KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 ja lg 3 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 28

lg 2 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. 4. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik on teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlusest. Kuivõrd täitmisteade on võlgnikule kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga loetud kättetoimetatuks. Riigikohus on leidnud, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele järeldada ka tema käitumisest (RKTKo 3-2-1-140-10, p 10). Võlgnik vabatahtlikult nõuet täitnud ei ole, millega on takistanud täitemenetluse läbiviimist. Võlgnik ei ole avaldanud valmisolekut tagada kohtutäituri juurdepääs eluruumidesse. Täitemenetluse läbiviimise takistamisest võib järeldada võlgniku võimalikku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele ja sellest tulenevat kohtutäituri õiguskaitsevajaduse esinemist. Seejuures ruumidesse sisenemise kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Lähtudes

§-s 52 lg 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kohus leiab, et asjas esitatud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile

§ 28lg 2 kohase loa andmine.

Varale juurdepääsu võimaliku mittevõimaldamisega takistatakse täitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril ja enampakkumise osalistel vajalik siseneda ning viibida võlgniku valduses olevates ruumides. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole seda teinud.

1. Avaldaja on esitanud kohtule järgmise sisuga taotluse: „Lubada kohtutäitur Elin Vilippusel, kohtutäituri abidel S V, V.K ning nendega koos olevatel isikutel siseneda ja viibida võlgnik P.L (XXX) kuuluval kinnisasjal reg. osa numbriga xxxx (XXX-i) ja siseneda kinnisasjal asuvatesse ehitistesse ajavahemikul 09.02.2026 – 27.02.2026 (tööpäevadel 09:00 – 17:00), et läbi viia kinnisasja mõttelise osa arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.“
2. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud avalduse lahendamisel taotluse sõnastusega. Võlgniku ruumidesse sisenemise aja kuupäeva ja kellaaja täpsusega määramine ei ole tingimata vajalik ning võib põhjustada täitemenetluses viivituse, kui määratud aeg mingi objektiivse takistuse tõttu möödub (vt ka RKTKm 29.12.2010 3-2-1-140-10, p 12). Sel juhul peaks kohtutäitur pöörduma uuesti kohtu poole. Samas ei oleks võlgniku õigustatud huve arvestades lubatav ka olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Riigikohus on pidanud otstarbekaks määrata ruumidesse sisenemise aeg ajavahemiku täpsusega.
3. Kohtutäitur on esitanud taotluse lubada võlgniku kinnisasja fotografeerida. Riigikohus on leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha 3

§ 153

lg 2 näeb ette, et kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamise eelduseks on kinnisasjast piltide tegemine. Kinnisasja fotografeerimine on kohtu hinnangul ka võlgniku huvides, kuivõrd kinnisasjast huvitatud isikud saavad edaspidi ostusoovi väljendada tehtud piltide põhjal ning edaspidine vahetu kinnisasja näitamine ei pruugi olla vajalik. Kinnisasjast piltide avaldamisel on võlgniku vara müümine tõenäolisem, kuivõrd ostjatel on võimalik vara seisukorraga piltide alusel tutvuda. Piltide olemasoluta see võimalus puudub. Eeltoodud põhjustel lubab kohus võlgniku kinnisasja fotografeerida vara seisukorra hindamiseks ja võimaliku enampakkumise läbiviimiseks. 9. Kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku (

§ 29

). 10.

§ 28lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4