KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4251 (2315,25,009752) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

§ 224lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks.

Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. 2.

§ 127

alusel on Ingmar Pärl kohustatud 5 tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta Ingmar Pärli kaebus rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 09.02.
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 21.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,003536 võeti Ingmar Pärlilt

§ 224lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis Ingmar Pärli 30.09.2025 kella 03.46 ajal Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km suunaga Peningi, Raasiku vald, Harju maakond mootorsõidukit Mercedes C 180 r/n XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/ l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks oli 0,60 mg/l +/-0,05 mg/l. Ingmar Pärli rikkus sellega

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Menetlusalune isik Ingmar Pärl esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et kuna mõistetud karistus on liialt karm, siis tuleks see tühistada täielikult või osaliselt. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta töö. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Toimunu üle tunneb ta suurt piinlikust ning kahetseb väga. Nüüdseks on ta autosse ostnud alkomeetri.
2. 16.12.2025 kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et kui ta kriminaalkorras süüdi mõisteti, siis juhtimisõigust temalt ära ei võetud, kuid väärteokorras on temalt juhtimisõigus äravõetud. Täpsemalt võeti temalt ära juhtimisõigus neljaks kuuks 2025 aasta alguses, kui ta sai karistuseks ka 5 päeva aresti. Load sa ta tagasi päev enne seda kui ta nüüd viimati kinni peeti. Ta oli tarvitanud sõbra juures saunas alkoholi, kuid kui sõitma asus, siis lootis, et võib juba sõita. Väga kahetseb kõiki väärtegusid, mis ta korda saatnud on. Juhtimisõigus on talle väga tähtis töö pärast, kuna tal on vaja sõita oma autoga objektile, objektilt ära ja tuua materjalid. Ilma selleta on mõnda objekti võimatu vastu võtta ja mõnda objekti, kas on väga keeruline või siis võimatu läbi viia. Väga kahetseb oma tegu.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kui juhtimisõigus on niivõrd olulise tähtsusega, nagu kaebuse esitada on väitnud, siis tuleb ka käituda liikluses viisil, mis välistab karistusena juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et kaebuse esitaja ei saanud oma terviseseisundist aru, et tal võib esineda veel alkoholijäägid, kuivõrd tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 milligrammi. Tegemist ei ole alkoholijääkidega, mille näit jääb vahemikku 0,10 või 0,15 milligrammi liitri kohta. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik, et tal on alkoholi joobele viitavad tunnused ja ta on alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja ka seetõttu, et ta lõpetas alkoholi tarvitamise 2 tundi enne seda, kui ta asus mootorsõidukit juhtima. Inimeselt, kes omab juhtimisõigust, eeldatakse, et juhtimisõiguse omistamisel ta sooritab liikluse teooriaeksamid. See tähendab seda, et ta tunneb ka liiklusseadust ja tunneb ka sealhulgas, kui kiiresti organismist alkohol väljub ning sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja aru saama sellest, et tema terviseseisund ei olnud lubatav mootorsõiduki juhtimiseks või sellest hoolimata asus ta tahtlikult juhtima mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kohtuväline menetleja ei saa jätta ka tähelepanuta kehtivaid karistusi. Kaebuse esitaja on käesoleva aasta jooksul korduvalt karistatud samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahviga, mis on jäänud täies ulatuses tasumata, vabadusekaotusliku karistusega ja lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmisega lühemaks perioodiks ehk siis 4 kuuks. Kuid kõik nimetatud karistused ei ole talle soovitud mõju avaldanud ning ta jätkab süstemaatiliselt samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kaebuse esitaja juhtimisõigus oli taastatud
4. septembril ning juba järgmisel päeval pani ta toime uue samalaadse rikkumise. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja ei ole aru saanud, et liikluses osalemine tähendab ka vastutuse võtmist. Kaebuse esitaja on üles näidanud ükskõikset ja üleolevat suhtumist liikluskorda, liiklusnõuetesse ja liiklusturvalisusse ja seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et pikemaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine avaldab lõpuks talle soovitavat mõju. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld- ja eripreventatiivseid eesmärke ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele, mistõttu palub kohtuväline menetleja kohtult jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 6.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

