Obsah (4)

§ 193§ 175§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-2173 Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: K.A (isiku

§ 193³ lg 2 näeb ette et, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta

1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine pankrotiseaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuivõrd käesolevas asjas esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse enne
2. aasta
3. 2 juulit ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, siis otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
4. Kohus keeldub

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5). Kui võlgniku käitumises ei esine

§ 175

lg 2 pdes 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-21-121-11, p 12).

1. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
2. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 12.

§-s 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest ja selle lisadest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel omanud püsivat töökohta ning teeninud töötasu. Kohtu hinnangul on seega võlgnik oma

§-s 173 lg 1 tulenevat kohustust täitnud. 13.

§ 173

lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3) 14. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10) ning väljamakseid II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 214-61405/76, p 31.3). 15.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud TMS §-des 131 ja 132.

§ 173

lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb

§ 173lg 4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt Tln

RnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1.)

1. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui 3 võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
2. Võttes arvesse võlgniku loovutamiskohustuste suurust iga aruande perioodi kohta, pidi võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema võlausaldajatele väljamakseid kogusummas ligikaudu 2174 eurot. Võlgniku poolt esitatud aruannete, selle lisade ning võlausaldajate seisukohtade järgi on väljamakseid tehtud märgatavalt suuremas kogusummas.
3. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja koostööaldis, sealhulgas esitanud aruandeid koos ettenähtud lisadega. Seega on võlgnik näidanud üles pingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning üldist hoolsust oma kohustuste täitmisel.
4. Kohus vabastab eeltoodut arvestades võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

20. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

21. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 4