4-10-3182/14

4-10-3182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Tartu Väärteoasja number 4-10-3182 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Margit Mägi M.K. `u väärteoasi LS § 7419 lg 2 järgi Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. septembri 2010 otsus Kaebuse esitaja M.K. isikukood: xxxxxxxxx elukoht: XXX Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1; 153; 154 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2010 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-3182 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. novembril 2010 kell 16.
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates
6. novembrist
7. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. novembrist
9. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
10. septembri 2010 otsusega tuvastati M.K. u süü LS § 74 19 lg 2 järgi ning karistati arestiga 10 päeva. Lisakaristusena võeti M.K. ult LS § 7119 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Ida Prefektuuri poolt koostatud väärteoprotokolli nr 8233/94964 kohaselt juhtis M.K. 22.09.2010 kella 03:18 ajal Ida-Virumaal Jõhvi linnas Kaare tn 115 mootorsõidukit VAZ 21093, registreerimismärgiga XXX ning tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkomeetriga alkoholisisaldus 0,74+/- 0,05 mg/l, lõpliku mõõtetulemusena 0, 69 mg/l. Sellega tuvastati juhi organismis alkoholi üle LS § 20 lg 4 lubatud piirmäära. Kirjeldatud teoga rikkus M.K. LS §-s 20 lg 4 sätestatut, pannes toime väärteo liiklusseaduse § 7419 lg 2 tunnustel, mille eest seadus näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. Maakohus, hinnates toimikus olevaid tõendeid kogumis, leidis, et on tõendatud M.K. u poolt LS § 20 lg 4 rikkumine. Karistuse mõistmisel arvestati, et M.K. ut on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Maakohus leidis, et lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 5 kuuks on põhjendatud, kuna vaatamata isiku varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest pole M.K. neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui M.K. ule enesele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M.K. esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse temale mõistetud lisakaristuse osas, millega võeti LS § 7119 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Apellatsiooni kohaselt on määratud lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine - liiga karm karistus. LS §-s 7419 lg 3 on öeldud, et kohus või kohtuväline menetleja võib lisakaristusena võtta ära juhtimisõiguse, kuid seadus ei kohusta seda tegema. Apellant leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab tema igapäevaseid töökohustusi ja sellest sõltub perekonna materiaalne seisund. Apellant leiab, et kui ei ole võimalik ennistada juhtimisõigust, siis võiks vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega minimaalseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Apellant kohtuistungile ei ilmunud ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohtuväline menetleja saatis avalduse, milles palus asja arutada ilma temata ja karistuse osas jääb ta maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus arutas apellatsiooni ilma M.K. u ja kohtuvälise menetleja osavõtuta, sest nende ilmumine vastavalt VTMS §-le 40 lg 2 p 7 ja 8 ei olnud kohustuslik. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.09.2010 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud lisakaristuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta 2 rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Väärteoasjas olevast karistatuse õiendist (lk 11-16) nähtub, et M.K. ut on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Lisakaristuse mõistmisel maakohus õigustatult märkis, et mootorsõiduki joobes juhtimine kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele ja seda isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Maakohus leidis, et lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine on põhjendatud, kuna vaatamata isiku varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest pole M.K. neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui M.K. ule enesele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib, et kuigi kohtuväline menetleja taotles lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks (lk 17 pöördel), kohaldas maakohus seda vähemas määras - 5 kuuks. Määruskaebuse põhjendused ei ole nii kaalukad, et annaks alust lisakaristuse tühistamiseks või selle tähtaja vähendamiseks. Ago Kutsar Maarika Kuusk 3 Mati Kartau