1. Ingmar Pärlile heidetakse ette 30.09.2025 mootorsõiduki joobes juhtimist, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,55 mg/l.
2. Kohus on VTMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.
3. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud järgmiste tõenditega.
4. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Ingmar Pärli juhtis 30.09.2025 kella 03.46 ajal Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km mootorsõidukit Mercedes C 180 r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
5. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Ingmar Pärlil 30.09.2025 kella 03.46 ajal Harjumaal, Lagedi – Aruküla – Peningi tee 12.km juures indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 (nr. A432904) alkoholijoove 0,68 mg/l. Joobeseisundile viitavasse tunnuste kirjeldamise protokolli on märgitud, et Ingmar Pärlil esines sellel hetkel kergeid koordinatsiooni häireid, unisust ning aeglast kõne.
6. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et Ingmar Pärlil mõõdeti 30.09.2025 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510 EE (seeria nr ARMD – 0145) lõplikuks alkoholijoobeks 0,55 mg/l.
7. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (tunnistus nr TTRC-25/00058). Taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 15.05.2025 ning selle kehtivuse lõppkuupäev oli saabumas alles 30.11.
8. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist politseiametnik D. G., kes on läbinud mõõtja koolituse (vt. Politsei-ja Piirivalveameti tõendit). Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,55 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

1. Ingmar Pärli joobe suuruseks tuvastati mitte vähem kui 0,55 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit enesetunde pinnalt.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Ingmar Pärli on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 16.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 17. Kohtuväline menetleja on määranud Ingmar Pärlile karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks. 18. Ingmar Pärli süü suuruse hindamisel lähtub kohus etteheidetavas teos alkoholisisalduse määra suurusest. Alkoholisisalduse määr 0,55 mg/l kohta Ingmar Pärli välja hingatavas õhus oli

§ 224lg 2 määrasid, s.o 0,25–0,74 mg/l kohta väljahingatavas õhus, vaadates keskmine.

19. Kuivõrd

§ 224

lg 2 näeb ette alternatiivse karistuse liigi, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Kohtu hinnangul ei täidaks kergemaliigiline karistus enam oma eesmärki, kuna Ingmar Pärlil on mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest on teda karistatud samalaadse teo eest. Mõistetud rahatrahvid on tal tasutud osaliselt. Olulist tähtsust omab ka asjaolu, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud joobes juhtimise eest ka kriminaalkorras. Eeltoodust järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol soovitud mõju isikule ei avalda. Lisaks on tal eelnevalt juba samalaadse väärteo ära võetud ka juhtimisõigus. Nimelt, karistati teda Harju Maakohtu 22.04.2025 otsusega väärteoasjas nr 4-25-1534

§ 224

lg 2 ja § 227 lg 3 alusel arestiga 5 päeva ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks (vt. toimiku lk 17). Lisaks omab tähtsust ka asjaolu, et juhtimisõiguse sai Ingmar Pärl tagasi alles eelneval päeval (vt. juhtimisõiguse kohta detailandmete päringut). Eeltoodut arvestades peab kahtlemata muutuma Ingmar Pärlile uute sarnaste rikkumiste eest mõistetav karistusmäär oluliselt rangemaks.

1. Kohus märgib, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013 otsus asjas nr 3-1-1122-13, p-d 9, 11). Kohtu hinnangul Ingmar Pärlile määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks ka uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki, see on ennast karistusliigina tema puhul juba ammendanud. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Ingmar Pärli suhtes juhtimisõiguse äravõtmine on täielikult põhjendatud.
2. Menetlusalune isik on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses igapäevaselt tööülesannete täitmisega. Töö kaotuse korral kannataks ka tema pere, nimelt on tal ülalpidamisel alaealised lapsed. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei too kaasa kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi Ingmar Pärli jaoks on oluline tööl käimine ja pere ülalpidamine, ei mõjutaks kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on viimase aasta jooksul toime pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Ingmar Pärli on juba varasemalt karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, mistõttu peaks ta väga hästi teadma, mida tähendab juhtimisõiguseta enda töö- ja pereelu korraldamine, ta oleks pidanud saadud kogemuse pinnal uusi liiklusalaseid rikkumisi vältima.
3. Arvestades eeltoodut kogumis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistusega on täidetud eripreventiivne kui ka üldpreventiivne eesmärk. Karistamise mõistmisel on arvesse võetud Ingmar Pärli kahetsust, süü suurust ning asjaolu, et teda on varem liiklusalaste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Määratav karistus peab andma menetlusalusele isikule selle korral signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja vastutustundlik eelkõige kaasliiklejate suhtes ning mitmel korral samalaadsete reeglite rikkumisel järgneb juba oluliselt rangem karistus.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 21.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2315,25,009752, millega Ingmar Pärli karistati

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, muutmata.

24. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud kohtuotsuse jõustumisest. See, et

§ 127

kohaselt tuleb Ingmar Pärlil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Ingmar Pärl tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik