) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 4.
lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis
Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 5.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 7. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta esialgse kostja ALP OÜ kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja ALP OÜ tegevusetusest ning on täidetud
8. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja ALP OÜ tasunud hagejale nõutud summa, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, 2 mida ta soovis hagiga saavutada. Kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale hagivalduse esitamisega menetluskulu. Kuivõrd kostja ALP OÜ on menetluskulud hagejale tasunud, siis jätab kohus menetluskulud kindlaksmääramata ja kostjalt ALP OÜ välja mõistmata. 9.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Alates 01.02.2023 ei tagastata hagist loobumisel eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (
Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 28.01.2026 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Kohus tagastab hagejale pool täiendavalt tasutud riigilõivust, so 17,50 eurot (35/2) hageja esindaja arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.