mida tuleks menetluses arvestada. Võlgnik leidis, et mida rohkem viivitada pankroti väljakuulutamisega, seda raskemaks tal tulevikus läheb. Maakohus pole selgitanud kuidas töötu ja kodutu 54-aastane endine vang peaks saama
3. aastal töö, elukoha ja oma võlgadest lahti.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa algatada võlgniku maksejõuetusavalduse alusel menetlust ega kuulutada välja võlgniku pankrotti. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.
6. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne.

§-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 14lg 1 p 1 kaudu kohalduva Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1177-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu. 7. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kui võlgnik on pikaajalises vangistuses ja seetõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et ta suudaks kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada, saab eeldada, et võlgnik jäetakse tema kohustustest vabastamata. Riigikohus on enne

-i kehtinud õiguse kohaldamisel selgitanud, et pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust, võiks olla pankrotivõlgnik 4 2-25-21549 (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 8). Sama põhimõte kohaldub ka praegu kehtiva seaduse järgi. Samuti ei saa asjaolu, et võlgnik on ise süüdi, et viibib vangistuses, olla aluseks jätta maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse ei saa pidada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena, mis

§ 45lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata (Tln

RnKm 28.03.2024, 2-23-14664, p 14, TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119).

1. Ringkonnakohtu arvates järeldub eeltoodust, et maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata.
2. Kohtupraktikas on leitud, et üksnes erandjuhul ja selleks vajalike toimingute tegemisel saab maakohus jätta maksejõuetusavalduse selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata. Seda eelkõige põhjusel, et maksejõuetuse avalduse menetlemine ei täidaks oma eesmärki seetõttu, et ainus võlausaldaja on riik, nõude sisu on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (

§ 50lg 2) ja riik on nõus võla perioodilise tasumisega (Trt

RnKo 10.02.2023, 2-22-16950, p 22). 10. Maksejõuetusavalduse selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata jätmise eeldusena tuleb maakohtul välja selgitada asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada. Seejuures peab kohus lähtudes

§ 4

lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (samas, p 15). 11. Usaldusisiku ülesanded näeb ette

§ 17

ja selle kohaselt koostab usaldusisik varanimekirja ning esitab selle kohtule.

§ 17

lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Usaldusisik peab esitama ka võlgniku kohustuste nimekirja, mis vastab

§ 17

lg 1 p 2 nõuetele.

§ 17

lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik koguma ka võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. 12. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei olnud maakohus kogunud

§ 17märgitud andmeid.

Eelkõige ei olnud maakohtul teada

§ 17

lg 1 p 2 järgi võlanimekiri avalduse esitamise seisuga, kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised. Seetõttu ei saanud maakohus hinnata, kas esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu võib jätta maksejõuetusavalduse selle perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata (vt käesoleva määruse p 10).

1. Kuna maakohus on ennatlikult keeldunud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
3. TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on võlgnikul õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati 5 2-25-21549 oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 14

lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. (allkirjastatud digitaalselt) 6