← Eesti

2-25-7567/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-7567 Kohtuasi Y.Y.Z taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.09.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik Y.Y.Z määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Y.Y.Z C.G (registrikood XXX), seaduslik esindaja Kostja Q.E (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.09.2025 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
  2. Y.Y.Z määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Y.Y.Z (hageja, tööandja) esitas 15.05.2025 Pärnu Maakohtule Q.E (kostja, töötaja) vastu hagi, milles palus tühistada töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2395/24 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1050 eurot ning viivis sellelt alates 23.12.2024 kuni kahju hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures töölepingu alusel graafilise disaineri prindioperaatori ametikohal 01.02.2024 kuni 25.10.
  4. Pooled lõpetasid lepingu poolte kokkuleppel. Kostja esitas hageja vastu avalduse töövaidluskomisjoni töövaidluse lahendamiseks. Hageja esitas kostja vastu samuti töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluse 2-25-7567 lahendamiseks. Kostja lõhkus hooletusest giljotiini, mille remont või asendamine põhjustas hagejale kahju summas 1050 eurot. Kostja tunnistas masina rikkumist ning andis nõusoleku kahju hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas kostja nõuded, kuid hageja nõuded jättis rahuldamata.
  5. Pärnu Maakohus jättis 23.07.2025 määrusega hagi käiguta, kohustades hagejat täpsustama hagi eset ja hagi alust selliselt, et esitatud faktiliste asjaolude põhjal oleks hageja nõude rahuldamine võimalik, siduma hagi aluseks olevad asjaolud tõenditega ning tasuma hagiavalduse eest riigilõivu.
  6. Hageja esitas 24.09.2025 hagi täpsustuse, paludes kohtul läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1050 eurot kahjuhüvitis koos viivisega alates 23.12.2024 kuni täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures töölepingu alusel graafilise disaineri prindioperaatorina 01.02.2024–25.10.
  7. Kostja rikkus töökohustusi ja lõhkus hooletusest giljotiini, mille tõttu tekkis hagejale kahju 1050 eurot. Ilma seadme asendamiseta ei oleks hageja saanud tööd jätkata. Kostja on tunnistanud masina rikkumist ja nõustunud kahju hüvitamisega. Hageja nõuab kostjalt 1050 euro suurust kahjuhüvitist, mis on kantud asendusseadme soetamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
  8. Pärnu Maakohus keeldus 25.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) menetlusse võtmast taotlust töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus taotluse menetlemisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, sest hageja ei ole tasunud riigilõivu. Lisaks märkis maakohus, et hageja nõue ei ole selge. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks, kohustades kohut võtma hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt, kui kohus ei ole hagejale selgitanud, millises summas ja millisel õiguslikul alusel tuleb riigilõiv tasuda, siis ei saa riigilõivu tasumata jätmisega põhjendada hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Maakohus ei hinnanud sisuliselt hageja esitatud täpsustusi, milles hageja esitas kahju tekitamise asjaolud. Hageja taotles tunnistajate ülekuulamist, kuid maakohus ei ole hinnanud, kas tunnistajate ülekuulamine võimaldaks hageja nõuet selgitada ja täpsustada.
  10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
  11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-25-7567 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  13. Kolleegium märgib, et tööandja saab esitada kohtule sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagiavalduse enda töövaidluskomisjonile esitatud avalduse rahuldamata jätmise osas töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 alusel. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 jätma avalduse käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Samas ei sätesta TsMS § 3401 lg 2 iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, kas asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11).
  14. Maakohus keeldus sisuliselt hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et riigilõivu tasumata jätmise puhul on tegemist hagiavalduse kõrvaldatava puudusega ning maakohus on põhjendatult eelnevalt määranud hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel. Maakohus märkis 23.07.2025 määruses puuduste kõrvaldamiseks, et hagejal tuleb kahju hüvitamise nõudelt vastavalt hagihinnale tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 lg-s 1 ja lisas 1 sätestatud määras. Samas on maakohus 23.07.2025 määruses jätnud välja toomata, kui palju (kahjunõue ja viivis) peab hageja riigilõivu lähtuvalt hagihinnast tasuma. Kuna maakohus on jätnud nimetamata konkreetse tasumisele kuuluva riigilõivu summa, siis võis hagejale jääda ebaselgeks, ja seda hageja ka kaebuses väidab, missuguses summas tuleb tal riigilõiv tasuda. Kui hagejale ei olnud selge, kui palju ta peab tasuma esitatud nõuetelt riigilõivu, siis ei saanud maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest riigilõivu tasumata jätmise tõttu enne, kui polnud palunud hagejal tasuda riigilõivu konkreetses summas. Maakohtul tuleb määrata hagejale täiendav tähtaeg konkreetselt nimetatud summas riigilõivu tasumiseks.
