Obsah (7)

§ 423§ 424§ 68§ 73§ 50§ 78§ 118

1-18-7666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7666 (18230200023) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 423

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Katrin Pärtlas Süüdistatav S.V Kaitsja Ik: XXX, xx kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxx OÜ; elukoht: XXX Tõkendit kohaldatud ei ole Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 25.01.2013 otsusega

§ 424

järgi vangistus 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel kuulus kandmisele vangistus 3 kuud ja 29 päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks.

Kehtivaid väärteokaristusi ei ole Kohtueelsel menetlusel advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. S.V süüdi tunnistada

§ 423

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta S.V-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud S.V suhtes kohaldatama, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.V temale määratud 2 (kaks) aastase katseajal kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada S.V-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.2018. Jätta S.V suhtes tõkend kohaldamata.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada S.V suhtes lisakaristust, võttes S.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 1 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

1. loovutada Maanteeametile. S.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot;  isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõI0145) kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 894 (kaheksasada üheksakümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 74,50 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „S.V, 1-18-7666, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.V poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu S.V-d süüdistatakse selles, et tema, 24.08.2017 kella 15.44 paiku Tallinnas Jaama tn 2 hoone juures, juhtides mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga xxxx, tagurdas otsa sõiduki taga sõiduteel olevale jalakäijale J.L-ile , kes liiklusõnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse: parema sääreluu alumise otsa mõlema pekse nihkega murrud, parema pindluu alumise osa nihkega killustunud murd. Nimetatud tervisekahjustused on rasked ning kestvusega üle nelja kuu ja vastavad seega

§ 118lg 1 p 2 sätestatud tunnustele.

S.V pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; oli kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat; pidi andma teed jalakäijale tagurdades; pidi andma teed tagurdades kõigile liiklejaile. S.V jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna S.V rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 33 lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 33 lg 2 p 8 – Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 35 lg 2 p 1 – Lisaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale tagurdades; § 17 lg 5 p 6 – Mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile. Seega pani S.V toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.09.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, süüdistatav S.V ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 423

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.V-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.V ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks.

1. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub
2. Asitõendid ja kriminaalmenetluses ära võetud objektid: puuduvad.
3. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 750 eurot ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele järgmiselt: - Isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõI0145) teostamise kulu 84 eurot /tl 21/ kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. - Kaitsja tasu summas 60 eurot kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kokku on S.V poolt hüvitamisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud koos sundrahaga 894 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse S.V poolt ositi võrdsetes osades 12 (kaheteist) kuu jooksul, s.o igas kuus vähemalt summas 74,
4. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
5. peatüki
6. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 423

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/