  15. Lisaks on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et hageja haginõue on ebaselge. Maakohus selgitas hagejale hagi puuduste kõrvaldamise määruses, missugused asjaolud tuleb hagejal esile tuua, et hageja kahju hüvitamise nõuet oleks võimalik rahuldada. Maakohus kohustas hagejat esile tooma, millist töölepingust tulenevat kohustust töötaja rikkus, milles seisneb tööandja kahju, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, süü vorm (hooletus, raske hooletus või tahtlus) ning kahju suurus. Kohus selgitas õigesti, et hagejal tuleb tekkinud kahju ka tõendada. Põhjendatud on järeldada, et kui hageja ei too esile maakohtu viidatud asjaolusid ja neid ei tõenda, siis jääb hageja nõue rahuldamata. Kui hageja jätab kohtu selgitustest hoolimata hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esile toomata, siis ei ole see iseenesest alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
  16. Õiguskirjanduses on leitud, et hagi ebaselguse tõttu on võimalik hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel (TsMS II komm

(2017), § 371, p 3.3.9.2). 3 2-25-7567 TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14). Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ei anna alust siiski igasugune haginõude ebaselgus. Aluse jätta hagi menetlusse võtmata saab anda vaid selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda hagiavalduse menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hageja pole hagi eset või alust menetlusse võtmise otsustamiseks piisava selgusega esile toonud. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 1050 eurot ja sellelt arvutatava viivise. Hageja on hagis tuginenud asjaoludele, et poolte vahel oli tööleping, kostja lõhkus hagejale kuuluva giljotiini ning hagejal on seetõttu tekkinud kahju. Hagis esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja nõuet kostja vastu poleks võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada (TsMS § 371 lg 2 p-d 1 või 2). Asjaolust, et hageja nõuded võivad vajada täpsustamist ning hageja peab oma nõudeid ka tõendama, ei luba praegusel juhul esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega ei nõustu kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul on hagis esitatud nõuded niivõrd ebaselged, et neid ei oleks võimalik menetleda. Kui maakohtu hinnangul oleks hageja pidanud esitama täiendavaid asjaolusid oma täpsustatud hagiavalduses esitatud väidete kinnitamiseks, saab kohus selleks samuti anda täiendava tähtaja.
  1. Kolleegium märgib, et hageja hagiavalduses on esitatud taotlus läbi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena ja hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 1050 eurot kahjuhüvitis koos viivisega alates 23.12.2024 kuni täieliku tasumiseni. Maakohus määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja muuhulgas seetõttu, et maakohtule jäi ebaselgeks, kas hageja on soovinud, et maakohus vaataks läbi poolte vahelise töövaidlusasja osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduses esitatud nõuded. Kolleegiumi arvates ei ole hageja puuduste kõrvaldamisel eeltoodud ebaselgust kõrvaldanud. Kui hageja on täpsustatud hagiavalduses lisaks haginõudele esitanud taotluse vaadata läbi töövaidluskomisjonile esitatud avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena, siis võib seda mõista ka taotlusena vaadata hagimenetluses läbi töötaja töövaidluskomisjonile esitatud nõuded, mis rahuldati (TvLS § 58 lg 4). Kuna praegusel juhul esitasid töövaidluskomisjonile avaldused nii hageja kui kostja ning nendes esitatud nõudeid vaatas töövaidluskomisjon läbi ühes ja samas töövaidlusasjas nr 4-1/2395/24, siis ei ole selge, kas hageja on pidanud silmas, et hagimenetluses vaadataks läbi tema avalduses või töötaja avalduses töövaidluskomisjonile esitatud nõuded. Seega on maakohtul mõistlik hagejalt otsesõnu küsida, kas hageja soovib, et kohus vaataks ka töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitatud nõuded läbi hagimenetluse korras hagina.
  2. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  3. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
  4. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.